Ülemiste järv - Redigeerimiste ajalugu

Riho – 22. november 2025, kell 16:03

2025-11-22T16:03:28Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. november 2025, kell 19:03
217. rida:		217. rida:

	[[category:Järv]]		[[category:Järv]]
			[[category:jõgi]]

Riho – 15. september 2025, kell 13:55

2025-09-15T13:55:26Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 15. september 2025, kell 16:55
215. rida:		215. rida:

	==Viited/Välislingid==		==Viited/Välislingid==

			[[category:Järv]]

Riho: /* Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järveshttps://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/ */

2024-06-07T05:16:34Z

Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järveshttps://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. juuni 2024, kell 08:16
136. rida:		136. rida:
	;allikas: ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>		;allikas: ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>


			<!--

	8) Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.		8) Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.
208. rida:		210. rida:
	Lasnamäge Laagna mäeks nimetab, pole paris selge. Koige vanemates dokumentides kannab Lasnamagi Lakeder		Lasnamäge Laagna mäeks nimetab, pole paris selge. Koige vanemates dokumentides kannab Lasnamagi Lakeder
	berghe (1371) nime s.t. Lageda mägi.		berghe (1371) nime s.t. Lageda mägi.


			-->

	==Viited/Välislingid==		==Viited/Välislingid==

Riho: /* Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järveshttps://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/ */

2024-06-07T05:13:41Z

Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järveshttps://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/

@@ 191. rida: / 191. rida: @@
 nurgal) oli lühikese ajaga vee all. Koige enam kannatasid inimesed Maakri tanaval, vesi tousis 1-2 meetri
 kõrguseni. Vaesem elanikkond kaotas peaaegu kogu oma varanduse.
 ==Viited/Välislingid==

Riho: /* Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järveshttps://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/ */

2024-06-07T05:12:16Z

Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järveshttps://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. juuni 2024, kell 08:12
174. rida:		174. rida:
	teinekord enam minu käsust üle astu."		teinekord enam minu käsust üle astu."

			11) Miks Tallinna linn iialgi valmis ei tohi saada

			Igal sügisel pimedal keskööl tõusvat Ülemiste järvest üks väike hall mehike, minevat linna ja küsivat väravavahilt:
			"Kas linn juba valmis või on seal veel midagi ehitamist?" Igas suuremas linnas on aga ehitamist pidevalt: kui ei
			ehitata uusi hooneid, siis kohendatakse vanu või parandatakse tänavaid. Isegi kui tööd mingil hetkel seiskuksid, ei
			tohiks seda väikesele vanamehele oelda. Valvurid peavad ikka ütlema: "Linn ei ole veel kaugeltki valmis." Võõras
			vanamehike küll vihastab selle peale, aga läheb Ülemiste järve tagasi. Kui peaks moni valvur ütlema, et linn on
			valmis, siis samal tunnil olevat Tallinna linnal ots peal. Ülemiste jarv kogu oma veega voolaks Lasnamaelt alla ja
			uputaks linna. See muistend on ilmselt seotud linna asendiga. Ülemiste jarv asub ligi 36 meetrit merepinnast
			kõrgemal, nn. all-linn aga madalikul klindi all. Järv võis linna ohustada lihtsalt alla voolates. Ajaloolised andmed
			XVIII ja XIX sajandist räägivad korduvatest uputustest, kus Ülemiste vesi voolas Tallinna tanavatele. Viimane
			suurem üleujutus oli 1867-ndal aastal. Tol ajal rekonstrueeriti linna veevarustussüsteemi ning kaevati uue
			torustiku jaoks vajalikku kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nolvani. Ülemiste järves püsis tol ajal
			erakordselt korge veetase. Tormist tekitatud lained murdsid labi muldtokkest ja vesi voolas linna ning uuristas
			Tartu mnt liivasesse pinda laia sängi. Tartu mnt kuni kivisillani (asus Harjapea jõel praeguse Villem Reimani tänava
			nurgal) oli lühikese ajaga vee all. Koige enam kannatasid inimesed Maakri tanaval, vesi tousis 1-2 meetri
			kõrguseni. Vaesem elanikkond kaotas peaaegu kogu oma varanduse.

	==Viited/Välislingid==		==Viited/Välislingid==

Riho – 7. juuni 2024, kell 05:09

2024-06-07T05:09:54Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. juuni 2024, kell 08:09
162. rida:		162. rida:
	teise liikuda.		teise liikuda.

	10)		10) Tõllaga mööda Ülemiste järve

			Ennemuistsel ajal elanud Vana-Vigala moisas parun, kelle teenistuses palju vaime olnud. Kord soitnud ta Tallinna
			ja sõitnud üle Ülemiste järve. Kui ta üle järve läinud, keelanud ta kutsaril ringi- ja tagasivaatamise. Kutsar sõitnud
			veepinna peal kui parima maantee peal ja imestanud väga selle üle. Kui ta teisele kaldale hakanud jõudma, kus
			enam uppumist karta polnud, olevat uudishimu voitu saanud ja ta vaadanud tagasi. Oma suureks imestuseks
			näinud ta, et tolla kõrval ja taga olnud väga palju vaime, kes pidevalt tlla ette vee peale laudadest silda ehitanud.
			Niipea, kui kutsar vaime näinud, vajunud told ühes hobustega vette. Kuna kallas juba lähedal olnud, ujunud
			hobused välja ja tollasolijad pääsenud uppumisest. Härra olnud vaga pahane ja öelnud kutsarile: "Kui sa keset
			järve oleksid tagasi vaadanud, siis oleksime uppunud. Siis vaimud tööd ei tee, kui inimese silm neid näeb. Ära
			teinekord enam minu käsust üle astu."


	==Viited/Välislingid==		==Viited/Välislingid==

Riho – 7. juuni 2024, kell 05:08

2024-06-07T05:08:00Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. juuni 2024, kell 08:08
137. rida:		137. rida:


	Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.		8) Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.
	Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha.		Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha.
	Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni nagu tavaliselt.		Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni nagu tavaliselt.
149. rida:		149. rida:
	Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes,		Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes,
	sest maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.		sest maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.

			9) Ülemiste järve tekkimine

			Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa pöld olnud. Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid
			näha. Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilisõhtuni nagu tavaliselt. Õhtul ei viinud sulased atrasid
			põllu pealt ära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda. Öösel kuuldud selle pöllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv
			tuleb!". Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
			See allikakoht olevat praegu järve keskel alles. Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud,
			Mõigu mõisa pöllud ühes atradega aga vee alla jäänud. Räägitakse, et need sahad olevat järve põhjast üles leitud.
			Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jogi Harku järve ja vesi voolavat seal kangesti hoogsalt. Sellest tulla ka
			see, et Ülemiste jarves samad kalad elavad kui Harku jarves, sest maa-alust joge mooda saavad nad ühest jarvest
			teise liikuda.

			10)

	==Viited/Välislingid==		==Viited/Välislingid==

Riho: /* Linda kivi */

2024-06-07T05:06:51Z

Linda kivi

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. juuni 2024, kell 08:06
40. rida:		40. rida:

	-->		-->


			Ülemiste järve tekkimine

			Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa pöld olnud. Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid
			näha. Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilisõhtuni nagu tavaliselt. Õhtul ei viinud sulased atrasid
			põllu pealt ära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda. Öösel kuuldud selle pöllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv
			tuleb!". Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
			See allikakoht olevat praegu järve keskel alles. Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud,
			Mõigu mõisa pöllud ühes atradega aga vee alla jäänud. Räägitakse, et need sahad olevat järve põhjast üles leitud.
			Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jogi Harku järve ja vesi voolavat seal kangesti hoogsalt. Sellest tulla ka
			see, et Ülemiste jarves samad kalad elavad kui Harku jarves, sest maa-alust joge mooda saavad nad ühest jarvest
			teise liikuda.

	===Ülemiste Vanake===		===Ülemiste Vanake===

Riho: /* Ülemiste järve tekkimise lood https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/ */

2024-05-25T09:00:08Z

Ülemiste järve tekkimise lood https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. mai 2024, kell 12:00
88. rida:		88. rida:

	; Allikas:Ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/ </ref>		; Allikas:Ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/ </ref>

			===Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järves<ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>===


			Muistendid

			1) Ülemiste järves on neitsi rüpekivi. Neitsi on ta sinna viind. Seda öelnud ka Uuemõisa tark.
			ERA II 20, 355 (3) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).

			2) Neitsit kandis põllepaelas Ülemiste järve kivi sel ajal, kui Tallinn tehti. Ta toond selle linna aluskiviks. Tal tulnud järsku üks vale mõte meele, põllepael läind katki ja kivi kukkund sinna maha, kus ta praegugi veel seisab.
			ERA II 18, 377 (l) < Harju-Jaani, Peningi v., Kadakaotsa k. – R. Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929).

			3) See suur kivi, mis Ülemiste järves on, pidada olema Linda Kurna männikust viinud. Seal männikus on praegu veel nii suuri ja palju suuremaid kiva.
			H II 58, 5 (7a) < Jüri – J. Saalverk < Jaan Peitong < isa, sünd. 1814 (1896).

			4) See suur kivi, mis Ülemiste järves on ja ühes ennemuistses jutus räägitakse, Linda olevat teda sinna viinud. Räägitakse veel, et Jeesus olla ka Eestimaal käinud imetegusi tegemas ja olla selle kivi sinna järve visanud. Järve kallas kasvab sealt aga ühtepuhku järve sisse edasi, aga see jutt räägib, et see kivi Jeesusest maailma ajamõetjaks on pandud ja ühtepuhku kalda ligemale tuleb. Kui ta üsna järvest välja kaldale saab, siis tuleb maailma ots.
			H II 58, 167 (5) < Jüri, Kurna v. – J. Saalverk < Jüri Winkelberg < vanaema (1896).
			Vt. ka: Legendid, muist. 371-372.

			5) Kalev on visand suure kivi Ülemiste järve. Tahtnud linna peale visata.
			ERA II 20, 362 (13) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).
			Vrd. Kivi Tallinna linna pihta, muist. 31, 37, 72.

			6) Pärnu jões Taali vallamaja kohal asub suur kivimürakas, millest kõneldakse järgmist: kaugel muinasajal ehitanud Olev ja Kalev Eestimaale linnu: Kalev ehitanud Riiat ja Olev Tallinnat. Kui Olev ehitanud Tallinna Oleviste kiriku ühes selle pika torniga, saanud Kalev kadedaks ja tahtnud kaaslase tööd hävitada. Ta võtnud suure kivi ja visanud Riiast Tallinna suunas. Kivi aga ei tabanud märki ja kukkus Ülemiste järve, kus ta praegugi Linda kivi nime all asetseb.
			Olev, nähes kaaslase kurja kavatsust, visanud samuti kiviga vastu. Et ta jõud aga Kalevi omast hulga nõrgem oli, siis lendas kivi ka ainult poole Tallinna ja Riia vahelisest maast ja langes Taali vallamaja juures Pärnu jõkke, kus ta seisab tänini.
			ERA II 235, 173/4 (9) < Tori khk. ja v., Tõia k. – A. Varendi < Juhan Varendi, 46 a. (1939).
			Ka: J. Jung, Muinasaja teadus II, lk. 68 (3); III, lk. 53 (28).
			ERA II 36, 465 (56) < Pilistvere, Imavere v., Taadikvere k. – R. Viidebaum < Kaarel Naarits, 80 a. ja Ann Naarits, 70 a. (1931).
			Vt. ka: Kalevipoja Võnnu kivi, muist. 2, 25 D; Kivid kirikute pihta, muist. 38-45:
			Oleviste kirik, muist. 322; Kivi Ülemiste järves, muist. 72.

			7) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)

			;allikas: ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>


			Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.
			Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha.
			Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni nagu tavaliselt.
			Õhtul ei viitsinud sulased atrasid p6llu pealtära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda.
			Öösel kuuldud selle põllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv tuleb!"
			Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
			See allikakoht olevat praegu jäve keskel alles.
			Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud, Mõigu mõisa põllud ühes atradega aga vee alla jäänud.
			Räägitakse, et need sahad olevat järve põjast üles leitud.
			Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jõgi Harku järve ja vesi voolavat seal kangesti hoogsalt.
			Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes,
			sest maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.

	==Viited/Välislingid==		==Viited/Välislingid==

Riho: /* Ajalugu/Legendid */

2024-05-25T08:48:31Z

Ajalugu/Legendid

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 25. mai 2024, kell 11:48
66. rida:		66. rida:

	"Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: "Eest ära!" Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis." <ref>ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935)</ref>		"Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: "Eest ära!" Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis." <ref>ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935)</ref>

			===Ülemiste järve tekkimise lood <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/</ref>===

			Linda poolt nutetud pisaraist tekkinud Ülemiste järv Tallinna külje all.

			Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis pindalalt kolmas looduslik järv Peipsi ja Võrtsjärve järel (varem kolmas olnud Mullutu-Suurlaht on jagunenud väiksemateks osadeks).

			1) Ennemuiste pidand Kalevi naene Tallinna ehitama, Toombemäe kand põlle sees kokku. See on vanarahva luuletus. Vana Kalev hakand merd tühjaks jooma, olla takka läind lõhki ja Ülemiste järv oli jäänd selle asemele. Ma olen kuuld seda vanarahva käest, mitme ja mitme käest.
			(Jutustaja ei ole «Kalevipoja»-teost üldse lugend ega tea sellest midagi.)
			ERA II 192, 436/7 (5) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).
			Vrd. muist. 378.

			2) Kalev surd maha, surnust peast maetud sinna, põllega Linda tassind kivid sinna Toombemäele. Sellest tuld Tallinn. Kalev läks lõhki, ta kere jäi maha. Meri on jo hulga alla jäänd, ta ikka hulga jõi ära küll.
			ERA II 192, 437 (6) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).
			Vrd. Neitsikivi, muist. 99—115.

			3) Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal. Korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära. Mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.
			ERA II 114, 197/8 (3) < Tallinn — R. Põldmäe < Kristine Lettner, 75 a. (1935). Vt. ka: ERA II 228, 503 (30) < Ridala, Sinalepa v., Lannuste k. < Mässu v., Kokuta k. — E. Sammel < vanaema (1939): järve nutab Linda, Kreutzwaldi mõjud. — ERA II 124, 164 (135) < Halliste, Vana-Kariste v. — L. Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936).

			4) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)

			; Allikas:Ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/ </ref>

	==Viited/Välislingid==		==Viited/Välislingid==