https://weskiwiki.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Kylaline WeskiWiki - Kasutaja kaastöö [et] 2026-05-10T12:16:50Z Kasutaja kaastöö MediaWiki 1.42.3 https://weskiwiki.ee/index.php?title=Kasutaja:Ajutine/liivakast&diff=29160 Kasutaja:Ajutine/liivakast 2025-11-04T17:23:16Z <p>Kylaline: Uus lehekülg: &#039;Ajutise kasutaja liivakast: See on proov&#039;</p> <hr /> <div>Ajutise kasutaja liivakast:<br /> <br /> See on proov</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=%C3%9Clemiste-Juhkentali_paberiveski&diff=22536 Ülemiste-Juhkentali paberiveski 2024-09-15T15:45:16Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>1 2 3<br /> <br /> KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI<br /> RAJAMISEST<br /> <br /> PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST<br /> &lt;!-- <br /> Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise<br /> 105. aasta paiku.<br /> Uus leiutis levis aeglaselt lääne suunas ja labis pika rannu-<br /> tee, enne kui ta meie kodumaale joudis. 8. sajandil omanda-<br /> sid paberivalmistamise oskuse araablased. Sealt jätkus levik<br /> kaubandus- ja vallutusretkede vahendamisel. Leviku suunda<br /> sellel pikal teekonnal tähistasid järgmised punktid: Samar-<br /> kand Kesk-Aasias (kus paberivalmistamist margitakse esma-<br /> kordselt 751. aastal), Bagdad Iraagis (793. aastal), Kairo<br /> Egiptuses (900. aastal), Fess Marokos (1100. aasta paiku),<br /> Hispaania (1150. aastal), Louna-Itaalia (1276. aastal), Prant-<br /> susmaa (1320. aastal), Holland (1428. aastal), Rootsi (1523.<br /> aastal), Moskva (1563. aastal) ja Tallinn sada aastat hiljem.<br /> Paberivalmistamine toimus algselt peamiselt vee jõul töö-<br /> tavates paberiveskites, kus veejõu rakendamise körval oli<br /> rohkesti kasutada puhast ja pehmet vett.<br /> Paberiveski toodang soltus eelkõige tooraine - kaltsude<br /> saamise võimalusest. Paberimöldrid püüdsid seetõttu valit-<br /> susvõimult saada privileegi teatud piirkonnas ainuõigusli-<br /> kuks kaltsude korjamiseks oma kaltsukorjajate kaudu.<br /> Kaltsukorjaja tähtsus peegeldus mönikord isegi paberi vesi-<br /> märkides, mis kujutasid mitmes variandis kaltsukorjajat,<br /> margapuu olal.<br /> Kogutud kaltsud sorteeriti paberiveski ettevalmistusruu-<br /> mis materjali, värvuse jne. järgi, kōrvaldati nööbid ja haa-<br /> gid, harutati õmblused jne. ning lõigati vanadel vikatitel<br /> tükkideks. Kaltse eelnevalt ei puhastatud ega desinfitseeri-<br /> tud, peenestatud kaltsud asetati võrkpõhjadega laudadele,<br /> mida siis raputati, et kõrvaldada tolm ja prügi.<br /> <br /> 8<br /> <br /> Sellist tervistkahjustavat eeltööd tegid sageli vanemad<br /> inimesed ja lapsed, kes tihti haigestusid nn. «kaltsutoppe»,<br /> mis avaldus raske kopsupoletiku näol.<br /> Tolmust puhastatud kaltsud lasti algul niisutatuna veidi<br /> määnduda ja tõsteti siis vaskplekiga kaetud pöhjaga puu-<br /> künadesse, kus see kaltsumass vee joul töötavate tambitsate<br /> abil pidevas veevoolus kiukesteks peenestati. Vajaliku pee-<br /> nuse saavutanud mass tosteti künadest tagavarakasti. Seal<br /> segati see vee jõul töötavate rehadega püdelaks seguks, mis<br /> seejärel ammendamisnõusse ehk pütti tõsteti.<br /> Ammendamispütina kasutati ümmargust või ovaalset puu-<br /> nou, mille üle oli paigutatud laud ammendamisvormide ase-<br /> tamiseks. Kasipaberi ammendamisvorm koosnes tihedast<br /> vasktraatidest punutud pohjast ehk sõelast ja seda ümbritse-<br /> vast raamist. Üksikud traadid, nn. ribid, sõela koes olid jäme-<br /> damad ja sõela keskele oli kinnitatud vastava paberiveski<br /> tunnusena vasktraadist punutud vesimärgi kujutis.<br /> Tavaliselt töötas paberimeister 4-6 selliga: ammutaja,<br /> kummutaja, laotaja, seguvalmistaja, siluja; peale nende<br /> vajati abijoudu kaltsude puhastamisel, paberi kuivatamisel<br /> jne. Paberivalmistajad meistrid ja sellid ei pidanud end käsi-<br /> töölisteks, vaid kunstnikeks. Nad ei kuulunud ühegi tsunfti<br /> alla, kuid allusid tavaõiguslikult õppeaja, töövõtete ja käi-<br /> tumise suhtes siiski kindlatele normidele. Oma kaitsepüha-<br /> kuks, patrooniks, pidasid nad koos kunstnike ja raamatu-<br /> köitjatega püha Luukast ning paljud paberiveskid kasutasid<br /> üht püha Luukase atribuuti, nimelt härjapead, ka oma too-<br /> dangu vesimärgina. Meistrid ja sellid kandsid töötades kör-<br /> geid paberist käänatud mütse ja erivärvilisi polli: ammutaja<br /> helerohelist ja teised pruune.<br /> Ammutaja võttis ammendamisvormiga pütist paberimassi<br /> ja ulatas ühtlase kihiga vormi teisele sellile - kummuta-<br /> jale -, kes asetas sõelale sadestunud märjale paberimassile<br /> hästi vanutatud vildilehe ja kummutas paberilehe koos vil-<br /> diga pressimisraamile. Seda jätkati seni, kuni pressimisraa-<br /> mile kogunes 150-200 vildi- ja paberilehest lade. Nüüd kut-<br /> suti teised sellid kellahelinaga pressimisele appi.<br /> Pärast pressimise teel toimunud vee korvaldamist laotas<br /> kolmas sell - laotaja - paberilehed leht lehe peale vaikse-<br /> male pressile, kust need pärast pressimist nööridele kuivama<br /> laotati. Kuivanud paberilehed siluti vastavatel laudadel<br /> ahhaadist labidakestega voi taoti vesiratta joul töötavate<br /> vasaratega siledaks. Kirjapaberi valmistamisel kasteti kui-<br /> vad lehed liimilahusesse, kuivatati ja siluti uuesti. Valmis<br /> <br /> 9<br /> <br /> paberipoognad sorteeriti, volditi, loeti vihikutesse ja riisi-<br /> desse1 ning pakiti.<br /> Ühest ammendamispütist suutsid ammutajad ja kummutaja<br /> 12-tunnise tööpäeva jooksul 8-10 riisi ehk ümmarguselt<br /> 4000-5000 poognat paberit valmistada.<br /> Käsitsi paberivalmistamine püttidest ammutamise teel<br /> kestis kuni XIX sajandini.<br /> <br /> TALLINNA ESIMENE PABERIVESKI<br /> <br /> Omaaegne Tallinna Linnaarhiivi juhataja Otto Greiffen-<br /> hagen käsitles esimesena Tallinna paberitööstuse tekkimist<br /> ja selle arengut teoses «Die Baltische Papierindustrie in<br /> Wort und Bild. Reval 1922&gt;.<br /> Selles märkis ta, et esmakordselt olevat Tallinna paberi-<br /> veskit mainitud rae protokollis 25. septembrist 1677, mil aru-<br /> tatud paberimölder Johannes Wiedenbaueri palvet temaga<br /> vastava lepingu solmimise asjas. Selle teate alusel pühitses<br /> Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühisus muide koos<br /> ajakirjandusega 25. septembril 1927 Tallinna paberitööstuse<br /> 250. aasta juubelit ja tähistas seda erilise mälestusraha<br /> löömisega.<br /> Järgnevate uurimiste käigus saadi Tallinna esimese pabe-<br /> riveski kohta täiendavaid materjale.<br /> 1935. aastal ilmus ajakirja «Vana Tallinn» I köite I vihikus<br /> R. Kenkmaa artikkel «Paberitoostuse tekkimisest Tallinnas,<br /> eriti selle uuestiasutamisest möödunud sajandil», milles näi-<br /> dati, et Tallinna paberitööstuse algust tuleb otsida hoopis<br /> varasematest aastatest. Täiendavaid andmeid selle kohta<br /> onnestus leida Tallinna Linnaarhiivist.2<br /> Tallinna esimese paberiveski rajaja oli Lüübeki raamatu-<br /> kaupmehe Samuel Jauchi poeg raamatukaupmees Lorenz<br /> Jauch. Asudes Stokholmis, oli ta aastail 1642-1655 Turu<br /> ülikooli raamatute muretseja ja sai 1651. aastal kuninganna<br /> Kristiinalt privileegi Soome ja Eesti linnades raamatutega<br /> kauplemiseks. Tallinnas viibimise ajal tutvus L. Jauch siin-<br /> <br /> 1 1 riis = 24 vihikut ehk raamatut = 480 poognat, s. t. lehed, mis<br /> saadi võrkraamilt paberi käsitsivalmistamisel. Lihtsustamiseks hakati<br /> trükipaberit hiljem arvestama 500 poognat riisi ja 1000 poognat nn.<br /> uude riisi.<br /> 2 A. Kivi, 300 aastat Tallinna esimese paberiveski rajamisest.<br /> «Polügrafist», 1964, nr. 1, lk. 28-34.<br /> <br /> 10<br /> <br /> raamatu<br /> <br /> arengulugu. Tallinn 1933,<br /> <br /> sete oludega trükinduse ja raamatukaubanduse alal, solmis<br /> Tallinna gümnaasiumi matemaatikaprofessori, linnaarsti ja<br /> linna kindlustustööde juhataja Gebhardt Himseliga (ka<br /> Himselius) lepingu selle poolt 1650. aastal koostatud kalendri<br /> kirjastamiseks. See kalender ilmus L. Jauchi kulu ja kirja-<br /> dega ning trükiti Lüübekis.<br /> L. Jauch esitas 1650. aastal Tallinna raele märgukirja ette-<br /> panekuga rajada Tallinna uus trükikoda koos vaselõikeosa-<br /> konnaga, et kirjastada ja trükkida gümnaasiumile vajalikke<br /> raamatuid ning ühtlasi avada Tallinnas ka raamatukauplus.<br /> Sel ajal töötas Tallinnas küll juba gümnaasiumi 1632. aastal<br /> rajatud trükikoda, kuid trükkali loiu tegevuse vastu valitses<br /> üldine rahulolematus.3<br /> L. Jauchi ettepanek oli 17. augustil 1650 rae koosolekul'<br /> arutusel, kus temaga otsustati vastav leping solmida. Sama-<br /> aegselt otsustati trükikoja ja vaselõikeosakonna sisseseadmist<br /> toetada 400 riigitaalri suuruse summaga. Eestimaa Rüütel-<br /> konna esindajate vahendamisel saadi uue trükikoja asuta-<br /> miseks toetust ka riigilt.<br /> L. Jauch kolis 1652. aastal kogu perega Tallinna, kusjuu-<br /> res Turu ülikooli varustamist raamatutega jätkas ta kuni<br /> 1655. aastani.<br /> 1655. aastal sai L. Jauch soodsatel tingimustel linnalt suure<br /> maatüki Härjapea je äärest, seemisnahaveski korvalt, mil-<br /> lele rajas oma suvemõisa, nn. «Jauchenthali» (millest tulenes<br /> hilisem Juhkental). See paiknes praeguse haigla alal V. Kin-<br /> gissepa nimelise Tselluloosi- ja Paberikombinaadi krundi<br /> kõrval.<br /> Tõenäoliselt oli Jauchil juba selle maa-ala omandamisel<br /> kava rajada sinna Härjapea jõe vee jõul töötav paberiveski,<br /> sest selleaegsete tsunftinormide kohaselt oli raamatukaup-<br /> meestel lubatud paberiveskeid asutada. See kavatsus sai<br /> hoogu juurde, kui Tartu ülikool 1656. aastal Vene-Rootsi soja<br /> tõttu Tallinna evakueeriti, kus see kuni 1665. aastani Tal-<br /> linna gümnaasiumi ruumides tegutses.<br /> Jauch avastas varsti, et Härjapea jõe ääres ei leidu tema<br /> krundi ulatuses sobivat paika, kuhu tammi voiks rajada<br /> ja paberiveski püstitada, ning palus seetõttu raelt maa-<br /> alale juurdelõiget, mis talle ka lubati eraldada. Ent luba-<br /> duse täitmine viibis. Pealegi halvenesid Jauchi vahekor-<br /> rad raega.<br /> <br /> 3 Fr. Fr. Puksov, Eesti<br /> lk. 57 jt.<br /> <br /> 11<br /> <br /> 1664. aasta suvel suri L. Jauchi valduse korval asetseva<br /> katelsepaveski-vasepaja rentnik ja nii avanes võimalus seda<br /> ettevotet kasutada paberiveski rajamiseks.<br /> Veski oli asutatud 1531. aastal linnalt renditud maa-alale<br /> (Masina tn. 6), kuid 1662. aastal müüdud mölder Peter<br /> Reinckele. Viimaselt rentiski L. Jauch vabanenud veski ja<br /> hakkas seda paberiveskiks ümber ehitama, laenates selleks<br /> raha ka veskiomanikult.<br /> L. Jauchi rajatud paberiveski võis juba 1664. aasta sügi-<br /> sel tegevust alustada, sest katelsepaveski ümberehitamine ei<br /> olnud eriti mahukas too. Millal see just täpselt tegevusse<br /> astus, on nappide andmete tõttu selguseta.<br /> Tartus Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis talletatavates toimi-<br /> kutes leidub aga rohkesti vesimärke kandvaid kirju, mille<br /> paberipoogna ühel poolel asub vesimärk «narripea seitsme<br /> kuljuse ehk kõrinaga» ja teisel poolel eelmise vesimärgiga<br /> vastassuunaliselt paigutatud vesimärk «Reval» raamis, mis<br /> vaieldamatult tõestab paberi päritolu Tallinna esimesest<br /> paberiveskist.4<br /> Tallinna esimese paberiveski toodangu kohta on varaseim<br /> kindlakstehtud aastaarv 1667.<br /> L. Jauchi rajatud paberiveski tegutses vordlemisi lühikest<br /> aega. Jauchi volausaldajad ahistasid teda pidevalt. Ka Tal-<br /> linna raad ei andnud talle rahu, taotledes tema väljatostmist<br /> eluruumidest, mis varem gümnaasiumi trükkalile olid kuu-<br /> lunud. Tema suvemõis oli läinud volausaldajate valdusesse.<br /> L. Jauchi peamine võlausaldaja C. Corbmacher ütles 6. sep-<br /> tembril 1667 obligatsioonid üles ja nõudis pandivalduse oks-<br /> jonile määramist. Pärast korterist väljatõstmist siirdus Jauch<br /> peatselt Stokholmi ja tema kinnisvara «Jauchenthal» mäa-<br /> rati oksjonile.5<br /> Paberiveski omaniku korraldusel jätkas paberiveski tööd<br /> seni, kuni kaltsude tagavara jätkus, ja lopetas siis tegevuse.<br /> Sellest ajast pärineb paber vesimärgiga «Jauchi-aegne<br /> narripea kuljustega» ja vastaspoolel asetsevate initsiaalidega<br /> «PR», s. o. Peter Reincke.6<br /> Jauchi rajatud paberiveski jai kuni 1675. aastani seisma,<br /> mil kevadpühade paiku ilmus Tallinna paberimölder Johan-<br /> nes Wiedenbauer, kes paberiveski taastas ja tegevusse raken-<br /> <br /> 4 Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (RAKA), f. 1, nim. 2, t. 332,<br /> 333, 336 jt. Selgete vesimärkidega t. 333, lk. 16, 59 jt.<br /> 5 Tallinna Linna Riiklik Arhiiv (TLA), A.a. 35. Der Stadt Reval<br /> Denkelbuch, lk. 102.<br /> 6 RAKA, f. 1, nim. 2, t. 336 (1668. aasta kirjal lk. 1).<br /> <br /> 12<br /> <br /> <br /> das. Esimeses, 1676. aasta palvekirjas Tallinna raele kirjeldas<br /> Wiedenbauer lühidalt oma elukäiku. Ta olevat võõrsil kaua<br /> aega ausalt «paberivalmistamise kunsti harrastanud ja oska-<br /> vat valmistada ka ammendamisvorme». Tallinnas olevat ta<br /> vana paberiveski leidnud, millel aga puudunud meis-<br /> ter. Saanud kuulda, et Wiedenbauer ammendamisvorme ja<br /> paberit valmistama on oppinud, keelitanud veski omanik,<br /> Karjaveski mölder, siin teda «önne katsuma» ning lubanud<br /> lagunenud veski omal kulul hädapäraselt korda seada, talle<br /> veski esimeseks aastaks tasuta kasutada anda ning selle hil-<br /> jem odava hinna eest omanduseks müüa.<br /> Wiedenbauer seadis lagunenud veski 1675. aastal töökorda<br /> ja tahtis vastavalt kokkuleppele hakata «leiba teenima».<br /> Veski omanik P. Reincke olevat aga järgmisel, 1676. aastal<br /> J. Wiedenbauerilt 400 taalri tasumist hakanud noudma.<br /> Põhjenduseks toonud ta asjaolu, et ta oli eelmisele paberi-<br /> möldrile palju raha laenanud, mis jäänud tagasi saamata.<br /> See nõudmine tundus Wiedenbauerile ülekohtusena ja kõr-<br /> gena, eriti seetottu, et talvel olevat tal tervelt 1/3 toodetud<br /> paberist raisku läinud, kuna lagunenud ruumide tottu ei<br /> suudetud paberit kuivana hoida. Uskudes P. Reincke luba-<br /> dusi, jäänud ta Tallinna peatuma ega jätkanud «oma onne<br /> otsimist mujal», ta ei saavat rentniku seisukorraga leppida,<br /> sest kogu Saksamaal kehtiva kutsetava kohaselt, millest ta<br /> kinni peab pidama, ei sobi temal kui paberimöldril vilja-<br /> veski möldrile maksukohuslaseks olla, sest vastasel korral<br /> ei saaks sellisid pidada ega neid tavanõuete kohaselt rän-<br /> dama saata.<br /> Kuna veskialuse maa ülemomandiõigus kuulus linnale,<br /> pakkus Wiedenbauer oma teeneid raele, rõhutades, et ka<br /> kuninglik kindralkuberner nägevat maa huvides meelsasti<br /> tema kohalejäämist. Ta palus seetõttu raadi lasta veskihoo-<br /> ned ja sisseseade ära hinnata ja avaldas nõusolekut tasuda<br /> veski hind vastavatel tähtaegadel ning maksta linnale maa-<br /> rendina 15 riigitaalrit aastas. Kõikidest muudest avalikõigus-<br /> likest kohustustest ja koormistest palus Wiedenbauer ennast<br /> vabastada ning tõotas neil tingimustel siia jääda, paberiveski<br /> täiuslikku korda seada ja nii head ning odavat paberit toota,<br /> nagu seda Saksamaal valmistatakse. Oma pakkumisele, mis<br /> Wiedenbaueri sönade järgi tulevat ühiseks kasuks linnale ja<br /> kogu maale, lootis ta soodsat otsust ning lubas seda tasuda<br /> oma virga ja kvaliteetse tööga.<br /> J. Wiedenbaueri teistkordselt 18. mail 1677 raele esitatud<br /> palvekirja alguslausetest võib järeldada, et eelmisele pal-<br /> <br /> 13<br /> <br /> vele ta rahuldavat vastust ei saanud. Kirjas on mainitud, et<br /> tal tekkinud kavatsus kaltsude tagavara läbi töötada ja siis<br /> parema töökoha leidmiseks edasi rännata. 1677. aasta kevadel<br /> suri aga Karjaveski mölder. Wiedenbaueri lahkumiskavat-<br /> susest kuulda saanud, tegi möldri lesk talle ettepaneku<br /> soodsa kokkuleppe alusel kohale jääda ja tööd paberiveskis<br /> jätkata. Arvestades rahutut aega, võtnud Wiedenbauer pak-<br /> kumise vastu.<br /> Pealegi avanes J. Wiedenbaueril nüüd võimalus paberi-<br /> veski omanikuks saada. Tolleaegsete kommete ja arusaamade<br /> järgi oli see endastmõistetav ja rae poolt isegi otse ette<br /> nähtud, et linnaveskite surnud möldri või mõne teise koha<br /> täitmisel sai ametiõigused see sell või meister, kes nõustus<br /> abielluma oma eelkäija lesega või kosima selle tütre. Sama<br /> teed Tallinna paberiveski omanikuks saamiseks kavatses<br /> nüüd kasutada ka Wiedenbauer. Enne tahtis ta end aga igati<br /> kindlustada ja taotles selleks raelt privileegi ainuõigusliku<br /> paberiveski rajamiseks ning kaltsude kokkuostmiseks, sest<br /> muidu ei saavat ta paberitoodangut täiusele viia.<br /> Rae otsusega 25. septembrist 1677 tuldi peaaegu kõikides<br /> punktides J. Wiedenbaueri soovidele vastu. Ta vabastati<br /> kaheks aastaks, mil ehitustood kestavad, linnarendist; ren-<br /> diks määrati ettepaneku kohaselt 15 riigitaalrit aastas; tal<br /> lubati linnas paberikauplus avada ja anti ainuõigus kaltsude<br /> piirkonnas; lubati aiamaad<br /> paberiveskis töötajate varustamiseks aiasaadustega ja lähedal<br /> asetseval mäekünkal maa-ala uue kuivatushoone püstitami-<br /> seks.7 Avalikõiguslikest koormistest vabastati ta ainult vahi-<br /> korra ja valliehitamise kohustuste osas ja sedagi ainult<br /> rahuajaks.<br /> Paberimölder J. Wiedenbauer jäi nüüd Tallinna, abiellus<br /> 7. mail 1678 paberiveski surnud omaniku Peter Reincke tütre<br /> Elisabethiga ja sai kaasavaraks ihaldatud paberiveski.<br /> Ta seadis paberiveski korda ja asus tööle. Paberitoodang<br /> ei saanud väga suur olla, sest puudus küllaldane hulk kaltse<br /> (kaltsude korjamisega tegutsesid kaks kaltsukogujat). Too-<br /> dangu turustamist halvasid kõrged tollid, kusjuures toll oli<br /> ühtlane kogu paberitoodangule ja mitte liigitatud vastavalt<br /> paberisordile. Seetõttu palus Wiedenbauer 1679. aastal raadi<br /> alandada renti 15 riigitaalrilt 10 riigitaalrile.<br /> <br /> 7 TLA, B. B. 28, dokument nr. 4. Rae otsus 25. septembrist 1677<br /> (praegu Laane-Saksamaal Gottingenis. Tsiteeritud prof. P. Johann-<br /> seni «Archiv-Excerpte 15. 02. 1964» jargi).<br /> <br /> 14<br /> <br /> Sellele vaatamata esines endise L. Jauchi<br /> <br /> suvemõisa<br /> «Jauchenthal» uus omanik J. D. Corbmacher 1688. aasta<br /> kevadel kavaga rajada oma maa-alale uus paberiveski, kus-<br /> juures veejou saamiseks kavatses ta kasutada Wiedenbaueri<br /> paberiveski paistiiki ja tammi. J. Wiedenbaueri protesti peale<br /> tegid eksperdid kindlaks, et Härjapea jogi kahte veskit<br /> korraga samal tammil käitada ei suudaks, või siis ainult<br /> kevaditi ja sügiseti suurvee ajal. J. D. Corbmacher loobus<br /> lõpuks oma kavast, kuid nõudis Wiedenbauerilt jõe oma-<br /> poolsele kaldale kivimüüri rajamist, et paistiigi ega veski<br /> vana vesi tema maad ei kahjustaks. Wiedenbauer oli sellega<br /> päri ja lubas isegi vabatahtlikult edaspidi linnale 10 riigi-<br /> taalri vorra körgemat aastarenti tasuda, s. o. 25 riigitaalrit<br /> aastas.<br /> J. Wiedenbauer taitis oma lubadused, ehitas vajalikud<br /> kaldakindlustused jne. ning 19. juunil 1689 määrati kindlaks<br /> ka paisutuse korgeim nivoo kaitsemüürile märgitud ristiga.<br /> 21. mail 1690 solmiti temaga uus leping, millega muuseas<br /> lubati veskile ehitada teine vesiratas ja tagati temale ning<br /> pärijatele veski takistamatu kasutamise õigus ja samaaegselt<br /> uute paberiveskite asutamise keeld Tallinnas.8<br /> Pärast teise vesiratta valmisehitamist toötas J. Wieden-<br /> bauer kahe ammendamispütiga, kasutades 4-6 selli ja abi-<br /> joude.<br /> 1690. aastal märgib ta, et valmistab head trükipaberit ja<br /> pakkimispaberit, mida eksporditakse Rootsi. Sel puhul tuli<br /> maksta aga tolli nii Tallinnast väljaveol kui ka Rootsi sisse-<br /> veol. Wiedenbauer kurtis raele esitatud kirjas, et Stokholmis<br /> koheldakse teda tollimaksude määramisel kui välismaalast.<br /> Tegelikult see nii ka oli seoses Rootsi koloniaalpoliitikaga<br /> siinse provintsi suhtes.<br /> Põhjasõja ajal valmistas J. Wiedenbaueri paberiveski suur-<br /> tes kogustes sojaväele vajalikku padrunipaberit. Ent samal<br /> ajal paberiveski olukord ometi halvenes.<br /> Paberimölder J. Wiedenbauer suri 1705. aasta juulis. Lin-<br /> naraad maäras 25. septembril 1705 raeliikmete hulgast<br /> komissarid, kes pidid paberimöldri volausaldajate ja selli-<br /> dega kokkuleppe sobitama, et säilitada paberiveski heas sei-<br /> sukorras ja jätkata selle tegevust. J. Wiedenbaueril jäi<br /> <br /> 8 TLA, A. b. 126, Protocollum de Anno 1692, lk. 402 juures lahtine<br /> leht rae protokolli valjavottega 2. juulist 1688. P. Johannsen,<br /> «Archiv-Excerpte 15. 02. 1964», B. B. 28, dokument nr. 7 ja TLA,<br /> f. 230, nim. 2, t. 285, lk. 2-3.<br /> <br /> 15<br /> <br /> <br /> <br /> kokkuostmiseks linnasarase<br /> <br /> --&gt;</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21405 Keeri veski 2024-01-30T15:34:11Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> [[Fail:Keeri mõis asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> On räägitud, et veskihoone jäi 1919.a. maareformi ajal peremeheta ja asundustalunikud lammutasid veski omale hoonete ehitamiseks. Keeri mõisa peahoone põles samuti 1919. aastal.<br /> Kui Keeri oja ülesse paisutati ja tekkis paisjärv, siis sinna ehitati suvitajatele maja (Sostova kinnistu) , mis lammutati 1958.a.<br /> Keeri ojast läks üle Meeri-Rõhu tee ja selle kohale ehitati tamm. Umbes 50m kaugusele oli kaevatud sügav kraav vee juhtimiseks veskikividele.<br /> Tekkis ilus paisjärv, mis on aga umbe kasvanud kuna tamm lasti hiljem alla.<br /> Kahjuks pole Keeri veski säilinud.<br /> <br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21404 Keeri veski 2024-01-30T11:48:09Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> [[Fail:Keeri mõis asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> On räägitud, et veskihoone jäi 1919.a. maareformi ajal peremeheta ja asundustalunikud lammutasid veski omale hoonete ehitamiseks. Keeri mõisa peahoone põles samuti 1919. aastal.<br /> Kui oja paisutati ülesse ja tekkis paisjärv siis sinna ehitati suvitajatele maja (Sostova kinnistu) , mis lammutati 1958.a.<br /> Keeri ojast läks üle Meeri-Rõhu tee ja selle kohale ehitati tamm. Umbes 50m kaugusele oli kaevatud sügav kraav vee juhtimiseks veskikividele.<br /> Tekkis ilus paisjärv, mis on aga umbe kasvanud kuna tamm lasti hiljem alla.<br /> Kahjuks pole Keeri veski säilinud.<br /> <br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21403 Keeri veski 2024-01-30T11:47:36Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> [[Fail:Keeri mõis asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> On räägitud, et veskihoone jäi 1919.a. maareformi ajal peremeheta ja asundustalunikud lammutasid veski omale hoonete ehitamiseks. Keeri mõisa peahoone põles maha samuti 1919. aastal.<br /> Kui oja paisutati ülesse ja tekkis paisjärv siis sinna ehitati suvitajatele maja (Sostova kinnistu) , mis lammutati 1958.a.<br /> Keeri ojast läks üle Meeri-Rõhu tee ja selle kohale ehitati tamm. Umbes 50m kaugusele oli kaevatud sügav kraav vee juhtimiseks veskikividele.<br /> Tekkis ilus paisjärv, mis on aga umbe kasvanud kuna tamm lasti hiljem alla.<br /> Kahjuks pole Keeri veski säilinud.<br /> <br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21402 Keeri veski 2024-01-30T11:45:34Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> [[Fail:Keeri mõis asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> On räägitud, et veskihoone jäi 1919.a. maareformi ajal peremeheta ja asundustalunikud lammutasid veski omale hoonete ehitamiseks.<br /> Kui oja paisutati ülesse ja tekkis paisjärv siis sinna ehitati suvitajatele maja (Sostova kinnistu) , mis lammutati 1958.a.<br /> Keeri ojast läks üle Meeri-Rõhu tee ja selle kohale ehitati tamm. Umbes 50m kaugusele oli kaevatud sügav kraav vee juhtimiseks veskikividele.<br /> Tekkis ilus paisjärv, mis on aga umbe kasvanud kuna tamm lasti hiljem alla.<br /> Kahjuks pole Keeri veski säilinud.<br /> <br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21397 Keeri veski 2024-01-29T21:24:58Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> [[Fail:Keeri mõis asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21396 Keeri veski 2024-01-29T21:15:25Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> <br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|left]]<br /> <br /> [[Fail:Keeri küla asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21395 Keeri veski 2024-01-29T21:14:41Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> [[Fail:Keeri küla asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|left]]<br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21394 Keeri veski 2024-01-29T21:03:56Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>[[Fail:VaMF1131 4 1 Keeri v.jpg|thumb|1000px|center|Keeri mõis ja veskijärv, umbes 20.saj algus. Koloreeritud postkaart. Kuvatõmmis: VaM F 1131:4, Valga Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1601004]]<br /> <br /> [[Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg|thumb|400px|right]]<br /> <br /> ==Keeri veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Seisukord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Fail:KeeriMoisaPlaan1897.JPG|thumb|320px|right|Keeri mõisa ja vesiveski plaan, 1897. &lt;ref&gt;EAA.2469.1.670 - leht 2 . kuvatõmmis: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=30277&amp;page=2&lt;/ref&gt;]]<br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:Keeri_m%C3%B5is_asukoht.jpeg&diff=21393 Fail:Keeri mõis asukoht.jpeg 2024-01-29T20:07:40Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div></div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:Keeri_k%C3%BCla_asukoht.jpeg&diff=21392 Fail:Keeri küla asukoht.jpeg 2024-01-29T20:06:47Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div></div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:Eesti_kaart_Keeeri_veski_asukoht.jpeg&diff=21391 Fail:Eesti kaart Keeeri veski asukoht.jpeg 2024-01-29T20:06:00Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div></div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21257 Keeri veski 2024-01-24T15:27:26Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>==Keeri Veski==<br /> <br /> https://et.wikipedia.org/wiki/Keeri<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Tüpoloogia ja Sisikord==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Asukoht ja Paiknemine==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Ajalugu ja Pärimus==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Keeri_veski&diff=21254 Keeri veski 2024-01-24T14:54:30Z <p>Kylaline: Uus lehekülg: &#039;==Keeri Veski==&#039;</p> <hr /> <div>==Keeri Veski==</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(Vas)&diff=21240 Illi veski (Vas) 2024-01-23T16:19:44Z <p>Kylaline: /* Nimi/Nimed */</p> <hr /> <div>{{Korduv nimi}}<br /> [[File:illimap.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski asukoht, Maaameti kaardilõige, Eesti ]]<br /> [[File:Illi1938.jpg|thumb|300px|right| Illi veski 1938. a, vaade läänest. Vasakult - mõisamoonakate maja, veskihoone, hobuste kuur. Erakogu ]]<br /> [[File:illieam.JPG|thumb|300px|right| Illi vesiveski, vaade, EAM Fk 9016, Eesti Arhitektuurimuuseum, Ajapaik.ee / MUIS.ee ]]<br /> [[File:illi70.jpg|thumb|300px|right| Illi veski, umbes 1970-ndad. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126748/ ]]<br /> [[File:Illi2016.jpg|thumb|300px|right| Illi veskihoone 2016. a. Vaade loodest. Erakogu ]]<br /> [[File:illisuur.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126751/ ]]<br /> [[File:illi20saj.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski umbes 20.saj lõpus. Erakogu ]]<br /> [[File:Illi2017.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski restaureeritud idakülg ja kirdenurk. 2017 a. Erakogu ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> '''''See artikkel räägib [[Illi veski (Vas)|Illi veskist]] [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]], Illi külas, [[Raudoja]]l.''''' &lt;br&gt;<br /> ''Nõo kihelkonnas, Tartumaal, Illi külas, Illi oja alamjooksul asuva [[Illi veski (Nõo)|Illi veski]] kohta vaata infot [[Illi veski (Nõo)|siit &gt;&gt; ]]''<br /> <br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimi on<br /> [[Illi veski]], <br /> [[Illi mõisa veski]], <br /> [[Illi karjamõisa vesiveski]], <br /> [[Illi veski(2)]], <br /> [[Illi veski (2)]]<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Illi külas, Raudoja oja alamjooksul.<br /> <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. <br /> <br /> [https://maps.google.com/maps?q=Illi_veski@57.716215,27.320928 Asukoht Google kaardil]<br /> <br /> ==Ajalugu== <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Vene riigi Läänemere-äärsete kubermangude jõukamate suurnike von Lipartite aadlisuguvõsa majoraatvalduste alla kuulunud Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski paikneb küla keskmes, Raudoja (kohaliku rahva kõnepruugis Illi oja) paremal kaldal. <br /> <br /> Maastikureljeefilt ja looduslikult sobival kohal paiknes vesiveski suure tõenäosusega juba esmamainimisel 18. saj II p, olles ümbruskonna üheks vanimaks vesiveskiks&lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. Veskid Piusa jõe ülemjooksul 1973. Võrumaa Muuseum, VK 2982, s 357. Lk 63&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kohanimi Illi esineb ajalooürikutes juba 18. saj I veerandil. 1726. a on Vastseliina mõisa vakuraamatus kirjas 1/8 adramaa suurune Illi Andrese talukoht (Gesinde)&lt;ref&gt;EAA,567.3.180 &lt;/ref&gt;. Esimesed teated Illi karjamõisa kohta leiab 1783 a-st, kui Illi karjamõisa valitseja (der Disponent der Neuhausen-Neuhauschen Hoflage Illi) Fr. Alexandersohn laulatati oma lelletütre Charlotta Braschega &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2,lk 181 &lt;/ref&gt;. Karjamõisa südamest läbi voolava Raudoja lõunakaldaga piirneva Illi veskikoha kohta on kirjalikes allikates esmaviide Vastseliina koguduse meetrikaraamatus (1750-1783), kus 1781 mainitakse Illi kohal mölder Petri´t &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2&lt;/ref&gt;. Veskikoht on märgitud vastava tingmärgiga 1798 Mellini Liivimaa kaardil kõrvuti Illi karjamõisaga (Hoflage Illi), samuti G. Rückeri kaardil 1839&lt;ref&gt;EAA,2059.1.1464&lt;/ref&gt;. Vastseliina koguduse meetrika- ja personaalraamatutes leidub 18. saj lõpust kuni 20. saj alguseni järjepidevalt andmeid Illi rendikohaga seotud möldrite kohta. 1781- 1792 mainitakse korduvalt Illi mölder Petri´t (Peeter?) ja tema isa mölder Hind´i (Hindt, Hindo). 1820 elab Illi talukohal mölder Peter Sap (surn 1820) koos poja Andrega, 1820-1856 on Illi talukohal (Gesinde Illi) kirjas vennad mölder Peter ja Jaan Sap poegade Andre (1778-1826), Wido (1782-1843) ja Jaani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered &lt;ref&gt; EAA,1271.1.223 &lt;/ref&gt;. 1834- 1882 on Illi veskikohaga seotud saksapäraste perekonnanimedega möldrid Paul Martin Jürgenson, Gustav Sieger, Antslast tulnud Ch. Fr. Masing ning Rõugest pärit A. H. J. Notte. 1890nd a alguses rentis veskikoha Gustav Keel &lt;ref&gt; ERA, 63.20.6112 &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 1919 EV maaseaduse alusel riigistatud Vastseliina mõisa maadest eraldati Illi karjamõisa südamikus 4 asundustalu krunti. Raudoja lõunapoolse kaldajoonega piirnev Illi veskikoht kinnistunumbriga 108 eraldati mõisamaadest 16.09.1920. &lt;ref&gt; ERA, 62.29.6299 &lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumiga sõlmitud rendilepinguga nr 161, 9.07.1920 oli Illi vesiveski krunt suurusega 5 ha (1 ha põllu- ja 4 ha heinamaad) renditud kaheteistkümneks aastaks G. Keelele. 1921 korraldatud riigi renditalude enampakkumisel esitati Illi veskikohale kuus pakkumist. Komisjon otsustas kõrgema hinnapakkumise teinud A. Kübara kasuks. Otsus läks ümbervaatamisele ning rendiõigus jäi senisele veskipidajale. Rendikohal olevate hoonete nimekirjas olid veskihoone ja laut (nimekirjast on välja jäetud mittepõllumajanduslikud hooned)&lt;ref&gt; ERA, 63.23.1970 &lt;/ref&gt;. Rendilepingu kohaselt pidi edaspidisel Vastseliina mõisa maade planeerimisel Illi veskikoha juurde rajatava talukoha suurus ja maarent muudetama. <br /> <br /> 1924 läks võlgades veskikoht enampakkumisele&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumi ja Jakob Kalderi vahel sõlmitud rendilepinguga nr 2078, 23.07.1924 anti eluruumiga veskihoone ja laut rendile tähtajaga 01.05.1924 - 30.04.1936. <br /> <br /> Samal aastal esitatud avalduses mainib end. rentnik G. Keel, et tema rentis 30 a tagasi Vastseliina mõisnikult Illi vesiveski hoone, ostes eelmise rentniku Kaspar Antoni käest kogu sisseseade ja veskiriistad. Pidas veskit 1924 asta maikuuni, mil aastarendi võlgnevuse tõttu oli kohtuotsuse kohaselt sunnitud kohalt lahkuma. <br /> Veskiseadmeid pidas enda omaks, samuti ehitatud sealauta ja sauna. End. rentniku taotlus jäeti tõendusmaterjali puudusel rahuldamata.<br /> <br /> Järgmisel aastal lõhkusid naabertalu perepoeg ja sulane kogemata veskitammi ning ümberkaudsed heinamaad jäid tulvavee alla. Ülevaatusel selgus, et tammivärava toed olid mädanenud ning kogu tamm tuli uuendada. <br /> <br /> 23.03.1932 koostatud kinkelepinguga andis J. Kalder Illi jahuveski ja krundi nr 76 rendiõiguse üle poeg Ernst (6.07.1938 eestistatud eesnimi Enno) Kalderile &lt;ref&gt; ERA,63.20.6112 &lt;/ref&gt;. 1932 riigimaade planeerimise käigus eraldati maakoht Illiveski nr A-76 kinnistu nr 4234 (end nr 108) pindalaga 9,761 ha &lt;ref&gt;ERA,62.29.5476&lt;/ref&gt;. 1931 valmistatud ja 12.04.1932 kinnitatud EV Katastriameti kaardil on kinnistu hoonestusest märgitud veskihoone ja laut, nende vastas üle tee hobuste kuur, paisjärve ääres saun ja sealaut &lt;ref&gt;ERA, T-3.23.542&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 14.09.1932 veskihoone põles&lt;ref&gt;ERA, 891.2.727&lt;/ref&gt;. 10.02.1933 väljakuulutatud põlenud raudkivist veskihoone varemetele pakkujaid polnud (15.04.1933 pakkus ainus huviline K. Tigasson varemete eest 2 kr 75 senti) ning 29.05.1933 andis Riigimaade Amet need tasuta Võru Maavalitsuse teede- ja tehnikaosakonnale&lt;ref&gt;ERA,63.20.6112. Kas ja kuipalju kive ära veeti, arhiividokumentidest ei selgu. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. Eesti Maapangalt saadud 62 600 margase laenu abil ostis E. Kalder 17.06. 1933 Illiveski talukoha ainuomandisse. 1933 algas vesiveski taastamine ja moderniseerimine. Uus veskihoone ehitati 4-korruseline, üldpinnaga 330 m2. Veskijärve paisukeha tõstmisega 0,5 m võrra tagati 5 m veelang. Teise vesiratta asemele paigaldatud turbiin tagas veski võimsuseks umb 10 hj. 1937. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. Jahvatati liht- ja ülesõelajahu ning tange, vilja puhastamiseks oli 2 triööri ja aspiraator. Olid ka Haanja meistri Paul Ehrlichi valmistatud kruubimasin, tangumasin (Tartu firma Tils&amp;Co) ja elektrigeneraator. 1928 ehitati veskiliste hobustele kuur. 1939 valmis veski vastas krunti läbiva Tartu-Misso maantee ääres uus ruumikas elumaja, mis sai 1945. a kivivoodri. Veskihoonest läände jäänud paisjärve tamm oli algselt palkide ja laudvoodriga kindlustatud muldvall, 1937-38 valmis tsementmördiga seotud maakividest uus veskitamm &lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Eesti Vabariigi algaastatel töötanud Illilt 5 km raadiuses 12 vesiveskit&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. 1920 aastast pärit teatel ”... töötab veski oma kahe kivipaariga terve aasta läbi sellepärast, et Tilsi heinamaavahi kohast kuni Illi karjamõisani on Illi jõe ääres väga palju allikaid (lätteid), mis voolavad kõik Illi jõkke. Allikaid on ligi sada ja jõel on siin kõrged kaldad&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;.&quot; <br /> <br /> Illi vesiveski oli ümbruskonna üks kasutatavamaid veskikohti. Veskilisi tuli nii ligidalt kui kaugelt, viimased peamiselt Misso poolt. Lähemalt tulijad panid veskiaja tavaliselt ette kinni, kaugemalt tulijad ootasid järjekorras. Veski töötanud pea aastaringselt&lt;ref&gt;Niilo, Lui. Mõningaid andmeid Illi vesiveski ajaloost. Käsikiri 2011. OÜ Kurmik Projekt arhiiv; Haidak, Fr. ja O.Post. 1973. Op cit, lk 67&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kalderite perekond pidas veskikohta kuni 1947 a-ni. 1941 oli E. Kalder sakslastelt petrooleumi pähe soetatud bensiini plahvatuse tagajärjel surnud. Pääsemaks kulaklikuks majapidamiseks tunnistamisest, kinkis kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK otsusega 17.09.1947 majapidamine kulaklikuks, omaniku taotlused otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata. Kuigi 7.01.1948 andis perenaine Illi veski üle Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakonnale, kinnitas Vastseliina valla TK 29.01.1948 koha kulaklikuks majapidamiseks. 25.03 1949 küüditati 6-liikmeline veskipere Siberisse. 1957 kodumaale tagasi jõudnuid kodutallu elama ei lubatud. “Sõpruse” kolhoosile kuuluvas elumajas elas A. Keele pere, kes selle koos sauna ja hobusete kuuriga 19.01.1968 kolhoosilt välja ostis. Peale peremehe surma jäi maja abikaasa Endla Keelele. Vastavalt EV omandireformi aluste seadusele ja Vastseliina Vallavalitsuse otsustele 22.08.1994 ja 3.10.1995 tagastati Illiveski nr A76 talu varadest õigusjärgsele omanikule Lehte Niilole osa maad ja veskihoone koos säilinud sisustusega. 1,6 ha suurune Illiveski katastriüksus registreeriti 05.04.2000. a. Elumaja ja abihooned koos 6428 m maatükiga (Männi k-ü) erastati heausksele omanikule. 2006. aastal müüdi Illiveski nr A76 8,86 ha suurune maatulundus maa (mets) ning Illiveski k-ü suuruseks jäi 1,6 ha. 25.06. 2012. kinkis Lehte Niilo (Kalder) veski oma pojapojale Tõnu Niilole. 27.07.2016 ostis Tõnu Niilo tagasi ka veskipere 1939. aastal ehitatud elamu.<br /> <br /> Illi vesiveski valdajateks olid 1948 a-st Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakond, 1954 a-st Vastseliina raj TSN TK Tööstuskombinaat (1960 a-st TK “Tamula”) ja 1963 a-st kolhoos “Sõprus”. Peale veskipere küüditamist oli möldriks A. Keel. 1954 koostatud Illi veski inventeerimisplaanil on majavalduse koosseisus loendatud lihtjahvatuse seadmetega jahu- ja tanguveski ning ühe katuse all olevad hobuste kuur, küün, kuur, ladu ja väljakäik. 1950nd a-st tegeldi veski juures ka puidutöötlemisega (lauamaterjali servamine, hööveldamine, sh profiillauad). 1992 veski töö seiskus. 1993 a-st jätkati veskis veel lühikest aega tangujahvatusega. 20. saj lõpuks oli Illi vesiveski oma tegevuse lõpetanud.<br /> <br /> ==Tänapäev==<br /> Alates 2011. aastast on Illi vesiveskit restaureeritud peamiselt muinsuskaitseameti rahalisel toel. Tööde projekteerija ja teostaja on olnud AS Kurmik ja AS Kurmik Projekt.<br /> <br /> Töid teostati järgnevalt:<br /> *2011 – avarii-restaureerimisprojekti koostamine, hoone toestamine.<br /> *2012 – veski vundamendi avariitoestamine ja restaureerimine (sisemüür).<br /> *2013 – veski toestamine, ümbritseva planeerimistööd, avariilise müüritise lammutamine ja asendamine puitlaudisega.<br /> *2014 – veskihoone lõunapoolse müüritise lahti kaevamine ja üles ladumine.<br /> *2015 – veskihoone läänepoole müüritise lahti kaevamine ja uuesti üles ladumine.<br /> *2016 – veskihoone idapoolse müüritise lahti kaevamine ja ladumistööd umbes 2/3 ulatuses.<br /> *2017 – veskihoone idapoolse müüritise lõpetamine, alumiste palkide vahetus ja põhjapoolse müüritise alustamine.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> https://ome.dehio.org/et/ehitis/illi-vesiveski<br /> [[category:Veski]]<br /> [[category:Võrumaa]]<br /> [[category:Piusa jõgi]]<br /> [[category:Muinsuskaitse objekt]]</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(Vas)&diff=21239 Illi veski (Vas) 2024-01-23T16:19:06Z <p>Kylaline: /* Nimi/Nimed */</p> <hr /> <div>{{Korduv nimi}}<br /> [[File:illimap.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski asukoht, Maaameti kaardilõige, Eesti ]]<br /> [[File:Illi1938.jpg|thumb|300px|right| Illi veski 1938. a, vaade läänest. Vasakult - mõisamoonakate maja, veskihoone, hobuste kuur. Erakogu ]]<br /> [[File:illieam.JPG|thumb|300px|right| Illi vesiveski, vaade, EAM Fk 9016, Eesti Arhitektuurimuuseum, Ajapaik.ee / MUIS.ee ]]<br /> [[File:illi70.jpg|thumb|300px|right| Illi veski, umbes 1970-ndad. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126748/ ]]<br /> [[File:Illi2016.jpg|thumb|300px|right| Illi veskihoone 2016. a. Vaade loodest. Erakogu ]]<br /> [[File:illisuur.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126751/ ]]<br /> [[File:illi20saj.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski umbes 20.saj lõpus. Erakogu ]]<br /> [[File:Illi2017.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski restaureeritud idakülg ja kirdenurk. 2017 a. Erakogu ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> '''''See artikkel räägib [[Illi veski (Vas)|Illi veskist]]; [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]], Illi külas, [[Raudoja]]l asuvast veskist.''''' &lt;br&gt;<br /> ''Nõo kihelkonnas, Tartumaal, Illi külas, Illi oja alamjooksul asuva [[Illi veski (Nõo)|Illi veski]] kohta vaata infot [[Illi veski (Nõo)|siit &gt;&gt; ]]''<br /> <br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimi on<br /> [[Illi veski]], <br /> [[Illi mõisa veski]], <br /> [[Illi karjamõisa vesiveski]], <br /> [[Illi veski(2)]], <br /> [[Illi veski (2)]]<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Illi külas, Raudoja oja alamjooksul.<br /> <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. <br /> <br /> [https://maps.google.com/maps?q=Illi_veski@57.716215,27.320928 Asukoht Google kaardil]<br /> <br /> ==Ajalugu== <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Vene riigi Läänemere-äärsete kubermangude jõukamate suurnike von Lipartite aadlisuguvõsa majoraatvalduste alla kuulunud Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski paikneb küla keskmes, Raudoja (kohaliku rahva kõnepruugis Illi oja) paremal kaldal. <br /> <br /> Maastikureljeefilt ja looduslikult sobival kohal paiknes vesiveski suure tõenäosusega juba esmamainimisel 18. saj II p, olles ümbruskonna üheks vanimaks vesiveskiks&lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. Veskid Piusa jõe ülemjooksul 1973. Võrumaa Muuseum, VK 2982, s 357. Lk 63&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kohanimi Illi esineb ajalooürikutes juba 18. saj I veerandil. 1726. a on Vastseliina mõisa vakuraamatus kirjas 1/8 adramaa suurune Illi Andrese talukoht (Gesinde)&lt;ref&gt;EAA,567.3.180 &lt;/ref&gt;. Esimesed teated Illi karjamõisa kohta leiab 1783 a-st, kui Illi karjamõisa valitseja (der Disponent der Neuhausen-Neuhauschen Hoflage Illi) Fr. Alexandersohn laulatati oma lelletütre Charlotta Braschega &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2,lk 181 &lt;/ref&gt;. Karjamõisa südamest läbi voolava Raudoja lõunakaldaga piirneva Illi veskikoha kohta on kirjalikes allikates esmaviide Vastseliina koguduse meetrikaraamatus (1750-1783), kus 1781 mainitakse Illi kohal mölder Petri´t &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2&lt;/ref&gt;. Veskikoht on märgitud vastava tingmärgiga 1798 Mellini Liivimaa kaardil kõrvuti Illi karjamõisaga (Hoflage Illi), samuti G. Rückeri kaardil 1839&lt;ref&gt;EAA,2059.1.1464&lt;/ref&gt;. Vastseliina koguduse meetrika- ja personaalraamatutes leidub 18. saj lõpust kuni 20. saj alguseni järjepidevalt andmeid Illi rendikohaga seotud möldrite kohta. 1781- 1792 mainitakse korduvalt Illi mölder Petri´t (Peeter?) ja tema isa mölder Hind´i (Hindt, Hindo). 1820 elab Illi talukohal mölder Peter Sap (surn 1820) koos poja Andrega, 1820-1856 on Illi talukohal (Gesinde Illi) kirjas vennad mölder Peter ja Jaan Sap poegade Andre (1778-1826), Wido (1782-1843) ja Jaani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered &lt;ref&gt; EAA,1271.1.223 &lt;/ref&gt;. 1834- 1882 on Illi veskikohaga seotud saksapäraste perekonnanimedega möldrid Paul Martin Jürgenson, Gustav Sieger, Antslast tulnud Ch. Fr. Masing ning Rõugest pärit A. H. J. Notte. 1890nd a alguses rentis veskikoha Gustav Keel &lt;ref&gt; ERA, 63.20.6112 &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 1919 EV maaseaduse alusel riigistatud Vastseliina mõisa maadest eraldati Illi karjamõisa südamikus 4 asundustalu krunti. Raudoja lõunapoolse kaldajoonega piirnev Illi veskikoht kinnistunumbriga 108 eraldati mõisamaadest 16.09.1920. &lt;ref&gt; ERA, 62.29.6299 &lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumiga sõlmitud rendilepinguga nr 161, 9.07.1920 oli Illi vesiveski krunt suurusega 5 ha (1 ha põllu- ja 4 ha heinamaad) renditud kaheteistkümneks aastaks G. Keelele. 1921 korraldatud riigi renditalude enampakkumisel esitati Illi veskikohale kuus pakkumist. Komisjon otsustas kõrgema hinnapakkumise teinud A. Kübara kasuks. Otsus läks ümbervaatamisele ning rendiõigus jäi senisele veskipidajale. Rendikohal olevate hoonete nimekirjas olid veskihoone ja laut (nimekirjast on välja jäetud mittepõllumajanduslikud hooned)&lt;ref&gt; ERA, 63.23.1970 &lt;/ref&gt;. Rendilepingu kohaselt pidi edaspidisel Vastseliina mõisa maade planeerimisel Illi veskikoha juurde rajatava talukoha suurus ja maarent muudetama. <br /> <br /> 1924 läks võlgades veskikoht enampakkumisele&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumi ja Jakob Kalderi vahel sõlmitud rendilepinguga nr 2078, 23.07.1924 anti eluruumiga veskihoone ja laut rendile tähtajaga 01.05.1924 - 30.04.1936. <br /> <br /> Samal aastal esitatud avalduses mainib end. rentnik G. Keel, et tema rentis 30 a tagasi Vastseliina mõisnikult Illi vesiveski hoone, ostes eelmise rentniku Kaspar Antoni käest kogu sisseseade ja veskiriistad. Pidas veskit 1924 asta maikuuni, mil aastarendi võlgnevuse tõttu oli kohtuotsuse kohaselt sunnitud kohalt lahkuma. <br /> Veskiseadmeid pidas enda omaks, samuti ehitatud sealauta ja sauna. End. rentniku taotlus jäeti tõendusmaterjali puudusel rahuldamata.<br /> <br /> Järgmisel aastal lõhkusid naabertalu perepoeg ja sulane kogemata veskitammi ning ümberkaudsed heinamaad jäid tulvavee alla. Ülevaatusel selgus, et tammivärava toed olid mädanenud ning kogu tamm tuli uuendada. <br /> <br /> 23.03.1932 koostatud kinkelepinguga andis J. Kalder Illi jahuveski ja krundi nr 76 rendiõiguse üle poeg Ernst (6.07.1938 eestistatud eesnimi Enno) Kalderile &lt;ref&gt; ERA,63.20.6112 &lt;/ref&gt;. 1932 riigimaade planeerimise käigus eraldati maakoht Illiveski nr A-76 kinnistu nr 4234 (end nr 108) pindalaga 9,761 ha &lt;ref&gt;ERA,62.29.5476&lt;/ref&gt;. 1931 valmistatud ja 12.04.1932 kinnitatud EV Katastriameti kaardil on kinnistu hoonestusest märgitud veskihoone ja laut, nende vastas üle tee hobuste kuur, paisjärve ääres saun ja sealaut &lt;ref&gt;ERA, T-3.23.542&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 14.09.1932 veskihoone põles&lt;ref&gt;ERA, 891.2.727&lt;/ref&gt;. 10.02.1933 väljakuulutatud põlenud raudkivist veskihoone varemetele pakkujaid polnud (15.04.1933 pakkus ainus huviline K. Tigasson varemete eest 2 kr 75 senti) ning 29.05.1933 andis Riigimaade Amet need tasuta Võru Maavalitsuse teede- ja tehnikaosakonnale&lt;ref&gt;ERA,63.20.6112. Kas ja kuipalju kive ära veeti, arhiividokumentidest ei selgu. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. Eesti Maapangalt saadud 62 600 margase laenu abil ostis E. Kalder 17.06. 1933 Illiveski talukoha ainuomandisse. 1933 algas vesiveski taastamine ja moderniseerimine. Uus veskihoone ehitati 4-korruseline, üldpinnaga 330 m2. Veskijärve paisukeha tõstmisega 0,5 m võrra tagati 5 m veelang. Teise vesiratta asemele paigaldatud turbiin tagas veski võimsuseks umb 10 hj. 1937. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. Jahvatati liht- ja ülesõelajahu ning tange, vilja puhastamiseks oli 2 triööri ja aspiraator. Olid ka Haanja meistri Paul Ehrlichi valmistatud kruubimasin, tangumasin (Tartu firma Tils&amp;Co) ja elektrigeneraator. 1928 ehitati veskiliste hobustele kuur. 1939 valmis veski vastas krunti läbiva Tartu-Misso maantee ääres uus ruumikas elumaja, mis sai 1945. a kivivoodri. Veskihoonest läände jäänud paisjärve tamm oli algselt palkide ja laudvoodriga kindlustatud muldvall, 1937-38 valmis tsementmördiga seotud maakividest uus veskitamm &lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Eesti Vabariigi algaastatel töötanud Illilt 5 km raadiuses 12 vesiveskit&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. 1920 aastast pärit teatel ”... töötab veski oma kahe kivipaariga terve aasta läbi sellepärast, et Tilsi heinamaavahi kohast kuni Illi karjamõisani on Illi jõe ääres väga palju allikaid (lätteid), mis voolavad kõik Illi jõkke. Allikaid on ligi sada ja jõel on siin kõrged kaldad&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;.&quot; <br /> <br /> Illi vesiveski oli ümbruskonna üks kasutatavamaid veskikohti. Veskilisi tuli nii ligidalt kui kaugelt, viimased peamiselt Misso poolt. Lähemalt tulijad panid veskiaja tavaliselt ette kinni, kaugemalt tulijad ootasid järjekorras. Veski töötanud pea aastaringselt&lt;ref&gt;Niilo, Lui. Mõningaid andmeid Illi vesiveski ajaloost. Käsikiri 2011. OÜ Kurmik Projekt arhiiv; Haidak, Fr. ja O.Post. 1973. Op cit, lk 67&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kalderite perekond pidas veskikohta kuni 1947 a-ni. 1941 oli E. Kalder sakslastelt petrooleumi pähe soetatud bensiini plahvatuse tagajärjel surnud. Pääsemaks kulaklikuks majapidamiseks tunnistamisest, kinkis kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK otsusega 17.09.1947 majapidamine kulaklikuks, omaniku taotlused otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata. Kuigi 7.01.1948 andis perenaine Illi veski üle Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakonnale, kinnitas Vastseliina valla TK 29.01.1948 koha kulaklikuks majapidamiseks. 25.03 1949 küüditati 6-liikmeline veskipere Siberisse. 1957 kodumaale tagasi jõudnuid kodutallu elama ei lubatud. “Sõpruse” kolhoosile kuuluvas elumajas elas A. Keele pere, kes selle koos sauna ja hobusete kuuriga 19.01.1968 kolhoosilt välja ostis. Peale peremehe surma jäi maja abikaasa Endla Keelele. Vastavalt EV omandireformi aluste seadusele ja Vastseliina Vallavalitsuse otsustele 22.08.1994 ja 3.10.1995 tagastati Illiveski nr A76 talu varadest õigusjärgsele omanikule Lehte Niilole osa maad ja veskihoone koos säilinud sisustusega. 1,6 ha suurune Illiveski katastriüksus registreeriti 05.04.2000. a. Elumaja ja abihooned koos 6428 m maatükiga (Männi k-ü) erastati heausksele omanikule. 2006. aastal müüdi Illiveski nr A76 8,86 ha suurune maatulundus maa (mets) ning Illiveski k-ü suuruseks jäi 1,6 ha. 25.06. 2012. kinkis Lehte Niilo (Kalder) veski oma pojapojale Tõnu Niilole. 27.07.2016 ostis Tõnu Niilo tagasi ka veskipere 1939. aastal ehitatud elamu.<br /> <br /> Illi vesiveski valdajateks olid 1948 a-st Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakond, 1954 a-st Vastseliina raj TSN TK Tööstuskombinaat (1960 a-st TK “Tamula”) ja 1963 a-st kolhoos “Sõprus”. Peale veskipere küüditamist oli möldriks A. Keel. 1954 koostatud Illi veski inventeerimisplaanil on majavalduse koosseisus loendatud lihtjahvatuse seadmetega jahu- ja tanguveski ning ühe katuse all olevad hobuste kuur, küün, kuur, ladu ja väljakäik. 1950nd a-st tegeldi veski juures ka puidutöötlemisega (lauamaterjali servamine, hööveldamine, sh profiillauad). 1992 veski töö seiskus. 1993 a-st jätkati veskis veel lühikest aega tangujahvatusega. 20. saj lõpuks oli Illi vesiveski oma tegevuse lõpetanud.<br /> <br /> ==Tänapäev==<br /> Alates 2011. aastast on Illi vesiveskit restaureeritud peamiselt muinsuskaitseameti rahalisel toel. Tööde projekteerija ja teostaja on olnud AS Kurmik ja AS Kurmik Projekt.<br /> <br /> Töid teostati järgnevalt:<br /> *2011 – avarii-restaureerimisprojekti koostamine, hoone toestamine.<br /> *2012 – veski vundamendi avariitoestamine ja restaureerimine (sisemüür).<br /> *2013 – veski toestamine, ümbritseva planeerimistööd, avariilise müüritise lammutamine ja asendamine puitlaudisega.<br /> *2014 – veskihoone lõunapoolse müüritise lahti kaevamine ja üles ladumine.<br /> *2015 – veskihoone läänepoole müüritise lahti kaevamine ja uuesti üles ladumine.<br /> *2016 – veskihoone idapoolse müüritise lahti kaevamine ja ladumistööd umbes 2/3 ulatuses.<br /> *2017 – veskihoone idapoolse müüritise lõpetamine, alumiste palkide vahetus ja põhjapoolse müüritise alustamine.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> https://ome.dehio.org/et/ehitis/illi-vesiveski<br /> [[category:Veski]]<br /> [[category:Võrumaa]]<br /> [[category:Piusa jõgi]]<br /> [[category:Muinsuskaitse objekt]]</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(Vas)&diff=21238 Illi veski (Vas) 2024-01-23T16:17:51Z <p>Kylaline: /* Nimi/Nimed */</p> <hr /> <div>{{Korduv nimi}}<br /> [[File:illimap.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski asukoht, Maaameti kaardilõige, Eesti ]]<br /> [[File:Illi1938.jpg|thumb|300px|right| Illi veski 1938. a, vaade läänest. Vasakult - mõisamoonakate maja, veskihoone, hobuste kuur. Erakogu ]]<br /> [[File:illieam.JPG|thumb|300px|right| Illi vesiveski, vaade, EAM Fk 9016, Eesti Arhitektuurimuuseum, Ajapaik.ee / MUIS.ee ]]<br /> [[File:illi70.jpg|thumb|300px|right| Illi veski, umbes 1970-ndad. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126748/ ]]<br /> [[File:Illi2016.jpg|thumb|300px|right| Illi veskihoone 2016. a. Vaade loodest. Erakogu ]]<br /> [[File:illisuur.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126751/ ]]<br /> [[File:illi20saj.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski umbes 20.saj lõpus. Erakogu ]]<br /> [[File:Illi2017.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski restaureeritud idakülg ja kirdenurk. 2017 a. Erakogu ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> '''''See artikkel räägib [[Illi veski (Vas)|Illi veskist]] Illi külas, [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]], [[Raudoja]]l asuvast veskist.''''' &lt;br&gt;<br /> ''Nõo kihelkonnas, Tartumaal, Illi külas, Illi oja alamjooksul asuva [[Illi veski (Nõo)|Illi veski]] kohta vaata infot [[Illi veski (Nõo)|siit &gt;&gt; ]]''<br /> <br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimi on<br /> [[Illi veski]], <br /> [[Illi mõisa veski]], <br /> [[Illi karjamõisa vesiveski]], <br /> [[Illi veski(2)]], <br /> [[Illi veski (2)]]<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Illi külas, Raudoja oja alamjooksul.<br /> <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. <br /> <br /> [https://maps.google.com/maps?q=Illi_veski@57.716215,27.320928 Asukoht Google kaardil]<br /> <br /> ==Ajalugu== <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Vene riigi Läänemere-äärsete kubermangude jõukamate suurnike von Lipartite aadlisuguvõsa majoraatvalduste alla kuulunud Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski paikneb küla keskmes, Raudoja (kohaliku rahva kõnepruugis Illi oja) paremal kaldal. <br /> <br /> Maastikureljeefilt ja looduslikult sobival kohal paiknes vesiveski suure tõenäosusega juba esmamainimisel 18. saj II p, olles ümbruskonna üheks vanimaks vesiveskiks&lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. Veskid Piusa jõe ülemjooksul 1973. Võrumaa Muuseum, VK 2982, s 357. Lk 63&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kohanimi Illi esineb ajalooürikutes juba 18. saj I veerandil. 1726. a on Vastseliina mõisa vakuraamatus kirjas 1/8 adramaa suurune Illi Andrese talukoht (Gesinde)&lt;ref&gt;EAA,567.3.180 &lt;/ref&gt;. Esimesed teated Illi karjamõisa kohta leiab 1783 a-st, kui Illi karjamõisa valitseja (der Disponent der Neuhausen-Neuhauschen Hoflage Illi) Fr. Alexandersohn laulatati oma lelletütre Charlotta Braschega &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2,lk 181 &lt;/ref&gt;. Karjamõisa südamest läbi voolava Raudoja lõunakaldaga piirneva Illi veskikoha kohta on kirjalikes allikates esmaviide Vastseliina koguduse meetrikaraamatus (1750-1783), kus 1781 mainitakse Illi kohal mölder Petri´t &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2&lt;/ref&gt;. Veskikoht on märgitud vastava tingmärgiga 1798 Mellini Liivimaa kaardil kõrvuti Illi karjamõisaga (Hoflage Illi), samuti G. Rückeri kaardil 1839&lt;ref&gt;EAA,2059.1.1464&lt;/ref&gt;. Vastseliina koguduse meetrika- ja personaalraamatutes leidub 18. saj lõpust kuni 20. saj alguseni järjepidevalt andmeid Illi rendikohaga seotud möldrite kohta. 1781- 1792 mainitakse korduvalt Illi mölder Petri´t (Peeter?) ja tema isa mölder Hind´i (Hindt, Hindo). 1820 elab Illi talukohal mölder Peter Sap (surn 1820) koos poja Andrega, 1820-1856 on Illi talukohal (Gesinde Illi) kirjas vennad mölder Peter ja Jaan Sap poegade Andre (1778-1826), Wido (1782-1843) ja Jaani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered &lt;ref&gt; EAA,1271.1.223 &lt;/ref&gt;. 1834- 1882 on Illi veskikohaga seotud saksapäraste perekonnanimedega möldrid Paul Martin Jürgenson, Gustav Sieger, Antslast tulnud Ch. Fr. Masing ning Rõugest pärit A. H. J. Notte. 1890nd a alguses rentis veskikoha Gustav Keel &lt;ref&gt; ERA, 63.20.6112 &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 1919 EV maaseaduse alusel riigistatud Vastseliina mõisa maadest eraldati Illi karjamõisa südamikus 4 asundustalu krunti. Raudoja lõunapoolse kaldajoonega piirnev Illi veskikoht kinnistunumbriga 108 eraldati mõisamaadest 16.09.1920. &lt;ref&gt; ERA, 62.29.6299 &lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumiga sõlmitud rendilepinguga nr 161, 9.07.1920 oli Illi vesiveski krunt suurusega 5 ha (1 ha põllu- ja 4 ha heinamaad) renditud kaheteistkümneks aastaks G. Keelele. 1921 korraldatud riigi renditalude enampakkumisel esitati Illi veskikohale kuus pakkumist. Komisjon otsustas kõrgema hinnapakkumise teinud A. Kübara kasuks. Otsus läks ümbervaatamisele ning rendiõigus jäi senisele veskipidajale. Rendikohal olevate hoonete nimekirjas olid veskihoone ja laut (nimekirjast on välja jäetud mittepõllumajanduslikud hooned)&lt;ref&gt; ERA, 63.23.1970 &lt;/ref&gt;. Rendilepingu kohaselt pidi edaspidisel Vastseliina mõisa maade planeerimisel Illi veskikoha juurde rajatava talukoha suurus ja maarent muudetama. <br /> <br /> 1924 läks võlgades veskikoht enampakkumisele&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumi ja Jakob Kalderi vahel sõlmitud rendilepinguga nr 2078, 23.07.1924 anti eluruumiga veskihoone ja laut rendile tähtajaga 01.05.1924 - 30.04.1936. <br /> <br /> Samal aastal esitatud avalduses mainib end. rentnik G. Keel, et tema rentis 30 a tagasi Vastseliina mõisnikult Illi vesiveski hoone, ostes eelmise rentniku Kaspar Antoni käest kogu sisseseade ja veskiriistad. Pidas veskit 1924 asta maikuuni, mil aastarendi võlgnevuse tõttu oli kohtuotsuse kohaselt sunnitud kohalt lahkuma. <br /> Veskiseadmeid pidas enda omaks, samuti ehitatud sealauta ja sauna. End. rentniku taotlus jäeti tõendusmaterjali puudusel rahuldamata.<br /> <br /> Järgmisel aastal lõhkusid naabertalu perepoeg ja sulane kogemata veskitammi ning ümberkaudsed heinamaad jäid tulvavee alla. Ülevaatusel selgus, et tammivärava toed olid mädanenud ning kogu tamm tuli uuendada. <br /> <br /> 23.03.1932 koostatud kinkelepinguga andis J. Kalder Illi jahuveski ja krundi nr 76 rendiõiguse üle poeg Ernst (6.07.1938 eestistatud eesnimi Enno) Kalderile &lt;ref&gt; ERA,63.20.6112 &lt;/ref&gt;. 1932 riigimaade planeerimise käigus eraldati maakoht Illiveski nr A-76 kinnistu nr 4234 (end nr 108) pindalaga 9,761 ha &lt;ref&gt;ERA,62.29.5476&lt;/ref&gt;. 1931 valmistatud ja 12.04.1932 kinnitatud EV Katastriameti kaardil on kinnistu hoonestusest märgitud veskihoone ja laut, nende vastas üle tee hobuste kuur, paisjärve ääres saun ja sealaut &lt;ref&gt;ERA, T-3.23.542&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 14.09.1932 veskihoone põles&lt;ref&gt;ERA, 891.2.727&lt;/ref&gt;. 10.02.1933 väljakuulutatud põlenud raudkivist veskihoone varemetele pakkujaid polnud (15.04.1933 pakkus ainus huviline K. Tigasson varemete eest 2 kr 75 senti) ning 29.05.1933 andis Riigimaade Amet need tasuta Võru Maavalitsuse teede- ja tehnikaosakonnale&lt;ref&gt;ERA,63.20.6112. Kas ja kuipalju kive ära veeti, arhiividokumentidest ei selgu. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. Eesti Maapangalt saadud 62 600 margase laenu abil ostis E. Kalder 17.06. 1933 Illiveski talukoha ainuomandisse. 1933 algas vesiveski taastamine ja moderniseerimine. Uus veskihoone ehitati 4-korruseline, üldpinnaga 330 m2. Veskijärve paisukeha tõstmisega 0,5 m võrra tagati 5 m veelang. Teise vesiratta asemele paigaldatud turbiin tagas veski võimsuseks umb 10 hj. 1937. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. Jahvatati liht- ja ülesõelajahu ning tange, vilja puhastamiseks oli 2 triööri ja aspiraator. Olid ka Haanja meistri Paul Ehrlichi valmistatud kruubimasin, tangumasin (Tartu firma Tils&amp;Co) ja elektrigeneraator. 1928 ehitati veskiliste hobustele kuur. 1939 valmis veski vastas krunti läbiva Tartu-Misso maantee ääres uus ruumikas elumaja, mis sai 1945. a kivivoodri. Veskihoonest läände jäänud paisjärve tamm oli algselt palkide ja laudvoodriga kindlustatud muldvall, 1937-38 valmis tsementmördiga seotud maakividest uus veskitamm &lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Eesti Vabariigi algaastatel töötanud Illilt 5 km raadiuses 12 vesiveskit&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. 1920 aastast pärit teatel ”... töötab veski oma kahe kivipaariga terve aasta läbi sellepärast, et Tilsi heinamaavahi kohast kuni Illi karjamõisani on Illi jõe ääres väga palju allikaid (lätteid), mis voolavad kõik Illi jõkke. Allikaid on ligi sada ja jõel on siin kõrged kaldad&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;.&quot; <br /> <br /> Illi vesiveski oli ümbruskonna üks kasutatavamaid veskikohti. Veskilisi tuli nii ligidalt kui kaugelt, viimased peamiselt Misso poolt. Lähemalt tulijad panid veskiaja tavaliselt ette kinni, kaugemalt tulijad ootasid järjekorras. Veski töötanud pea aastaringselt&lt;ref&gt;Niilo, Lui. Mõningaid andmeid Illi vesiveski ajaloost. Käsikiri 2011. OÜ Kurmik Projekt arhiiv; Haidak, Fr. ja O.Post. 1973. Op cit, lk 67&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kalderite perekond pidas veskikohta kuni 1947 a-ni. 1941 oli E. Kalder sakslastelt petrooleumi pähe soetatud bensiini plahvatuse tagajärjel surnud. Pääsemaks kulaklikuks majapidamiseks tunnistamisest, kinkis kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK otsusega 17.09.1947 majapidamine kulaklikuks, omaniku taotlused otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata. Kuigi 7.01.1948 andis perenaine Illi veski üle Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakonnale, kinnitas Vastseliina valla TK 29.01.1948 koha kulaklikuks majapidamiseks. 25.03 1949 küüditati 6-liikmeline veskipere Siberisse. 1957 kodumaale tagasi jõudnuid kodutallu elama ei lubatud. “Sõpruse” kolhoosile kuuluvas elumajas elas A. Keele pere, kes selle koos sauna ja hobusete kuuriga 19.01.1968 kolhoosilt välja ostis. Peale peremehe surma jäi maja abikaasa Endla Keelele. Vastavalt EV omandireformi aluste seadusele ja Vastseliina Vallavalitsuse otsustele 22.08.1994 ja 3.10.1995 tagastati Illiveski nr A76 talu varadest õigusjärgsele omanikule Lehte Niilole osa maad ja veskihoone koos säilinud sisustusega. 1,6 ha suurune Illiveski katastriüksus registreeriti 05.04.2000. a. Elumaja ja abihooned koos 6428 m maatükiga (Männi k-ü) erastati heausksele omanikule. 2006. aastal müüdi Illiveski nr A76 8,86 ha suurune maatulundus maa (mets) ning Illiveski k-ü suuruseks jäi 1,6 ha. 25.06. 2012. kinkis Lehte Niilo (Kalder) veski oma pojapojale Tõnu Niilole. 27.07.2016 ostis Tõnu Niilo tagasi ka veskipere 1939. aastal ehitatud elamu.<br /> <br /> Illi vesiveski valdajateks olid 1948 a-st Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakond, 1954 a-st Vastseliina raj TSN TK Tööstuskombinaat (1960 a-st TK “Tamula”) ja 1963 a-st kolhoos “Sõprus”. Peale veskipere küüditamist oli möldriks A. Keel. 1954 koostatud Illi veski inventeerimisplaanil on majavalduse koosseisus loendatud lihtjahvatuse seadmetega jahu- ja tanguveski ning ühe katuse all olevad hobuste kuur, küün, kuur, ladu ja väljakäik. 1950nd a-st tegeldi veski juures ka puidutöötlemisega (lauamaterjali servamine, hööveldamine, sh profiillauad). 1992 veski töö seiskus. 1993 a-st jätkati veskis veel lühikest aega tangujahvatusega. 20. saj lõpuks oli Illi vesiveski oma tegevuse lõpetanud.<br /> <br /> ==Tänapäev==<br /> Alates 2011. aastast on Illi vesiveskit restaureeritud peamiselt muinsuskaitseameti rahalisel toel. Tööde projekteerija ja teostaja on olnud AS Kurmik ja AS Kurmik Projekt.<br /> <br /> Töid teostati järgnevalt:<br /> *2011 – avarii-restaureerimisprojekti koostamine, hoone toestamine.<br /> *2012 – veski vundamendi avariitoestamine ja restaureerimine (sisemüür).<br /> *2013 – veski toestamine, ümbritseva planeerimistööd, avariilise müüritise lammutamine ja asendamine puitlaudisega.<br /> *2014 – veskihoone lõunapoolse müüritise lahti kaevamine ja üles ladumine.<br /> *2015 – veskihoone läänepoole müüritise lahti kaevamine ja uuesti üles ladumine.<br /> *2016 – veskihoone idapoolse müüritise lahti kaevamine ja ladumistööd umbes 2/3 ulatuses.<br /> *2017 – veskihoone idapoolse müüritise lõpetamine, alumiste palkide vahetus ja põhjapoolse müüritise alustamine.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> https://ome.dehio.org/et/ehitis/illi-vesiveski<br /> [[category:Veski]]<br /> [[category:Võrumaa]]<br /> [[category:Piusa jõgi]]<br /> [[category:Muinsuskaitse objekt]]</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(Vas)&diff=21237 Illi veski (Vas) 2024-01-23T16:17:33Z <p>Kylaline: /* Nimi/Nimed */</p> <hr /> <div>{{Korduv nimi}}<br /> [[File:illimap.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski asukoht, Maaameti kaardilõige, Eesti ]]<br /> [[File:Illi1938.jpg|thumb|300px|right| Illi veski 1938. a, vaade läänest. Vasakult - mõisamoonakate maja, veskihoone, hobuste kuur. Erakogu ]]<br /> [[File:illieam.JPG|thumb|300px|right| Illi vesiveski, vaade, EAM Fk 9016, Eesti Arhitektuurimuuseum, Ajapaik.ee / MUIS.ee ]]<br /> [[File:illi70.jpg|thumb|300px|right| Illi veski, umbes 1970-ndad. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126748/ ]]<br /> [[File:Illi2016.jpg|thumb|300px|right| Illi veskihoone 2016. a. Vaade loodest. Erakogu ]]<br /> [[File:illisuur.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126751/ ]]<br /> [[File:illi20saj.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski umbes 20.saj lõpus. Erakogu ]]<br /> [[File:Illi2017.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski restaureeritud idakülg ja kirdenurk. 2017 a. Erakogu ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> '''''See artikkel räägib [[Illi veski (Vas)|Illi veskist]] Illi külas, [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]], [[Raudoja]] asuvast veskist.''''' &lt;br&gt;<br /> ''Nõo kihelkonnas, Tartumaal, Illi külas, Illi oja alamjooksul asuva [[Illi veski (Nõo)|Illi veski]] kohta vaata infot [[Illi veski (Nõo)|siit &gt;&gt; ]]''<br /> <br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimi on<br /> [[Illi veski]], <br /> [[Illi mõisa veski]], <br /> [[Illi karjamõisa vesiveski]], <br /> [[Illi veski(2)]], <br /> [[Illi veski (2)]]<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Illi külas, Raudoja oja alamjooksul.<br /> <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. <br /> <br /> [https://maps.google.com/maps?q=Illi_veski@57.716215,27.320928 Asukoht Google kaardil]<br /> <br /> ==Ajalugu== <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Vene riigi Läänemere-äärsete kubermangude jõukamate suurnike von Lipartite aadlisuguvõsa majoraatvalduste alla kuulunud Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski paikneb küla keskmes, Raudoja (kohaliku rahva kõnepruugis Illi oja) paremal kaldal. <br /> <br /> Maastikureljeefilt ja looduslikult sobival kohal paiknes vesiveski suure tõenäosusega juba esmamainimisel 18. saj II p, olles ümbruskonna üheks vanimaks vesiveskiks&lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. Veskid Piusa jõe ülemjooksul 1973. Võrumaa Muuseum, VK 2982, s 357. Lk 63&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kohanimi Illi esineb ajalooürikutes juba 18. saj I veerandil. 1726. a on Vastseliina mõisa vakuraamatus kirjas 1/8 adramaa suurune Illi Andrese talukoht (Gesinde)&lt;ref&gt;EAA,567.3.180 &lt;/ref&gt;. Esimesed teated Illi karjamõisa kohta leiab 1783 a-st, kui Illi karjamõisa valitseja (der Disponent der Neuhausen-Neuhauschen Hoflage Illi) Fr. Alexandersohn laulatati oma lelletütre Charlotta Braschega &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2,lk 181 &lt;/ref&gt;. Karjamõisa südamest läbi voolava Raudoja lõunakaldaga piirneva Illi veskikoha kohta on kirjalikes allikates esmaviide Vastseliina koguduse meetrikaraamatus (1750-1783), kus 1781 mainitakse Illi kohal mölder Petri´t &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2&lt;/ref&gt;. Veskikoht on märgitud vastava tingmärgiga 1798 Mellini Liivimaa kaardil kõrvuti Illi karjamõisaga (Hoflage Illi), samuti G. Rückeri kaardil 1839&lt;ref&gt;EAA,2059.1.1464&lt;/ref&gt;. Vastseliina koguduse meetrika- ja personaalraamatutes leidub 18. saj lõpust kuni 20. saj alguseni järjepidevalt andmeid Illi rendikohaga seotud möldrite kohta. 1781- 1792 mainitakse korduvalt Illi mölder Petri´t (Peeter?) ja tema isa mölder Hind´i (Hindt, Hindo). 1820 elab Illi talukohal mölder Peter Sap (surn 1820) koos poja Andrega, 1820-1856 on Illi talukohal (Gesinde Illi) kirjas vennad mölder Peter ja Jaan Sap poegade Andre (1778-1826), Wido (1782-1843) ja Jaani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered &lt;ref&gt; EAA,1271.1.223 &lt;/ref&gt;. 1834- 1882 on Illi veskikohaga seotud saksapäraste perekonnanimedega möldrid Paul Martin Jürgenson, Gustav Sieger, Antslast tulnud Ch. Fr. Masing ning Rõugest pärit A. H. J. Notte. 1890nd a alguses rentis veskikoha Gustav Keel &lt;ref&gt; ERA, 63.20.6112 &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 1919 EV maaseaduse alusel riigistatud Vastseliina mõisa maadest eraldati Illi karjamõisa südamikus 4 asundustalu krunti. Raudoja lõunapoolse kaldajoonega piirnev Illi veskikoht kinnistunumbriga 108 eraldati mõisamaadest 16.09.1920. &lt;ref&gt; ERA, 62.29.6299 &lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumiga sõlmitud rendilepinguga nr 161, 9.07.1920 oli Illi vesiveski krunt suurusega 5 ha (1 ha põllu- ja 4 ha heinamaad) renditud kaheteistkümneks aastaks G. Keelele. 1921 korraldatud riigi renditalude enampakkumisel esitati Illi veskikohale kuus pakkumist. Komisjon otsustas kõrgema hinnapakkumise teinud A. Kübara kasuks. Otsus läks ümbervaatamisele ning rendiõigus jäi senisele veskipidajale. Rendikohal olevate hoonete nimekirjas olid veskihoone ja laut (nimekirjast on välja jäetud mittepõllumajanduslikud hooned)&lt;ref&gt; ERA, 63.23.1970 &lt;/ref&gt;. Rendilepingu kohaselt pidi edaspidisel Vastseliina mõisa maade planeerimisel Illi veskikoha juurde rajatava talukoha suurus ja maarent muudetama. <br /> <br /> 1924 läks võlgades veskikoht enampakkumisele&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumi ja Jakob Kalderi vahel sõlmitud rendilepinguga nr 2078, 23.07.1924 anti eluruumiga veskihoone ja laut rendile tähtajaga 01.05.1924 - 30.04.1936. <br /> <br /> Samal aastal esitatud avalduses mainib end. rentnik G. Keel, et tema rentis 30 a tagasi Vastseliina mõisnikult Illi vesiveski hoone, ostes eelmise rentniku Kaspar Antoni käest kogu sisseseade ja veskiriistad. Pidas veskit 1924 asta maikuuni, mil aastarendi võlgnevuse tõttu oli kohtuotsuse kohaselt sunnitud kohalt lahkuma. <br /> Veskiseadmeid pidas enda omaks, samuti ehitatud sealauta ja sauna. End. rentniku taotlus jäeti tõendusmaterjali puudusel rahuldamata.<br /> <br /> Järgmisel aastal lõhkusid naabertalu perepoeg ja sulane kogemata veskitammi ning ümberkaudsed heinamaad jäid tulvavee alla. Ülevaatusel selgus, et tammivärava toed olid mädanenud ning kogu tamm tuli uuendada. <br /> <br /> 23.03.1932 koostatud kinkelepinguga andis J. Kalder Illi jahuveski ja krundi nr 76 rendiõiguse üle poeg Ernst (6.07.1938 eestistatud eesnimi Enno) Kalderile &lt;ref&gt; ERA,63.20.6112 &lt;/ref&gt;. 1932 riigimaade planeerimise käigus eraldati maakoht Illiveski nr A-76 kinnistu nr 4234 (end nr 108) pindalaga 9,761 ha &lt;ref&gt;ERA,62.29.5476&lt;/ref&gt;. 1931 valmistatud ja 12.04.1932 kinnitatud EV Katastriameti kaardil on kinnistu hoonestusest märgitud veskihoone ja laut, nende vastas üle tee hobuste kuur, paisjärve ääres saun ja sealaut &lt;ref&gt;ERA, T-3.23.542&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 14.09.1932 veskihoone põles&lt;ref&gt;ERA, 891.2.727&lt;/ref&gt;. 10.02.1933 väljakuulutatud põlenud raudkivist veskihoone varemetele pakkujaid polnud (15.04.1933 pakkus ainus huviline K. Tigasson varemete eest 2 kr 75 senti) ning 29.05.1933 andis Riigimaade Amet need tasuta Võru Maavalitsuse teede- ja tehnikaosakonnale&lt;ref&gt;ERA,63.20.6112. Kas ja kuipalju kive ära veeti, arhiividokumentidest ei selgu. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. Eesti Maapangalt saadud 62 600 margase laenu abil ostis E. Kalder 17.06. 1933 Illiveski talukoha ainuomandisse. 1933 algas vesiveski taastamine ja moderniseerimine. Uus veskihoone ehitati 4-korruseline, üldpinnaga 330 m2. Veskijärve paisukeha tõstmisega 0,5 m võrra tagati 5 m veelang. Teise vesiratta asemele paigaldatud turbiin tagas veski võimsuseks umb 10 hj. 1937. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. Jahvatati liht- ja ülesõelajahu ning tange, vilja puhastamiseks oli 2 triööri ja aspiraator. Olid ka Haanja meistri Paul Ehrlichi valmistatud kruubimasin, tangumasin (Tartu firma Tils&amp;Co) ja elektrigeneraator. 1928 ehitati veskiliste hobustele kuur. 1939 valmis veski vastas krunti läbiva Tartu-Misso maantee ääres uus ruumikas elumaja, mis sai 1945. a kivivoodri. Veskihoonest läände jäänud paisjärve tamm oli algselt palkide ja laudvoodriga kindlustatud muldvall, 1937-38 valmis tsementmördiga seotud maakividest uus veskitamm &lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Eesti Vabariigi algaastatel töötanud Illilt 5 km raadiuses 12 vesiveskit&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. 1920 aastast pärit teatel ”... töötab veski oma kahe kivipaariga terve aasta läbi sellepärast, et Tilsi heinamaavahi kohast kuni Illi karjamõisani on Illi jõe ääres väga palju allikaid (lätteid), mis voolavad kõik Illi jõkke. Allikaid on ligi sada ja jõel on siin kõrged kaldad&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;.&quot; <br /> <br /> Illi vesiveski oli ümbruskonna üks kasutatavamaid veskikohti. Veskilisi tuli nii ligidalt kui kaugelt, viimased peamiselt Misso poolt. Lähemalt tulijad panid veskiaja tavaliselt ette kinni, kaugemalt tulijad ootasid järjekorras. Veski töötanud pea aastaringselt&lt;ref&gt;Niilo, Lui. Mõningaid andmeid Illi vesiveski ajaloost. Käsikiri 2011. OÜ Kurmik Projekt arhiiv; Haidak, Fr. ja O.Post. 1973. Op cit, lk 67&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kalderite perekond pidas veskikohta kuni 1947 a-ni. 1941 oli E. Kalder sakslastelt petrooleumi pähe soetatud bensiini plahvatuse tagajärjel surnud. Pääsemaks kulaklikuks majapidamiseks tunnistamisest, kinkis kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK otsusega 17.09.1947 majapidamine kulaklikuks, omaniku taotlused otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata. Kuigi 7.01.1948 andis perenaine Illi veski üle Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakonnale, kinnitas Vastseliina valla TK 29.01.1948 koha kulaklikuks majapidamiseks. 25.03 1949 küüditati 6-liikmeline veskipere Siberisse. 1957 kodumaale tagasi jõudnuid kodutallu elama ei lubatud. “Sõpruse” kolhoosile kuuluvas elumajas elas A. Keele pere, kes selle koos sauna ja hobusete kuuriga 19.01.1968 kolhoosilt välja ostis. Peale peremehe surma jäi maja abikaasa Endla Keelele. Vastavalt EV omandireformi aluste seadusele ja Vastseliina Vallavalitsuse otsustele 22.08.1994 ja 3.10.1995 tagastati Illiveski nr A76 talu varadest õigusjärgsele omanikule Lehte Niilole osa maad ja veskihoone koos säilinud sisustusega. 1,6 ha suurune Illiveski katastriüksus registreeriti 05.04.2000. a. Elumaja ja abihooned koos 6428 m maatükiga (Männi k-ü) erastati heausksele omanikule. 2006. aastal müüdi Illiveski nr A76 8,86 ha suurune maatulundus maa (mets) ning Illiveski k-ü suuruseks jäi 1,6 ha. 25.06. 2012. kinkis Lehte Niilo (Kalder) veski oma pojapojale Tõnu Niilole. 27.07.2016 ostis Tõnu Niilo tagasi ka veskipere 1939. aastal ehitatud elamu.<br /> <br /> Illi vesiveski valdajateks olid 1948 a-st Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakond, 1954 a-st Vastseliina raj TSN TK Tööstuskombinaat (1960 a-st TK “Tamula”) ja 1963 a-st kolhoos “Sõprus”. Peale veskipere küüditamist oli möldriks A. Keel. 1954 koostatud Illi veski inventeerimisplaanil on majavalduse koosseisus loendatud lihtjahvatuse seadmetega jahu- ja tanguveski ning ühe katuse all olevad hobuste kuur, küün, kuur, ladu ja väljakäik. 1950nd a-st tegeldi veski juures ka puidutöötlemisega (lauamaterjali servamine, hööveldamine, sh profiillauad). 1992 veski töö seiskus. 1993 a-st jätkati veskis veel lühikest aega tangujahvatusega. 20. saj lõpuks oli Illi vesiveski oma tegevuse lõpetanud.<br /> <br /> ==Tänapäev==<br /> Alates 2011. aastast on Illi vesiveskit restaureeritud peamiselt muinsuskaitseameti rahalisel toel. Tööde projekteerija ja teostaja on olnud AS Kurmik ja AS Kurmik Projekt.<br /> <br /> Töid teostati järgnevalt:<br /> *2011 – avarii-restaureerimisprojekti koostamine, hoone toestamine.<br /> *2012 – veski vundamendi avariitoestamine ja restaureerimine (sisemüür).<br /> *2013 – veski toestamine, ümbritseva planeerimistööd, avariilise müüritise lammutamine ja asendamine puitlaudisega.<br /> *2014 – veskihoone lõunapoolse müüritise lahti kaevamine ja üles ladumine.<br /> *2015 – veskihoone läänepoole müüritise lahti kaevamine ja uuesti üles ladumine.<br /> *2016 – veskihoone idapoolse müüritise lahti kaevamine ja ladumistööd umbes 2/3 ulatuses.<br /> *2017 – veskihoone idapoolse müüritise lõpetamine, alumiste palkide vahetus ja põhjapoolse müüritise alustamine.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> https://ome.dehio.org/et/ehitis/illi-vesiveski<br /> [[category:Veski]]<br /> [[category:Võrumaa]]<br /> [[category:Piusa jõgi]]<br /> [[category:Muinsuskaitse objekt]]</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(Vas)&diff=21236 Illi veski (Vas) 2024-01-23T16:07:14Z <p>Kylaline: /* Nimi/Nimed */</p> <hr /> <div>{{Korduv nimi}}<br /> [[File:illimap.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski asukoht, Maaameti kaardilõige, Eesti ]]<br /> [[File:Illi1938.jpg|thumb|300px|right| Illi veski 1938. a, vaade läänest. Vasakult - mõisamoonakate maja, veskihoone, hobuste kuur. Erakogu ]]<br /> [[File:illieam.JPG|thumb|300px|right| Illi vesiveski, vaade, EAM Fk 9016, Eesti Arhitektuurimuuseum, Ajapaik.ee / MUIS.ee ]]<br /> [[File:illi70.jpg|thumb|300px|right| Illi veski, umbes 1970-ndad. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126748/ ]]<br /> [[File:Illi2016.jpg|thumb|300px|right| Illi veskihoone 2016. a. Vaade loodest. Erakogu ]]<br /> [[File:illisuur.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126751/ ]]<br /> [[File:illi20saj.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski umbes 20.saj lõpus. Erakogu ]]<br /> [[File:Illi2017.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski restaureeritud idakülg ja kirdenurk. 2017 a. Erakogu ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> '''''See artikkel räägib [[Illi veski (Vas)|Illi veskist]] Illi külas, [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]], [[Illi oja|Illi ojal]].''''' &lt;br&gt;<br /> ''Nõo kihelkonnas, Tartumaal, Illi külas, Illi oja alamjooksul asuva [[Illi veski (Nõo)|Illi veski]] kohta vaata infot [[Illi veski (Nõo)|siit &gt;&gt; ]]''<br /> <br /> Veski tänapäevane asulajärgne nimi on<br /> [[Illi veski]], <br /> [[Illi mõisa veski]], <br /> [[Illi karjamõisa vesiveski]], <br /> [[Illi veski(2)]], <br /> [[Illi veski (2)]]<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Illi külas, Raudoja oja alamjooksul.<br /> <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. <br /> <br /> [https://maps.google.com/maps?q=Illi_veski@57.716215,27.320928 Asukoht Google kaardil]<br /> <br /> ==Ajalugu== <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Vene riigi Läänemere-äärsete kubermangude jõukamate suurnike von Lipartite aadlisuguvõsa majoraatvalduste alla kuulunud Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski paikneb küla keskmes, Raudoja (kohaliku rahva kõnepruugis Illi oja) paremal kaldal. <br /> <br /> Maastikureljeefilt ja looduslikult sobival kohal paiknes vesiveski suure tõenäosusega juba esmamainimisel 18. saj II p, olles ümbruskonna üheks vanimaks vesiveskiks&lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. Veskid Piusa jõe ülemjooksul 1973. Võrumaa Muuseum, VK 2982, s 357. Lk 63&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kohanimi Illi esineb ajalooürikutes juba 18. saj I veerandil. 1726. a on Vastseliina mõisa vakuraamatus kirjas 1/8 adramaa suurune Illi Andrese talukoht (Gesinde)&lt;ref&gt;EAA,567.3.180 &lt;/ref&gt;. Esimesed teated Illi karjamõisa kohta leiab 1783 a-st, kui Illi karjamõisa valitseja (der Disponent der Neuhausen-Neuhauschen Hoflage Illi) Fr. Alexandersohn laulatati oma lelletütre Charlotta Braschega &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2,lk 181 &lt;/ref&gt;. Karjamõisa südamest läbi voolava Raudoja lõunakaldaga piirneva Illi veskikoha kohta on kirjalikes allikates esmaviide Vastseliina koguduse meetrikaraamatus (1750-1783), kus 1781 mainitakse Illi kohal mölder Petri´t &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2&lt;/ref&gt;. Veskikoht on märgitud vastava tingmärgiga 1798 Mellini Liivimaa kaardil kõrvuti Illi karjamõisaga (Hoflage Illi), samuti G. Rückeri kaardil 1839&lt;ref&gt;EAA,2059.1.1464&lt;/ref&gt;. Vastseliina koguduse meetrika- ja personaalraamatutes leidub 18. saj lõpust kuni 20. saj alguseni järjepidevalt andmeid Illi rendikohaga seotud möldrite kohta. 1781- 1792 mainitakse korduvalt Illi mölder Petri´t (Peeter?) ja tema isa mölder Hind´i (Hindt, Hindo). 1820 elab Illi talukohal mölder Peter Sap (surn 1820) koos poja Andrega, 1820-1856 on Illi talukohal (Gesinde Illi) kirjas vennad mölder Peter ja Jaan Sap poegade Andre (1778-1826), Wido (1782-1843) ja Jaani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered &lt;ref&gt; EAA,1271.1.223 &lt;/ref&gt;. 1834- 1882 on Illi veskikohaga seotud saksapäraste perekonnanimedega möldrid Paul Martin Jürgenson, Gustav Sieger, Antslast tulnud Ch. Fr. Masing ning Rõugest pärit A. H. J. Notte. 1890nd a alguses rentis veskikoha Gustav Keel &lt;ref&gt; ERA, 63.20.6112 &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 1919 EV maaseaduse alusel riigistatud Vastseliina mõisa maadest eraldati Illi karjamõisa südamikus 4 asundustalu krunti. Raudoja lõunapoolse kaldajoonega piirnev Illi veskikoht kinnistunumbriga 108 eraldati mõisamaadest 16.09.1920. &lt;ref&gt; ERA, 62.29.6299 &lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumiga sõlmitud rendilepinguga nr 161, 9.07.1920 oli Illi vesiveski krunt suurusega 5 ha (1 ha põllu- ja 4 ha heinamaad) renditud kaheteistkümneks aastaks G. Keelele. 1921 korraldatud riigi renditalude enampakkumisel esitati Illi veskikohale kuus pakkumist. Komisjon otsustas kõrgema hinnapakkumise teinud A. Kübara kasuks. Otsus läks ümbervaatamisele ning rendiõigus jäi senisele veskipidajale. Rendikohal olevate hoonete nimekirjas olid veskihoone ja laut (nimekirjast on välja jäetud mittepõllumajanduslikud hooned)&lt;ref&gt; ERA, 63.23.1970 &lt;/ref&gt;. Rendilepingu kohaselt pidi edaspidisel Vastseliina mõisa maade planeerimisel Illi veskikoha juurde rajatava talukoha suurus ja maarent muudetama. <br /> <br /> 1924 läks võlgades veskikoht enampakkumisele&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumi ja Jakob Kalderi vahel sõlmitud rendilepinguga nr 2078, 23.07.1924 anti eluruumiga veskihoone ja laut rendile tähtajaga 01.05.1924 - 30.04.1936. <br /> <br /> Samal aastal esitatud avalduses mainib end. rentnik G. Keel, et tema rentis 30 a tagasi Vastseliina mõisnikult Illi vesiveski hoone, ostes eelmise rentniku Kaspar Antoni käest kogu sisseseade ja veskiriistad. Pidas veskit 1924 asta maikuuni, mil aastarendi võlgnevuse tõttu oli kohtuotsuse kohaselt sunnitud kohalt lahkuma. <br /> Veskiseadmeid pidas enda omaks, samuti ehitatud sealauta ja sauna. End. rentniku taotlus jäeti tõendusmaterjali puudusel rahuldamata.<br /> <br /> Järgmisel aastal lõhkusid naabertalu perepoeg ja sulane kogemata veskitammi ning ümberkaudsed heinamaad jäid tulvavee alla. Ülevaatusel selgus, et tammivärava toed olid mädanenud ning kogu tamm tuli uuendada. <br /> <br /> 23.03.1932 koostatud kinkelepinguga andis J. Kalder Illi jahuveski ja krundi nr 76 rendiõiguse üle poeg Ernst (6.07.1938 eestistatud eesnimi Enno) Kalderile &lt;ref&gt; ERA,63.20.6112 &lt;/ref&gt;. 1932 riigimaade planeerimise käigus eraldati maakoht Illiveski nr A-76 kinnistu nr 4234 (end nr 108) pindalaga 9,761 ha &lt;ref&gt;ERA,62.29.5476&lt;/ref&gt;. 1931 valmistatud ja 12.04.1932 kinnitatud EV Katastriameti kaardil on kinnistu hoonestusest märgitud veskihoone ja laut, nende vastas üle tee hobuste kuur, paisjärve ääres saun ja sealaut &lt;ref&gt;ERA, T-3.23.542&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 14.09.1932 veskihoone põles&lt;ref&gt;ERA, 891.2.727&lt;/ref&gt;. 10.02.1933 väljakuulutatud põlenud raudkivist veskihoone varemetele pakkujaid polnud (15.04.1933 pakkus ainus huviline K. Tigasson varemete eest 2 kr 75 senti) ning 29.05.1933 andis Riigimaade Amet need tasuta Võru Maavalitsuse teede- ja tehnikaosakonnale&lt;ref&gt;ERA,63.20.6112. Kas ja kuipalju kive ära veeti, arhiividokumentidest ei selgu. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. Eesti Maapangalt saadud 62 600 margase laenu abil ostis E. Kalder 17.06. 1933 Illiveski talukoha ainuomandisse. 1933 algas vesiveski taastamine ja moderniseerimine. Uus veskihoone ehitati 4-korruseline, üldpinnaga 330 m2. Veskijärve paisukeha tõstmisega 0,5 m võrra tagati 5 m veelang. Teise vesiratta asemele paigaldatud turbiin tagas veski võimsuseks umb 10 hj. 1937. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. Jahvatati liht- ja ülesõelajahu ning tange, vilja puhastamiseks oli 2 triööri ja aspiraator. Olid ka Haanja meistri Paul Ehrlichi valmistatud kruubimasin, tangumasin (Tartu firma Tils&amp;Co) ja elektrigeneraator. 1928 ehitati veskiliste hobustele kuur. 1939 valmis veski vastas krunti läbiva Tartu-Misso maantee ääres uus ruumikas elumaja, mis sai 1945. a kivivoodri. Veskihoonest läände jäänud paisjärve tamm oli algselt palkide ja laudvoodriga kindlustatud muldvall, 1937-38 valmis tsementmördiga seotud maakividest uus veskitamm &lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Eesti Vabariigi algaastatel töötanud Illilt 5 km raadiuses 12 vesiveskit&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. 1920 aastast pärit teatel ”... töötab veski oma kahe kivipaariga terve aasta läbi sellepärast, et Tilsi heinamaavahi kohast kuni Illi karjamõisani on Illi jõe ääres väga palju allikaid (lätteid), mis voolavad kõik Illi jõkke. Allikaid on ligi sada ja jõel on siin kõrged kaldad&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;.&quot; <br /> <br /> Illi vesiveski oli ümbruskonna üks kasutatavamaid veskikohti. Veskilisi tuli nii ligidalt kui kaugelt, viimased peamiselt Misso poolt. Lähemalt tulijad panid veskiaja tavaliselt ette kinni, kaugemalt tulijad ootasid järjekorras. Veski töötanud pea aastaringselt&lt;ref&gt;Niilo, Lui. Mõningaid andmeid Illi vesiveski ajaloost. Käsikiri 2011. OÜ Kurmik Projekt arhiiv; Haidak, Fr. ja O.Post. 1973. Op cit, lk 67&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kalderite perekond pidas veskikohta kuni 1947 a-ni. 1941 oli E. Kalder sakslastelt petrooleumi pähe soetatud bensiini plahvatuse tagajärjel surnud. Pääsemaks kulaklikuks majapidamiseks tunnistamisest, kinkis kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK otsusega 17.09.1947 majapidamine kulaklikuks, omaniku taotlused otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata. Kuigi 7.01.1948 andis perenaine Illi veski üle Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakonnale, kinnitas Vastseliina valla TK 29.01.1948 koha kulaklikuks majapidamiseks. 25.03 1949 küüditati 6-liikmeline veskipere Siberisse. 1957 kodumaale tagasi jõudnuid kodutallu elama ei lubatud. “Sõpruse” kolhoosile kuuluvas elumajas elas A. Keele pere, kes selle koos sauna ja hobusete kuuriga 19.01.1968 kolhoosilt välja ostis. Peale peremehe surma jäi maja abikaasa Endla Keelele. Vastavalt EV omandireformi aluste seadusele ja Vastseliina Vallavalitsuse otsustele 22.08.1994 ja 3.10.1995 tagastati Illiveski nr A76 talu varadest õigusjärgsele omanikule Lehte Niilole osa maad ja veskihoone koos säilinud sisustusega. 1,6 ha suurune Illiveski katastriüksus registreeriti 05.04.2000. a. Elumaja ja abihooned koos 6428 m maatükiga (Männi k-ü) erastati heausksele omanikule. 2006. aastal müüdi Illiveski nr A76 8,86 ha suurune maatulundus maa (mets) ning Illiveski k-ü suuruseks jäi 1,6 ha. 25.06. 2012. kinkis Lehte Niilo (Kalder) veski oma pojapojale Tõnu Niilole. 27.07.2016 ostis Tõnu Niilo tagasi ka veskipere 1939. aastal ehitatud elamu.<br /> <br /> Illi vesiveski valdajateks olid 1948 a-st Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakond, 1954 a-st Vastseliina raj TSN TK Tööstuskombinaat (1960 a-st TK “Tamula”) ja 1963 a-st kolhoos “Sõprus”. Peale veskipere küüditamist oli möldriks A. Keel. 1954 koostatud Illi veski inventeerimisplaanil on majavalduse koosseisus loendatud lihtjahvatuse seadmetega jahu- ja tanguveski ning ühe katuse all olevad hobuste kuur, küün, kuur, ladu ja väljakäik. 1950nd a-st tegeldi veski juures ka puidutöötlemisega (lauamaterjali servamine, hööveldamine, sh profiillauad). 1992 veski töö seiskus. 1993 a-st jätkati veskis veel lühikest aega tangujahvatusega. 20. saj lõpuks oli Illi vesiveski oma tegevuse lõpetanud.<br /> <br /> ==Tänapäev==<br /> Alates 2011. aastast on Illi vesiveskit restaureeritud peamiselt muinsuskaitseameti rahalisel toel. Tööde projekteerija ja teostaja on olnud AS Kurmik ja AS Kurmik Projekt.<br /> <br /> Töid teostati järgnevalt:<br /> *2011 – avarii-restaureerimisprojekti koostamine, hoone toestamine.<br /> *2012 – veski vundamendi avariitoestamine ja restaureerimine (sisemüür).<br /> *2013 – veski toestamine, ümbritseva planeerimistööd, avariilise müüritise lammutamine ja asendamine puitlaudisega.<br /> *2014 – veskihoone lõunapoolse müüritise lahti kaevamine ja üles ladumine.<br /> *2015 – veskihoone läänepoole müüritise lahti kaevamine ja uuesti üles ladumine.<br /> *2016 – veskihoone idapoolse müüritise lahti kaevamine ja ladumistööd umbes 2/3 ulatuses.<br /> *2017 – veskihoone idapoolse müüritise lõpetamine, alumiste palkide vahetus ja põhjapoolse müüritise alustamine.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> https://ome.dehio.org/et/ehitis/illi-vesiveski<br /> [[category:Veski]]<br /> [[category:Võrumaa]]<br /> [[category:Piusa jõgi]]<br /> [[category:Muinsuskaitse objekt]]</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(Vas)&diff=21235 Illi veski (Vas) 2024-01-23T16:05:45Z <p>Kylaline: </p> <hr /> <div>{{Korduv nimi}}<br /> [[File:illimap.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski asukoht, Maaameti kaardilõige, Eesti ]]<br /> [[File:Illi1938.jpg|thumb|300px|right| Illi veski 1938. a, vaade läänest. Vasakult - mõisamoonakate maja, veskihoone, hobuste kuur. Erakogu ]]<br /> [[File:illieam.JPG|thumb|300px|right| Illi vesiveski, vaade, EAM Fk 9016, Eesti Arhitektuurimuuseum, Ajapaik.ee / MUIS.ee ]]<br /> [[File:illi70.jpg|thumb|300px|right| Illi veski, umbes 1970-ndad. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126748/ ]]<br /> [[File:Illi2016.jpg|thumb|300px|right| Illi veskihoone 2016. a. Vaade loodest. Erakogu ]]<br /> [[File:illisuur.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126751/ ]]<br /> [[File:illi20saj.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski umbes 20.saj lõpus. Erakogu ]]<br /> [[File:Illi2017.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski restaureeritud idakülg ja kirdenurk. 2017 a. Erakogu ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> '''''See artikkel räägib [[Illi veski (Vas)|Illi veskist]] Illi külas, [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]], [[Illi oja|Illi ojal]].''''' &lt;br&gt;<br /> ''Nõo kihelkonnas, Tartumaal, Illi külas, Illi oja alamjooksul asuva [[Illi veski (Nõo)|Illi veski]] kohta vaata infot [[Illi veski (Nõo)|siit &gt;&gt; ]]''<br /> <br /> [[Illi veski]], <br /> [[Illi mõisa veski]], <br /> [[Illi karjamõisa vesiveski]], <br /> [[Illi veski(2)]], <br /> [[Illi veski (2)]]<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Illi külas, Raudoja oja alamjooksul.<br /> <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. <br /> <br /> [https://maps.google.com/maps?q=Illi_veski@57.716215,27.320928 Asukoht Google kaardil]<br /> <br /> ==Ajalugu== <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Vene riigi Läänemere-äärsete kubermangude jõukamate suurnike von Lipartite aadlisuguvõsa majoraatvalduste alla kuulunud Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski paikneb küla keskmes, Raudoja (kohaliku rahva kõnepruugis Illi oja) paremal kaldal. <br /> <br /> Maastikureljeefilt ja looduslikult sobival kohal paiknes vesiveski suure tõenäosusega juba esmamainimisel 18. saj II p, olles ümbruskonna üheks vanimaks vesiveskiks&lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. Veskid Piusa jõe ülemjooksul 1973. Võrumaa Muuseum, VK 2982, s 357. Lk 63&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kohanimi Illi esineb ajalooürikutes juba 18. saj I veerandil. 1726. a on Vastseliina mõisa vakuraamatus kirjas 1/8 adramaa suurune Illi Andrese talukoht (Gesinde)&lt;ref&gt;EAA,567.3.180 &lt;/ref&gt;. Esimesed teated Illi karjamõisa kohta leiab 1783 a-st, kui Illi karjamõisa valitseja (der Disponent der Neuhausen-Neuhauschen Hoflage Illi) Fr. Alexandersohn laulatati oma lelletütre Charlotta Braschega &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2,lk 181 &lt;/ref&gt;. Karjamõisa südamest läbi voolava Raudoja lõunakaldaga piirneva Illi veskikoha kohta on kirjalikes allikates esmaviide Vastseliina koguduse meetrikaraamatus (1750-1783), kus 1781 mainitakse Illi kohal mölder Petri´t &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2&lt;/ref&gt;. Veskikoht on märgitud vastava tingmärgiga 1798 Mellini Liivimaa kaardil kõrvuti Illi karjamõisaga (Hoflage Illi), samuti G. Rückeri kaardil 1839&lt;ref&gt;EAA,2059.1.1464&lt;/ref&gt;. Vastseliina koguduse meetrika- ja personaalraamatutes leidub 18. saj lõpust kuni 20. saj alguseni järjepidevalt andmeid Illi rendikohaga seotud möldrite kohta. 1781- 1792 mainitakse korduvalt Illi mölder Petri´t (Peeter?) ja tema isa mölder Hind´i (Hindt, Hindo). 1820 elab Illi talukohal mölder Peter Sap (surn 1820) koos poja Andrega, 1820-1856 on Illi talukohal (Gesinde Illi) kirjas vennad mölder Peter ja Jaan Sap poegade Andre (1778-1826), Wido (1782-1843) ja Jaani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered &lt;ref&gt; EAA,1271.1.223 &lt;/ref&gt;. 1834- 1882 on Illi veskikohaga seotud saksapäraste perekonnanimedega möldrid Paul Martin Jürgenson, Gustav Sieger, Antslast tulnud Ch. Fr. Masing ning Rõugest pärit A. H. J. Notte. 1890nd a alguses rentis veskikoha Gustav Keel &lt;ref&gt; ERA, 63.20.6112 &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 1919 EV maaseaduse alusel riigistatud Vastseliina mõisa maadest eraldati Illi karjamõisa südamikus 4 asundustalu krunti. Raudoja lõunapoolse kaldajoonega piirnev Illi veskikoht kinnistunumbriga 108 eraldati mõisamaadest 16.09.1920. &lt;ref&gt; ERA, 62.29.6299 &lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumiga sõlmitud rendilepinguga nr 161, 9.07.1920 oli Illi vesiveski krunt suurusega 5 ha (1 ha põllu- ja 4 ha heinamaad) renditud kaheteistkümneks aastaks G. Keelele. 1921 korraldatud riigi renditalude enampakkumisel esitati Illi veskikohale kuus pakkumist. Komisjon otsustas kõrgema hinnapakkumise teinud A. Kübara kasuks. Otsus läks ümbervaatamisele ning rendiõigus jäi senisele veskipidajale. Rendikohal olevate hoonete nimekirjas olid veskihoone ja laut (nimekirjast on välja jäetud mittepõllumajanduslikud hooned)&lt;ref&gt; ERA, 63.23.1970 &lt;/ref&gt;. Rendilepingu kohaselt pidi edaspidisel Vastseliina mõisa maade planeerimisel Illi veskikoha juurde rajatava talukoha suurus ja maarent muudetama. <br /> <br /> 1924 läks võlgades veskikoht enampakkumisele&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumi ja Jakob Kalderi vahel sõlmitud rendilepinguga nr 2078, 23.07.1924 anti eluruumiga veskihoone ja laut rendile tähtajaga 01.05.1924 - 30.04.1936. <br /> <br /> Samal aastal esitatud avalduses mainib end. rentnik G. Keel, et tema rentis 30 a tagasi Vastseliina mõisnikult Illi vesiveski hoone, ostes eelmise rentniku Kaspar Antoni käest kogu sisseseade ja veskiriistad. Pidas veskit 1924 asta maikuuni, mil aastarendi võlgnevuse tõttu oli kohtuotsuse kohaselt sunnitud kohalt lahkuma. <br /> Veskiseadmeid pidas enda omaks, samuti ehitatud sealauta ja sauna. End. rentniku taotlus jäeti tõendusmaterjali puudusel rahuldamata.<br /> <br /> Järgmisel aastal lõhkusid naabertalu perepoeg ja sulane kogemata veskitammi ning ümberkaudsed heinamaad jäid tulvavee alla. Ülevaatusel selgus, et tammivärava toed olid mädanenud ning kogu tamm tuli uuendada. <br /> <br /> 23.03.1932 koostatud kinkelepinguga andis J. Kalder Illi jahuveski ja krundi nr 76 rendiõiguse üle poeg Ernst (6.07.1938 eestistatud eesnimi Enno) Kalderile &lt;ref&gt; ERA,63.20.6112 &lt;/ref&gt;. 1932 riigimaade planeerimise käigus eraldati maakoht Illiveski nr A-76 kinnistu nr 4234 (end nr 108) pindalaga 9,761 ha &lt;ref&gt;ERA,62.29.5476&lt;/ref&gt;. 1931 valmistatud ja 12.04.1932 kinnitatud EV Katastriameti kaardil on kinnistu hoonestusest märgitud veskihoone ja laut, nende vastas üle tee hobuste kuur, paisjärve ääres saun ja sealaut &lt;ref&gt;ERA, T-3.23.542&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 14.09.1932 veskihoone põles&lt;ref&gt;ERA, 891.2.727&lt;/ref&gt;. 10.02.1933 väljakuulutatud põlenud raudkivist veskihoone varemetele pakkujaid polnud (15.04.1933 pakkus ainus huviline K. Tigasson varemete eest 2 kr 75 senti) ning 29.05.1933 andis Riigimaade Amet need tasuta Võru Maavalitsuse teede- ja tehnikaosakonnale&lt;ref&gt;ERA,63.20.6112. Kas ja kuipalju kive ära veeti, arhiividokumentidest ei selgu. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. Eesti Maapangalt saadud 62 600 margase laenu abil ostis E. Kalder 17.06. 1933 Illiveski talukoha ainuomandisse. 1933 algas vesiveski taastamine ja moderniseerimine. Uus veskihoone ehitati 4-korruseline, üldpinnaga 330 m2. Veskijärve paisukeha tõstmisega 0,5 m võrra tagati 5 m veelang. Teise vesiratta asemele paigaldatud turbiin tagas veski võimsuseks umb 10 hj. 1937. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. Jahvatati liht- ja ülesõelajahu ning tange, vilja puhastamiseks oli 2 triööri ja aspiraator. Olid ka Haanja meistri Paul Ehrlichi valmistatud kruubimasin, tangumasin (Tartu firma Tils&amp;Co) ja elektrigeneraator. 1928 ehitati veskiliste hobustele kuur. 1939 valmis veski vastas krunti läbiva Tartu-Misso maantee ääres uus ruumikas elumaja, mis sai 1945. a kivivoodri. Veskihoonest läände jäänud paisjärve tamm oli algselt palkide ja laudvoodriga kindlustatud muldvall, 1937-38 valmis tsementmördiga seotud maakividest uus veskitamm &lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Eesti Vabariigi algaastatel töötanud Illilt 5 km raadiuses 12 vesiveskit&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. 1920 aastast pärit teatel ”... töötab veski oma kahe kivipaariga terve aasta läbi sellepärast, et Tilsi heinamaavahi kohast kuni Illi karjamõisani on Illi jõe ääres väga palju allikaid (lätteid), mis voolavad kõik Illi jõkke. Allikaid on ligi sada ja jõel on siin kõrged kaldad&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;.&quot; <br /> <br /> Illi vesiveski oli ümbruskonna üks kasutatavamaid veskikohti. Veskilisi tuli nii ligidalt kui kaugelt, viimased peamiselt Misso poolt. Lähemalt tulijad panid veskiaja tavaliselt ette kinni, kaugemalt tulijad ootasid järjekorras. Veski töötanud pea aastaringselt&lt;ref&gt;Niilo, Lui. Mõningaid andmeid Illi vesiveski ajaloost. Käsikiri 2011. OÜ Kurmik Projekt arhiiv; Haidak, Fr. ja O.Post. 1973. Op cit, lk 67&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kalderite perekond pidas veskikohta kuni 1947 a-ni. 1941 oli E. Kalder sakslastelt petrooleumi pähe soetatud bensiini plahvatuse tagajärjel surnud. Pääsemaks kulaklikuks majapidamiseks tunnistamisest, kinkis kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK otsusega 17.09.1947 majapidamine kulaklikuks, omaniku taotlused otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata. Kuigi 7.01.1948 andis perenaine Illi veski üle Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakonnale, kinnitas Vastseliina valla TK 29.01.1948 koha kulaklikuks majapidamiseks. 25.03 1949 küüditati 6-liikmeline veskipere Siberisse. 1957 kodumaale tagasi jõudnuid kodutallu elama ei lubatud. “Sõpruse” kolhoosile kuuluvas elumajas elas A. Keele pere, kes selle koos sauna ja hobusete kuuriga 19.01.1968 kolhoosilt välja ostis. Peale peremehe surma jäi maja abikaasa Endla Keelele. Vastavalt EV omandireformi aluste seadusele ja Vastseliina Vallavalitsuse otsustele 22.08.1994 ja 3.10.1995 tagastati Illiveski nr A76 talu varadest õigusjärgsele omanikule Lehte Niilole osa maad ja veskihoone koos säilinud sisustusega. 1,6 ha suurune Illiveski katastriüksus registreeriti 05.04.2000. a. Elumaja ja abihooned koos 6428 m maatükiga (Männi k-ü) erastati heausksele omanikule. 2006. aastal müüdi Illiveski nr A76 8,86 ha suurune maatulundus maa (mets) ning Illiveski k-ü suuruseks jäi 1,6 ha. 25.06. 2012. kinkis Lehte Niilo (Kalder) veski oma pojapojale Tõnu Niilole. 27.07.2016 ostis Tõnu Niilo tagasi ka veskipere 1939. aastal ehitatud elamu.<br /> <br /> Illi vesiveski valdajateks olid 1948 a-st Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakond, 1954 a-st Vastseliina raj TSN TK Tööstuskombinaat (1960 a-st TK “Tamula”) ja 1963 a-st kolhoos “Sõprus”. Peale veskipere küüditamist oli möldriks A. Keel. 1954 koostatud Illi veski inventeerimisplaanil on majavalduse koosseisus loendatud lihtjahvatuse seadmetega jahu- ja tanguveski ning ühe katuse all olevad hobuste kuur, küün, kuur, ladu ja väljakäik. 1950nd a-st tegeldi veski juures ka puidutöötlemisega (lauamaterjali servamine, hööveldamine, sh profiillauad). 1992 veski töö seiskus. 1993 a-st jätkati veskis veel lühikest aega tangujahvatusega. 20. saj lõpuks oli Illi vesiveski oma tegevuse lõpetanud.<br /> <br /> ==Tänapäev==<br /> Alates 2011. aastast on Illi vesiveskit restaureeritud peamiselt muinsuskaitseameti rahalisel toel. Tööde projekteerija ja teostaja on olnud AS Kurmik ja AS Kurmik Projekt.<br /> <br /> Töid teostati järgnevalt:<br /> *2011 – avarii-restaureerimisprojekti koostamine, hoone toestamine.<br /> *2012 – veski vundamendi avariitoestamine ja restaureerimine (sisemüür).<br /> *2013 – veski toestamine, ümbritseva planeerimistööd, avariilise müüritise lammutamine ja asendamine puitlaudisega.<br /> *2014 – veskihoone lõunapoolse müüritise lahti kaevamine ja üles ladumine.<br /> *2015 – veskihoone läänepoole müüritise lahti kaevamine ja uuesti üles ladumine.<br /> *2016 – veskihoone idapoolse müüritise lahti kaevamine ja ladumistööd umbes 2/3 ulatuses.<br /> *2017 – veskihoone idapoolse müüritise lõpetamine, alumiste palkide vahetus ja põhjapoolse müüritise alustamine.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> https://ome.dehio.org/et/ehitis/illi-vesiveski<br /> [[category:Veski]]<br /> [[category:Võrumaa]]<br /> [[category:Piusa jõgi]]<br /> [[category:Muinsuskaitse objekt]]</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(Vas)&diff=21234 Illi veski (Vas) 2024-01-23T16:05:19Z <p>Kylaline: /* Nimi/Nimed */</p> <hr /> <div>{{Korduv nimi}}<br /> [[File:illimap.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski asukoht, Maaameti kaardilõige, Eesti ]]<br /> [[File:Illi1938.jpg|thumb|300px|right| Illi veski 1938. a, vaade läänest. Vasakult - mõisamoonakate maja, veskihoone, hobuste kuur. Erakogu ]]<br /> [[File:illieam.JPG|thumb|300px|right| Illi vesiveski, vaade, EAM Fk 9016, Eesti Arhitektuurimuuseum, Ajapaik.ee / MUIS.ee ]]<br /> [[File:illi70.jpg|thumb|300px|right| Illi veski, umbes 1970-ndad. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126748/ ]]<br /> [[File:Illi2016.jpg|thumb|300px|right| Illi veskihoone 2016. a. Vaade loodest. Erakogu ]]<br /> [[File:illisuur.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski. AjapaiK.ee https://ajapaik.ee/foto/126751/ ]]<br /> [[File:illi20saj.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski umbes 20.saj lõpus. Erakogu ]]<br /> [[File:Illi2017.jpg|thumb|300px|right| Illi vesiveski restaureeritud idakülg ja kirdenurk. 2017 a. Erakogu ]]<br /> <br /> '''''See artikkel räägib [[Illi veski (Vas)|Illi veskist]] Illi külas, [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnas]], [[Illi oja|Illi ojal]].''''' &lt;br&gt;<br /> ''Nõo kihelkonnas, Tartumaal, Illi külas, Illi oja alamjooksul asuva [[Illi veski (Nõo)|Illi veski]] kohta vaata infot [[Illi veski (Nõo)|siit &gt;&gt; ]]''<br /> <br /> ==Nimi/Nimed==<br /> [[Illi veski]], <br /> [[Illi mõisa veski]], <br /> [[Illi karjamõisa vesiveski]], <br /> [[Illi veski(2)]], <br /> [[Illi veski (2)]]<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veski asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Illi külas, Raudoja oja alamjooksul.<br /> <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. <br /> <br /> [https://maps.google.com/maps?q=Illi_veski@57.716215,27.320928 Asukoht Google kaardil]<br /> <br /> ==Ajalugu== <br /> Illi küla asub Vastseliina valla idaosas Piusa lisajõe Raudoja kaldal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Vene riigi Läänemere-äärsete kubermangude jõukamate suurnike von Lipartite aadlisuguvõsa majoraatvalduste alla kuulunud Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski paikneb küla keskmes, Raudoja (kohaliku rahva kõnepruugis Illi oja) paremal kaldal. <br /> <br /> Maastikureljeefilt ja looduslikult sobival kohal paiknes vesiveski suure tõenäosusega juba esmamainimisel 18. saj II p, olles ümbruskonna üheks vanimaks vesiveskiks&lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. Veskid Piusa jõe ülemjooksul 1973. Võrumaa Muuseum, VK 2982, s 357. Lk 63&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kohanimi Illi esineb ajalooürikutes juba 18. saj I veerandil. 1726. a on Vastseliina mõisa vakuraamatus kirjas 1/8 adramaa suurune Illi Andrese talukoht (Gesinde)&lt;ref&gt;EAA,567.3.180 &lt;/ref&gt;. Esimesed teated Illi karjamõisa kohta leiab 1783 a-st, kui Illi karjamõisa valitseja (der Disponent der Neuhausen-Neuhauschen Hoflage Illi) Fr. Alexandersohn laulatati oma lelletütre Charlotta Braschega &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2,lk 181 &lt;/ref&gt;. Karjamõisa südamest läbi voolava Raudoja lõunakaldaga piirneva Illi veskikoha kohta on kirjalikes allikates esmaviide Vastseliina koguduse meetrikaraamatus (1750-1783), kus 1781 mainitakse Illi kohal mölder Petri´t &lt;ref&gt; EAA,1271.2.2&lt;/ref&gt;. Veskikoht on märgitud vastava tingmärgiga 1798 Mellini Liivimaa kaardil kõrvuti Illi karjamõisaga (Hoflage Illi), samuti G. Rückeri kaardil 1839&lt;ref&gt;EAA,2059.1.1464&lt;/ref&gt;. Vastseliina koguduse meetrika- ja personaalraamatutes leidub 18. saj lõpust kuni 20. saj alguseni järjepidevalt andmeid Illi rendikohaga seotud möldrite kohta. 1781- 1792 mainitakse korduvalt Illi mölder Petri´t (Peeter?) ja tema isa mölder Hind´i (Hindt, Hindo). 1820 elab Illi talukohal mölder Peter Sap (surn 1820) koos poja Andrega, 1820-1856 on Illi talukohal (Gesinde Illi) kirjas vennad mölder Peter ja Jaan Sap poegade Andre (1778-1826), Wido (1782-1843) ja Jaani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered &lt;ref&gt; EAA,1271.1.223 &lt;/ref&gt;. 1834- 1882 on Illi veskikohaga seotud saksapäraste perekonnanimedega möldrid Paul Martin Jürgenson, Gustav Sieger, Antslast tulnud Ch. Fr. Masing ning Rõugest pärit A. H. J. Notte. 1890nd a alguses rentis veskikoha Gustav Keel &lt;ref&gt; ERA, 63.20.6112 &lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 1919 EV maaseaduse alusel riigistatud Vastseliina mõisa maadest eraldati Illi karjamõisa südamikus 4 asundustalu krunti. Raudoja lõunapoolse kaldajoonega piirnev Illi veskikoht kinnistunumbriga 108 eraldati mõisamaadest 16.09.1920. &lt;ref&gt; ERA, 62.29.6299 &lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumiga sõlmitud rendilepinguga nr 161, 9.07.1920 oli Illi vesiveski krunt suurusega 5 ha (1 ha põllu- ja 4 ha heinamaad) renditud kaheteistkümneks aastaks G. Keelele. 1921 korraldatud riigi renditalude enampakkumisel esitati Illi veskikohale kuus pakkumist. Komisjon otsustas kõrgema hinnapakkumise teinud A. Kübara kasuks. Otsus läks ümbervaatamisele ning rendiõigus jäi senisele veskipidajale. Rendikohal olevate hoonete nimekirjas olid veskihoone ja laut (nimekirjast on välja jäetud mittepõllumajanduslikud hooned)&lt;ref&gt; ERA, 63.23.1970 &lt;/ref&gt;. Rendilepingu kohaselt pidi edaspidisel Vastseliina mõisa maade planeerimisel Illi veskikoha juurde rajatava talukoha suurus ja maarent muudetama. <br /> <br /> 1924 läks võlgades veskikoht enampakkumisele&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. Põllutööministeeriumi ja Jakob Kalderi vahel sõlmitud rendilepinguga nr 2078, 23.07.1924 anti eluruumiga veskihoone ja laut rendile tähtajaga 01.05.1924 - 30.04.1936. <br /> <br /> Samal aastal esitatud avalduses mainib end. rentnik G. Keel, et tema rentis 30 a tagasi Vastseliina mõisnikult Illi vesiveski hoone, ostes eelmise rentniku Kaspar Antoni käest kogu sisseseade ja veskiriistad. Pidas veskit 1924 asta maikuuni, mil aastarendi võlgnevuse tõttu oli kohtuotsuse kohaselt sunnitud kohalt lahkuma. <br /> Veskiseadmeid pidas enda omaks, samuti ehitatud sealauta ja sauna. End. rentniku taotlus jäeti tõendusmaterjali puudusel rahuldamata.<br /> <br /> Järgmisel aastal lõhkusid naabertalu perepoeg ja sulane kogemata veskitammi ning ümberkaudsed heinamaad jäid tulvavee alla. Ülevaatusel selgus, et tammivärava toed olid mädanenud ning kogu tamm tuli uuendada. <br /> <br /> 23.03.1932 koostatud kinkelepinguga andis J. Kalder Illi jahuveski ja krundi nr 76 rendiõiguse üle poeg Ernst (6.07.1938 eestistatud eesnimi Enno) Kalderile &lt;ref&gt; ERA,63.20.6112 &lt;/ref&gt;. 1932 riigimaade planeerimise käigus eraldati maakoht Illiveski nr A-76 kinnistu nr 4234 (end nr 108) pindalaga 9,761 ha &lt;ref&gt;ERA,62.29.5476&lt;/ref&gt;. 1931 valmistatud ja 12.04.1932 kinnitatud EV Katastriameti kaardil on kinnistu hoonestusest märgitud veskihoone ja laut, nende vastas üle tee hobuste kuur, paisjärve ääres saun ja sealaut &lt;ref&gt;ERA, T-3.23.542&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> 14.09.1932 veskihoone põles&lt;ref&gt;ERA, 891.2.727&lt;/ref&gt;. 10.02.1933 väljakuulutatud põlenud raudkivist veskihoone varemetele pakkujaid polnud (15.04.1933 pakkus ainus huviline K. Tigasson varemete eest 2 kr 75 senti) ning 29.05.1933 andis Riigimaade Amet need tasuta Võru Maavalitsuse teede- ja tehnikaosakonnale&lt;ref&gt;ERA,63.20.6112. Kas ja kuipalju kive ära veeti, arhiividokumentidest ei selgu. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. Eesti Maapangalt saadud 62 600 margase laenu abil ostis E. Kalder 17.06. 1933 Illiveski talukoha ainuomandisse. 1933 algas vesiveski taastamine ja moderniseerimine. Uus veskihoone ehitati 4-korruseline, üldpinnaga 330 m2. Veskijärve paisukeha tõstmisega 0,5 m võrra tagati 5 m veelang. Teise vesiratta asemele paigaldatud turbiin tagas veski võimsuseks umb 10 hj. 1937. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. Jahvatati liht- ja ülesõelajahu ning tange, vilja puhastamiseks oli 2 triööri ja aspiraator. Olid ka Haanja meistri Paul Ehrlichi valmistatud kruubimasin, tangumasin (Tartu firma Tils&amp;Co) ja elektrigeneraator. 1928 ehitati veskiliste hobustele kuur. 1939 valmis veski vastas krunti läbiva Tartu-Misso maantee ääres uus ruumikas elumaja, mis sai 1945. a kivivoodri. Veskihoonest läände jäänud paisjärve tamm oli algselt palkide ja laudvoodriga kindlustatud muldvall, 1937-38 valmis tsementmördiga seotud maakividest uus veskitamm &lt;ref&gt;Haidak, Fr. ja O. Post. 1973. Op cit, lk 65 &lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Eesti Vabariigi algaastatel töötanud Illilt 5 km raadiuses 12 vesiveskit&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;. 1920 aastast pärit teatel ”... töötab veski oma kahe kivipaariga terve aasta läbi sellepärast, et Tilsi heinamaavahi kohast kuni Illi karjamõisani on Illi jõe ääres väga palju allikaid (lätteid), mis voolavad kõik Illi jõkke. Allikaid on ligi sada ja jõel on siin kõrged kaldad&lt;ref&gt;ERA, 63.20.6112&lt;/ref&gt;.&quot; <br /> <br /> Illi vesiveski oli ümbruskonna üks kasutatavamaid veskikohti. Veskilisi tuli nii ligidalt kui kaugelt, viimased peamiselt Misso poolt. Lähemalt tulijad panid veskiaja tavaliselt ette kinni, kaugemalt tulijad ootasid järjekorras. Veski töötanud pea aastaringselt&lt;ref&gt;Niilo, Lui. Mõningaid andmeid Illi vesiveski ajaloost. Käsikiri 2011. OÜ Kurmik Projekt arhiiv; Haidak, Fr. ja O.Post. 1973. Op cit, lk 67&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kalderite perekond pidas veskikohta kuni 1947 a-ni. 1941 oli E. Kalder sakslastelt petrooleumi pähe soetatud bensiini plahvatuse tagajärjel surnud. Pääsemaks kulaklikuks majapidamiseks tunnistamisest, kinkis kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK otsusega 17.09.1947 majapidamine kulaklikuks, omaniku taotlused otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata. Kuigi 7.01.1948 andis perenaine Illi veski üle Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakonnale, kinnitas Vastseliina valla TK 29.01.1948 koha kulaklikuks majapidamiseks. 25.03 1949 küüditati 6-liikmeline veskipere Siberisse. 1957 kodumaale tagasi jõudnuid kodutallu elama ei lubatud. “Sõpruse” kolhoosile kuuluvas elumajas elas A. Keele pere, kes selle koos sauna ja hobusete kuuriga 19.01.1968 kolhoosilt välja ostis. Peale peremehe surma jäi maja abikaasa Endla Keelele. Vastavalt EV omandireformi aluste seadusele ja Vastseliina Vallavalitsuse otsustele 22.08.1994 ja 3.10.1995 tagastati Illiveski nr A76 talu varadest õigusjärgsele omanikule Lehte Niilole osa maad ja veskihoone koos säilinud sisustusega. 1,6 ha suurune Illiveski katastriüksus registreeriti 05.04.2000. a. Elumaja ja abihooned koos 6428 m maatükiga (Männi k-ü) erastati heausksele omanikule. 2006. aastal müüdi Illiveski nr A76 8,86 ha suurune maatulundus maa (mets) ning Illiveski k-ü suuruseks jäi 1,6 ha. 25.06. 2012. kinkis Lehte Niilo (Kalder) veski oma pojapojale Tõnu Niilole. 27.07.2016 ostis Tõnu Niilo tagasi ka veskipere 1939. aastal ehitatud elamu.<br /> <br /> Illi vesiveski valdajateks olid 1948 a-st Võrumaa TK Tööstuskombinaadi Vastseliina osakond, 1954 a-st Vastseliina raj TSN TK Tööstuskombinaat (1960 a-st TK “Tamula”) ja 1963 a-st kolhoos “Sõprus”. Peale veskipere küüditamist oli möldriks A. Keel. 1954 koostatud Illi veski inventeerimisplaanil on majavalduse koosseisus loendatud lihtjahvatuse seadmetega jahu- ja tanguveski ning ühe katuse all olevad hobuste kuur, küün, kuur, ladu ja väljakäik. 1950nd a-st tegeldi veski juures ka puidutöötlemisega (lauamaterjali servamine, hööveldamine, sh profiillauad). 1992 veski töö seiskus. 1993 a-st jätkati veskis veel lühikest aega tangujahvatusega. 20. saj lõpuks oli Illi vesiveski oma tegevuse lõpetanud.<br /> <br /> ==Tänapäev==<br /> Alates 2011. aastast on Illi vesiveskit restaureeritud peamiselt muinsuskaitseameti rahalisel toel. Tööde projekteerija ja teostaja on olnud AS Kurmik ja AS Kurmik Projekt.<br /> <br /> Töid teostati järgnevalt:<br /> *2011 – avarii-restaureerimisprojekti koostamine, hoone toestamine.<br /> *2012 – veski vundamendi avariitoestamine ja restaureerimine (sisemüür).<br /> *2013 – veski toestamine, ümbritseva planeerimistööd, avariilise müüritise lammutamine ja asendamine puitlaudisega.<br /> *2014 – veskihoone lõunapoolse müüritise lahti kaevamine ja üles ladumine.<br /> *2015 – veskihoone läänepoole müüritise lahti kaevamine ja uuesti üles ladumine.<br /> *2016 – veskihoone idapoolse müüritise lahti kaevamine ja ladumistööd umbes 2/3 ulatuses.<br /> *2017 – veskihoone idapoolse müüritise lõpetamine, alumiste palkide vahetus ja põhjapoolse müüritise alustamine.<br /> <br /> ==Viited/Välislingid==<br /> https://ome.dehio.org/et/ehitis/illi-vesiveski<br /> [[category:Veski]]<br /> [[category:Võrumaa]]<br /> [[category:Piusa jõgi]]<br /> [[category:Muinsuskaitse objekt]]</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast&diff=13044 Liivakast 2022-07-25T10:49:04Z <p>Kylaline: /* Asukoht/Paiknemine */</p> <hr /> <div>&lt;div style='text-align: right;'&gt; &lt;span style=&quot;font-size:150%&quot;&gt; ''' ☼ @ ⌘ &lt;s&gt;Ω&lt;/s&gt;''' &lt;/div&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:220%&quot;&gt; ⯐ Otsi siit ⯐ &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| [ . . . . . . . ] ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ='''Veel võimalusi info leidmiseks'''=<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Special:Search|'''''* Veskite otsing ☼ ''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| '' '''&amp;nbsp;[&amp;nbsp;¿. . . . .?&amp;nbsp;]&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Veskite tabel|'''''* Veskite tabel #''''']] <br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[SISUPUU|'''''* Sisupuu Ψ ''''']] <br /> &lt;/span style&gt; <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt;<br /> [[Special:AllPages|'''''* Artikli otsing ⯐''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:AllPages|<br /> '' '''&amp;nbsp;&amp;nbsp;[&amp;nbsp; . . . . . .&amp;nbsp;]&amp;nbsp;&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> <br /> [[Jalused]]<br /> <br /> [[Proovimenüü]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; [[Veskite loend|&lt;b&gt;&lt;&lt;/b&gt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]] &lt;/div&gt;<br /> __notoc__<br /> ==Kasutamine==<br /> Weskiwikis 1 'artiklite loomisel' 1 ja 2 ''veskite'' 2 identifitseerimisel 3 '''kasutatud veskite'''3 nimekeskset 4 ''''lähenemist''''.4<br /> Weskiwikis on 5 '''''põhiartikli''''' 5 nimeks 6 ''''''valitud'''''' 6 tavaliselt veski tänapäevane asulajärgne nimi. Nii on veski äratuntav/määratavam 7 '''''''suuremale''''''' 7 hulgale inimestele.<br /> <br /> ==Mis ... viki?==<br /> <br /> WeskiWiki paralleelsed nimekujud on [[WESKIWIKI]] , [[WeskiWiki]] , [[Weskiwiki]] , [[weskiwiki]] , [[VeskiViki]] , [[Veskiviki]] , [[veskiviki]].<br /> <br /> ww on loodud, selleks , et koondada ja esitada eesti pärandkultuuri lipulaeva veskite infot ja pärimusi<br /> <br /> MTÜ Eesti Veskivaramu on veskite ja veskikohtade säilitamisest ning taaskasutuselevõtust huvitatud isikute vabatahtlik ühendus. <br /> Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutusele. <br /> Weskiwiki on oma olemuselt üldkasutatav vikpeedia-tüüpi ülevaate-andmekogu.<br /> Weskiwiki laiem eesmärk on koguda ja talletada , säilitada ja tutvustada Eesti veskitega seonduvat kultuuri- ja tehnikapärandit.<br /> Weskiwiki on MTÜ Veskivaramu, veskihuviliste, vabatahtlike ning netikasutajate kaasabil loodav ja arendatav viki.<br /> Weskiwiki sisu ja tegevus on suunatud kodumaa pärandkultuuri ja tehnikaajaloo vastu huvi tundvatele inimestele.<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veskite koordinaadid<br /> Haldusaadress<br /> jne<br /> <br /> [[Image:antsla 1690 aastal.JPG]]<br /> <br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Ehituslik/Ajalooline info==<br /> ==Viited==<br /> ==Nimi/Nimed==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> <br /> PimeAnkur<br /> [[Liivakast#pimeankur]]<br /> Pimeankru pooldat viidatav teks algab siit<br /> <br /> [[Veskite loend|&lt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; <br /> &lt;b&gt;Lisainfo, lingid, abi ja õpetus&lt;/b&gt;<br /> :[https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_veskid Veskid Vikipeedias]<br /> ::[https://veskivaramu.ee/index.php?title=Veskivaramu MTÜ Eesti Veskivaramu]<br /> :::[https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Contents MediaWiki seadistamise abi]<br /> ::::[https://www.hostknox.com/knowledgebase/31/MediaWiki MediaWiki kujunduse muutmine]<br /> :::[[Liivakast|√]]<br /> ::[[Help|☼]]<br /> &lt;/div&gt;<br /> --------------------------------------------<br /> {{MiniJalus}}</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast&diff=13043 Liivakast 2022-07-25T10:48:53Z <p>Kylaline: /* Asukoht/Paiknemine */</p> <hr /> <div>&lt;div style='text-align: right;'&gt; &lt;span style=&quot;font-size:150%&quot;&gt; ''' ☼ @ ⌘ &lt;s&gt;Ω&lt;/s&gt;''' &lt;/div&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:220%&quot;&gt; ⯐ Otsi siit ⯐ &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| [ . . . . . . . ] ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ='''Veel võimalusi info leidmiseks'''=<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Special:Search|'''''* Veskite otsing ☼ ''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| '' '''&amp;nbsp;[&amp;nbsp;¿. . . . .?&amp;nbsp;]&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Veskite tabel|'''''* Veskite tabel #''''']] <br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[SISUPUU|'''''* Sisupuu Ψ ''''']] <br /> &lt;/span style&gt; <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt;<br /> [[Special:AllPages|'''''* Artikli otsing ⯐''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:AllPages|<br /> '' '''&amp;nbsp;&amp;nbsp;[&amp;nbsp; . . . . . .&amp;nbsp;]&amp;nbsp;&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> <br /> [[Jalused]]<br /> <br /> [[Proovimenüü]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; [[Veskite loend|&lt;b&gt;&lt;&lt;/b&gt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]] &lt;/div&gt;<br /> __notoc__<br /> ==Kasutamine==<br /> Weskiwikis 1 'artiklite loomisel' 1 ja 2 ''veskite'' 2 identifitseerimisel 3 '''kasutatud veskite'''3 nimekeskset 4 ''''lähenemist''''.4<br /> Weskiwikis on 5 '''''põhiartikli''''' 5 nimeks 6 ''''''valitud'''''' 6 tavaliselt veski tänapäevane asulajärgne nimi. Nii on veski äratuntav/määratavam 7 '''''''suuremale''''''' 7 hulgale inimestele.<br /> <br /> ==Mis ... viki?==<br /> <br /> WeskiWiki paralleelsed nimekujud on [[WESKIWIKI]] , [[WeskiWiki]] , [[Weskiwiki]] , [[weskiwiki]] , [[VeskiViki]] , [[Veskiviki]] , [[veskiviki]].<br /> <br /> ww on loodud, selleks , et koondada ja esitada eesti pärandkultuuri lipulaeva veskite infot ja pärimusi<br /> <br /> MTÜ Eesti Veskivaramu on veskite ja veskikohtade säilitamisest ning taaskasutuselevõtust huvitatud isikute vabatahtlik ühendus. <br /> Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutusele. <br /> Weskiwiki on oma olemuselt üldkasutatav vikpeedia-tüüpi ülevaate-andmekogu.<br /> Weskiwiki laiem eesmärk on koguda ja talletada , säilitada ja tutvustada Eesti veskitega seonduvat kultuuri- ja tehnikapärandit.<br /> Weskiwiki on MTÜ Veskivaramu, veskihuviliste, vabatahtlike ning netikasutajate kaasabil loodav ja arendatav viki.<br /> Weskiwiki sisu ja tegevus on suunatud kodumaa pärandkultuuri ja tehnikaajaloo vastu huvi tundvatele inimestele.<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veskite koordinaadid<br /> Haldusaadress<br /> jne<br /> <br /> [[antsla 1690 aastal.JPG]]<br /> <br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Ehituslik/Ajalooline info==<br /> ==Viited==<br /> ==Nimi/Nimed==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> <br /> PimeAnkur<br /> [[Liivakast#pimeankur]]<br /> Pimeankru pooldat viidatav teks algab siit<br /> <br /> [[Veskite loend|&lt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; <br /> &lt;b&gt;Lisainfo, lingid, abi ja õpetus&lt;/b&gt;<br /> :[https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_veskid Veskid Vikipeedias]<br /> ::[https://veskivaramu.ee/index.php?title=Veskivaramu MTÜ Eesti Veskivaramu]<br /> :::[https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Contents MediaWiki seadistamise abi]<br /> ::::[https://www.hostknox.com/knowledgebase/31/MediaWiki MediaWiki kujunduse muutmine]<br /> :::[[Liivakast|√]]<br /> ::[[Help|☼]]<br /> &lt;/div&gt;<br /> --------------------------------------------<br /> {{MiniJalus}}</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast&diff=13042 Liivakast 2022-07-25T10:48:40Z <p>Kylaline: /* Asukoht/Paiknemine */</p> <hr /> <div>&lt;div style='text-align: right;'&gt; &lt;span style=&quot;font-size:150%&quot;&gt; ''' ☼ @ ⌘ &lt;s&gt;Ω&lt;/s&gt;''' &lt;/div&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:220%&quot;&gt; ⯐ Otsi siit ⯐ &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| [ . . . . . . . ] ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ='''Veel võimalusi info leidmiseks'''=<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Special:Search|'''''* Veskite otsing ☼ ''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| '' '''&amp;nbsp;[&amp;nbsp;¿. . . . .?&amp;nbsp;]&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Veskite tabel|'''''* Veskite tabel #''''']] <br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[SISUPUU|'''''* Sisupuu Ψ ''''']] <br /> &lt;/span style&gt; <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt;<br /> [[Special:AllPages|'''''* Artikli otsing ⯐''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:AllPages|<br /> '' '''&amp;nbsp;&amp;nbsp;[&amp;nbsp; . . . . . .&amp;nbsp;]&amp;nbsp;&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> <br /> [[Jalused]]<br /> <br /> [[Proovimenüü]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; [[Veskite loend|&lt;b&gt;&lt;&lt;/b&gt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]] &lt;/div&gt;<br /> __notoc__<br /> ==Kasutamine==<br /> Weskiwikis 1 'artiklite loomisel' 1 ja 2 ''veskite'' 2 identifitseerimisel 3 '''kasutatud veskite'''3 nimekeskset 4 ''''lähenemist''''.4<br /> Weskiwikis on 5 '''''põhiartikli''''' 5 nimeks 6 ''''''valitud'''''' 6 tavaliselt veski tänapäevane asulajärgne nimi. Nii on veski äratuntav/määratavam 7 '''''''suuremale''''''' 7 hulgale inimestele.<br /> <br /> ==Mis ... viki?==<br /> <br /> WeskiWiki paralleelsed nimekujud on [[WESKIWIKI]] , [[WeskiWiki]] , [[Weskiwiki]] , [[weskiwiki]] , [[VeskiViki]] , [[Veskiviki]] , [[veskiviki]].<br /> <br /> ww on loodud, selleks , et koondada ja esitada eesti pärandkultuuri lipulaeva veskite infot ja pärimusi<br /> <br /> MTÜ Eesti Veskivaramu on veskite ja veskikohtade säilitamisest ning taaskasutuselevõtust huvitatud isikute vabatahtlik ühendus. <br /> Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutusele. <br /> Weskiwiki on oma olemuselt üldkasutatav vikpeedia-tüüpi ülevaate-andmekogu.<br /> Weskiwiki laiem eesmärk on koguda ja talletada , säilitada ja tutvustada Eesti veskitega seonduvat kultuuri- ja tehnikapärandit.<br /> Weskiwiki on MTÜ Veskivaramu, veskihuviliste, vabatahtlike ning netikasutajate kaasabil loodav ja arendatav viki.<br /> Weskiwiki sisu ja tegevus on suunatud kodumaa pärandkultuuri ja tehnikaajaloo vastu huvi tundvatele inimestele.<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veskite koordinaadid<br /> Haldusaadress<br /> jne<br /> <br /> antsla 1690 aastal.JPG<br /> <br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Ehituslik/Ajalooline info==<br /> ==Viited==<br /> ==Nimi/Nimed==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> <br /> PimeAnkur<br /> [[Liivakast#pimeankur]]<br /> Pimeankru pooldat viidatav teks algab siit<br /> <br /> [[Veskite loend|&lt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; <br /> &lt;b&gt;Lisainfo, lingid, abi ja õpetus&lt;/b&gt;<br /> :[https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_veskid Veskid Vikipeedias]<br /> ::[https://veskivaramu.ee/index.php?title=Veskivaramu MTÜ Eesti Veskivaramu]<br /> :::[https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Contents MediaWiki seadistamise abi]<br /> ::::[https://www.hostknox.com/knowledgebase/31/MediaWiki MediaWiki kujunduse muutmine]<br /> :::[[Liivakast|√]]<br /> ::[[Help|☼]]<br /> &lt;/div&gt;<br /> --------------------------------------------<br /> {{MiniJalus}}</div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Fail:Antsla_1690_aastal.JPG&diff=13041 Fail:Antsla 1690 aastal.JPG 2022-07-25T10:48:07Z <p>Kylaline: Uploaded with SimpleBatchUpload</p> <hr /> <div></div> Kylaline https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast&diff=13040 Liivakast 2022-07-25T10:47:20Z <p>Kylaline: /* Asukoht/Paiknemine */</p> <hr /> <div>&lt;div style='text-align: right;'&gt; &lt;span style=&quot;font-size:150%&quot;&gt; ''' ☼ @ ⌘ &lt;s&gt;Ω&lt;/s&gt;''' &lt;/div&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:220%&quot;&gt; ⯐ Otsi siit ⯐ &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| [ . . . . . . . ] ]]<br /> <br /> <br /> <br /> ='''Veel võimalusi info leidmiseks'''=<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Special:Search|'''''* Veskite otsing ☼ ''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:Search| '' '''&amp;nbsp;[&amp;nbsp;¿. . . . .?&amp;nbsp;]&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[Veskite tabel|'''''* Veskite tabel #''''']] <br /> &lt;/span style&gt;<br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt; <br /> [[SISUPUU|'''''* Sisupuu Ψ ''''']] <br /> &lt;/span style&gt; <br /> <br /> &lt;span style=&quot;font-size:180%&quot;&gt;<br /> [[Special:AllPages|'''''* Artikli otsing ⯐''''']] &lt;span style=&quot;background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:120%&quot;&gt; [[Special:AllPages|<br /> '' '''&amp;nbsp;&amp;nbsp;[&amp;nbsp; . . . . . .&amp;nbsp;]&amp;nbsp;&amp;nbsp;'' ''' ]]<br /> <br /> [[Jalused]]<br /> <br /> [[Proovimenüü]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; [[Veskite loend|&lt;b&gt;&lt;&lt;/b&gt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]] &lt;/div&gt;<br /> __notoc__<br /> ==Kasutamine==<br /> Weskiwikis 1 'artiklite loomisel' 1 ja 2 ''veskite'' 2 identifitseerimisel 3 '''kasutatud veskite'''3 nimekeskset 4 ''''lähenemist''''.4<br /> Weskiwikis on 5 '''''põhiartikli''''' 5 nimeks 6 ''''''valitud'''''' 6 tavaliselt veski tänapäevane asulajärgne nimi. Nii on veski äratuntav/määratavam 7 '''''''suuremale''''''' 7 hulgale inimestele.<br /> <br /> ==Mis ... viki?==<br /> <br /> WeskiWiki paralleelsed nimekujud on [[WESKIWIKI]] , [[WeskiWiki]] , [[Weskiwiki]] , [[weskiwiki]] , [[VeskiViki]] , [[Veskiviki]] , [[veskiviki]].<br /> <br /> ww on loodud, selleks , et koondada ja esitada eesti pärandkultuuri lipulaeva veskite infot ja pärimusi<br /> <br /> MTÜ Eesti Veskivaramu on veskite ja veskikohtade säilitamisest ning taaskasutuselevõtust huvitatud isikute vabatahtlik ühendus. <br /> Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutusele. <br /> Weskiwiki on oma olemuselt üldkasutatav vikpeedia-tüüpi ülevaate-andmekogu.<br /> Weskiwiki laiem eesmärk on koguda ja talletada , säilitada ja tutvustada Eesti veskitega seonduvat kultuuri- ja tehnikapärandit.<br /> Weskiwiki on MTÜ Veskivaramu, veskihuviliste, vabatahtlike ning netikasutajate kaasabil loodav ja arendatav viki.<br /> Weskiwiki sisu ja tegevus on suunatud kodumaa pärandkultuuri ja tehnikaajaloo vastu huvi tundvatele inimestele.<br /> <br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> Veskite koordinaadid<br /> Haldusaadress<br /> jne<br /> <br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Asukoht/Paiknemine==<br /> ==Piirangud==<br /> == Üldine seisund ==<br /> ==Ehituslik/Ajalooline info==<br /> ==Viited==<br /> ==Nimi/Nimed==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Ehitise info==<br /> ==Tehniline teave==<br /> ==Elektri tootmine==<br /> ==Ajalugu==<br /> ==Pärimus==<br /> ==Fotod ja kaardid==<br /> ==Galerii==<br /> ==Lisanduv huviväärtus== <br /> ==Lisainfo ja välised lingid==<br /> ==Viited==<br /> <br /> PimeAnkur<br /> [[Liivakast#pimeankur]]<br /> Pimeankru pooldat viidatav teks algab siit<br /> <br /> [[Veskite loend|&lt;]]&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[EESTI VESKID|&lt;&lt;]]<br /> <br /> &lt;div style='text-align: center;'&gt; <br /> &lt;b&gt;Lisainfo, lingid, abi ja õpetus&lt;/b&gt;<br /> :[https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_veskid Veskid Vikipeedias]<br /> ::[https://veskivaramu.ee/index.php?title=Veskivaramu MTÜ Eesti Veskivaramu]<br /> :::[https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Contents MediaWiki seadistamise abi]<br /> ::::[https://www.hostknox.com/knowledgebase/31/MediaWiki MediaWiki kujunduse muutmine]<br /> :::[[Liivakast|√]]<br /> ::[[Help|☼]]<br /> &lt;/div&gt;<br /> --------------------------------------------<br /> {{MiniJalus}}</div> Kylaline