Elva jõgi - Redigeerimiste ajalugu

Riho – 7. november 2025, kell 18:34

2025-11-07T18:34:31Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. november 2025, kell 21:34
5. rida:		5. rida:
	Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.		Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.

	Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid [[Tamme veski(4)\|Tammel]], [[Kastolatsi veski\|Kastolatsi külas]] [[Loodi veski(2)\|Loodil]], [[Elva veski\|Elva külas]], [[Hellenurme veski\|Hellenurme asunduses]], [[Mäelooga veski\|Mäelooga külas]] [[Antoni veski\|Antonil]], [[Rundsu veski\|Rundsul]] ([[Oldi veski]]), [[Peedu veski\|Peedul]], [[Tõravere veski\|Tõraveres]] ja [[Mosina veski\|Mosinal]]. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid [[Neeruti veski(2)\|Neeruti mõisas]], [[Peedu kaksikveski\|Peedul (2 veskit)]] ja [[Tõravere veski\|Tõraveres]].		Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid [[Tamme veski (4)\|Tammel]], [[Kastolatsi veski\|Kastolatsi külas]] [[Loodi veski (2)\|Loodil]], [[Elva veski\|Elva külas]], [[Hellenurme veski\|Hellenurme asunduses]], [[Mäelooga veski\|Mäelooga külas]] [[Antoni veski\|Antonil]], [[Rundsu veski\|Rundsul]] ([[Oldi veski]]), [[Peedu veski\|Peedul]], [[Tõravere veski\|Tõraveres]] ja [[Mosina veski\|Mosinal]]. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid [[Neeruti veski (2)\|Neeruti mõisas]], [[Peedu kaksikveski\|Peedul (2 veskit)]] ja [[Tõravere veski\|Tõraveres]].

	Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.		Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.
16. rida:		16. rida:
	Nimeregister:		Nimeregister:

	\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|		\| [[Tamme veski (4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski (2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski (2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|

	[[category:Jõgi]]		[[category:Jõgi]]

Riho – 7. november 2025, kell 18:33

2025-11-07T18:33:19Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. november 2025, kell 21:33
8. rida:		8. rida:

	Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.		Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.

			;Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001



	~~Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001~~

	Nimeregister:		Nimeregister:

Riho – 7. november 2025, kell 18:29

2025-11-07T18:29:47Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. november 2025, kell 21:29
14. rida:		14. rida:
	Nimeregister:		Nimeregister:

	\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina ~~veski]] \| [[Neeruti~~ veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|		\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|

	[[category:Jõgi]]		[[category:Jõgi]]

Riho – 15. september 2025, kell 14:37

2025-09-15T14:37:05Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 15. september 2025, kell 17:37
16. rida:		16. rida:
	\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|		\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|

	[[category:~~Jõed~~]]		[[category:Jõgi]]

Riho – 11. oktoober 2022, kell 16:53

2022-10-11T16:53:33Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 11. oktoober 2022, kell 19:53
11. rida:		11. rida:

	Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001		Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001

			Nimeregister:

	\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|		\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|

	[[category:Jõed]]		[[category:Jõed]]

Riho – 11. oktoober 2022, kell 16:53

2022-10-11T16:53:01Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 11. oktoober 2022, kell 19:53
11. rida:		11. rida:

	Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001		Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001

			\| [[Tamme veski(4)]] \| [[Kastolatsi veski]] \| [[Loodi veski(2)]] \| [[Elva veski]] \| [[Hellenurme veski]] \| [[Mäelooga veski]] \| [[Antoni veski]] \| [[Rundsu veski]] \| [[Oldi veski]] \| [[Peedu veski]] \| [[Tõravere veski]] \| [[Mosina veski]] \| [[Neeruti veski]] \| [[Neeruti veski(2)]] \| [[Peedu kaksikveski]] \| [[Tõravere veski]] \|

	[[category:Jõed]]		[[category:Jõed]]

Riho – 11. oktoober 2022, kell 16:47

2022-10-11T16:47:20Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 11. oktoober 2022, kell 19:47
5. rida:		5. rida:
	Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.		Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.

	Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid [[Tamme veski(4)\|Tammel]], [[Kastolatsi veski\|Kastolatsi külas]] [[Loodi veski(2)\|Loodil]], [[Elva veski\|Elva külas]], [[Hellenurme veski\|Hellenurme asunduses]], [[Mäelooga veski\|Mäelooga külas]] [[Antoni veski\|Antonil]], [[Rundsu veski\|Rundsul]] ([[Oldi veski]]), [[Peedu veski\|Peedul]], [[Tõravere veski\|Tõraveres]] ja [[Mosina veski\|Mosinal]]. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid [[Neeruti veski\|Neeruti mõisas]], [[Peedu kaksikveski\|Peedul (2 veskit)]] ja [[Tõravere veski\|Tõraveres]].		Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid [[Tamme veski(4)\|Tammel]], [[Kastolatsi veski\|Kastolatsi külas]] [[Loodi veski(2)\|Loodil]], [[Elva veski\|Elva külas]], [[Hellenurme veski\|Hellenurme asunduses]], [[Mäelooga veski\|Mäelooga külas]] [[Antoni veski\|Antonil]], [[Rundsu veski\|Rundsul]] ([[Oldi veski]]), [[Peedu veski\|Peedul]], [[Tõravere veski\|Tõraveres]] ja [[Mosina veski\|Mosinal]]. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid [[Neeruti veski(2)\|Neeruti mõisas]], [[Peedu kaksikveski\|Peedul (2 veskit)]] ja [[Tõravere veski\|Tõraveres]].

	Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.		Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.

Riho – 11. oktoober 2022, kell 16:42

2022-10-11T16:42:47Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 11. oktoober 2022, kell 19:42
5. rida:		5. rida:
	Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.		Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.

	Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid [[Tamme veski(4)\|Tammel]], [[Kastolatsi veski\|Kastolatsi külas]] [Loodi veski(2)\|Loodil]], [[Elva veski\|Elva külas]], [[Hellenurme veski\|Hellenurme asunduses]], [[Mäelooga veski\|Mäelooga külas]] [[Antoni veski\|Antonil]], [[Rundsu veski\|Rundsul]] ([[Oldi veski]]), [[Peedu veski\|Peedul]], [[Tõravere veski\|Tõraveres]] ja [[Mosina veski\|Mosinal]]. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid [[Neeruti veski\|Neeruti mõisas]], [[Peedu kaksikveski\|Peedul (2 veskit)]] ja [[Tõravere veski\|Tõraveres]].		Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid [[Tamme veski(4)\|Tammel]], [[Kastolatsi veski\|Kastolatsi külas]] [[Loodi veski(2)\|Loodil]], [[Elva veski\|Elva külas]], [[Hellenurme veski\|Hellenurme asunduses]], [[Mäelooga veski\|Mäelooga külas]] [[Antoni veski\|Antonil]], [[Rundsu veski\|Rundsul]] ([[Oldi veski]]), [[Peedu veski\|Peedul]], [[Tõravere veski\|Tõraveres]] ja [[Mosina veski\|Mosinal]]. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid [[Neeruti veski\|Neeruti mõisas]], [[Peedu kaksikveski\|Peedul (2 veskit)]] ja [[Tõravere veski\|Tõraveres]].

	Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.		Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.

Riho – 11. oktoober 2022, kell 16:42

2022-10-11T16:42:28Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 11. oktoober 2022, kell 19:42
5. rida:		5. rida:
	Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.		Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.

	Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid Tammel, Kastolatsi külas Loodil, Elva külas, Hellenurme asunduses, Mäelooga külas Antonil, Rundsul (Oldi veski), Peedul, Tõraveres ja Mosinal. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid Neeruti mõisas, Peedul (2 veskit) ja Tõraveres.		Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid [[Tamme veski(4)\|Tammel]], [[Kastolatsi veski\|Kastolatsi külas]] [Loodi veski(2)\|Loodil]], [[Elva veski\|Elva külas]], [[Hellenurme veski\|Hellenurme asunduses]], [[Mäelooga veski\|Mäelooga külas]] [[Antoni veski\|Antonil]], [[Rundsu veski\|Rundsul]] ([[Oldi veski]]), [[Peedu veski\|Peedul]], [[Tõravere veski\|Tõraveres]] ja [[Mosina veski\|Mosinal]]. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid [[Neeruti veski\|Neeruti mõisas]], [[Peedu kaksikveski\|Peedul (2 veskit)]] ja [[Tõravere veski\|Tõraveres]].

	Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.		Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.

Riho: Created page with "Muud nimed: Elbe jõgi (L. A. Mellini kaart, 1796), Hellenurme jõgi. Alamjooks Keeri järvest allavoolu: Ulila jõgi. Emajõe ülemjooksu parempoolne lisajõgi. Jõe lähe..."

2021-08-07T17:13:14Z

Created page with "Muud nimed: Elbe jõgi (L. A. Mellini kaart, 1796), Hellenurme jõgi. Alamjooks Keeri järvest allavoolu: Ulila jõgi. Emajõe ülemjooksu parempoolne lisajõgi. Jõe lähe..."

Uus lehekülg

Muud nimed: Elbe jõgi (L. A. Mellini kaart, 1796), Hellenurme jõgi. Alamjooks Keeri järvest allavoolu: Ulila jõgi.

Emajõe ülemjooksu parempoolne lisajõgi. Jõe lähe asub Põlva maakonnas, enamik ülemjooksust ja keskjooksu ülemine osa Valga maakonnas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Tartu maakonnas. Jõgi algab Valgjärvest ja suubub Emajõkke 70,2 km kaugusel suudmest; pikkus 72 km, valgala 456 ruutkilomeetrit. Elva jõe ülemjooks paikneb Otepää kõrgustikul, keskjooks Kesk-Eesti lavamaal ja alamjooks Võrtsjärve nõos.

Jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 m laiuse Tamme ojana. Ülem- ja keskjooksul vaheldub jõe lähikonnas tiheda asustusega kultuurmaastik metsa-aladega. Alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi hõreda asustusega soistest aladest.

Elva jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe langus on 144,3 m ja keskmine lang 2 m/km. 1930. aastail olid jõel vesiveskid Tammel, Kastolatsi külas Loodil, Elva külas, Hellenurme asunduses, Mäelooga külas Antonil, Rundsul (Oldi veski), Peedul, Tõraveres ja Mosinal. L. A. Mellini kaardil (1796) on märgitud vesiveskid Neeruti mõisas, Peedul (2 veskit) ja Tõraveres.

Elva jõe ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust kuulub ökoloogilistelt tingimustelt produktiivse jõeforelli-harjuse jõe tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik. Elva jõe alamjooksul on oluline tähtsus kalade rändeteena.

Järvekülg, Arvi. Eesti jõed. Tartu, 2001

[[category:Jõed]]