https://weskiwiki.ee/index.php?action=history&feed=atom&title=J%C3%A4nij%C3%B5gi 2026-05-05T23:47:32Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.42.3 https://weskiwiki.ee/index.php?title=J%C3%A4nij%C3%B5gi&diff=17119&oldid=prev 2022-12-04T20:53:35Z

<p></p> <table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 4. detsember 2022, kell 23:53</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l2">2. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">2. rida:</td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Jägala keskjooksu parempoolne lisajõgi. Algab Ambla alevikust 5,5 km lääne pool ja suubub Jägala jõkke 42,4 km kaugusel suudmest; pikkus 28 km, valgala 168 ruutkilomeetrit.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Jägala keskjooksu parempoolne lisajõgi. Algab Ambla alevikust 5,5 km lääne pool ja suubub Jägala jõkke 42,4 km kaugusel suudmest; pikkus 28 km, valgala 168 ruutkilomeetrit.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Jõgi asub kogu pikkuses Kõrvemaa territooriumil. Algab Käravete teeristist 1,2 km loode pool, Kukevere küla kaguserva lähedal olevatest allikatest. Läbib Kukevere ja Raudla küla, Jäneda asunduse ja küla. Nelijärve järvedest möödub lääne pool, Uueveski suvilate juures. Siin pöördub jõgi läände ja voolab selles üldsihis kuni Jägala jõkke suubumiseni, tehes Kõrvekülast ida ja lääne pool suuremad kaared lõunasse. Jõe suue asub Jägala jõel olevast Pikaveski <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">tammist </del>1,1 km idakagu pool.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Jõgi asub kogu pikkuses Kõrvemaa territooriumil. Algab Käravete teeristist 1,2 km loode pool, Kukevere küla kaguserva lähedal olevatest allikatest. Läbib Kukevere ja Raudla küla, Jäneda asunduse ja küla. Nelijärve järvedest möödub lääne pool, Uueveski suvilate juures. Siin pöördub jõgi läände ja voolab selles üldsihis kuni Jägala jõkke suubumiseni, tehes Kõrvekülast ida ja lääne pool suuremad kaared lõunasse. Jõe suue asub Jägala jõel olevast <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[</ins>Pikaveski<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">]] paisust </ins>1,1 km idakagu pool.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ülemjooksul kuni Jänedani ümbritseb jõge, eriti selle idakalda piirkonda, tiheda asustusega põllustatud maastik. Jõgi saab rohkesti lisavett Raudla ja Jäneda allikaist. Jäneda asunduses on jõel paisjärv – Jäneda Veskijärv (pindala 2 ha). Sealse vesiveski <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">(</del>Jäneda Vanaveski<del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">) </del>olemasolu kohta on teateid juba 1591. aastast. Nelijärvelt alates kuni suudmeni voolab jõgi läbi suure, väga hõreda asustusega metsamassiivi.</div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Ülemjooksul kuni Jänedani ümbritseb jõge, eriti selle idakalda piirkonda, tiheda asustusega põllustatud maastik. Jõgi saab rohkesti lisavett Raudla ja Jäneda allikaist. Jäneda asunduses on jõel paisjärv – Jäneda Veskijärv (pindala 2 ha). Sealse vesiveski <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">-[[</ins>Jäneda Vanaveski<ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">]] -</ins>olemasolu kohta on teateid juba 1591. aastast. Nelijärvelt alates kuni suudmeni voolab jõgi läbi suure, väga hõreda asustusega metsamassiivi.</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Alamjooksu ülemises osas, alates Rehesaare metsavahikohast umbes 1 km allavoolu, palistab jõe kaldaid ligikaudu 3 km pikkuselt ja 50-100 m laiuse ribana Eestis üsna haruldane liigirikas uhtlammimets. Selles kasvavad suured kuused, kased, lepad, saared ja toomingad; leidub ka pihlakaid, sangleppi, vahtraid ja jalakaid. Alusmetsas domineerivad sarapuu, lodjapuu ja türnpuu; puude ümber põimuvad humal ja seatapp (Saar, 1958).</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Alamjooksu ülemises osas, alates Rehesaare metsavahikohast umbes 1 km allavoolu, palistab jõe kaldaid ligikaudu 3 km pikkuselt ja 50-100 m laiuse ribana Eestis üsna haruldane liigirikas uhtlammimets. Selles kasvavad suured kuused, kased, lepad, saared ja toomingad; leidub ka pihlakaid, sangleppi, vahtraid ja jalakaid. Alusmetsas domineerivad sarapuu, lodjapuu ja türnpuu; puude ümber põimuvad humal ja seatapp (Saar, 1958).</div></td></tr> <tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lähtest kuni Jänedani ja kohati Kõrvekülas on jõgi süvendatud ja sirgendatud, mujal voolab looduslikus loogelises sängis.</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Lähtest kuni Jänedani ja kohati Kõrvekülas on jõgi süvendatud ja sirgendatud, mujal voolab looduslikus loogelises sängis.</div></td></tr> </table>

Riho https://weskiwiki.ee/index.php?title=J%C3%A4nij%C3%B5gi&diff=11332&oldid=prev 2021-12-31T06:16:40Z

<p>Created page with &quot;Muud nimed: Jäneda jõgi; ülemjooksul: Jäneda-Kukevere peakraav. Jägala keskjooksu parempoolne lisajõgi. Algab Ambla alevikust 5,5 km lääne pool ja suubub Jägala jõkk...&quot;</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>Muud nimed: Jäneda jõgi; ülemjooksul: Jäneda-Kukevere peakraav.<br /> Jägala keskjooksu parempoolne lisajõgi. Algab Ambla alevikust 5,5 km lääne pool ja suubub Jägala jõkke 42,4 km kaugusel suudmest; pikkus 28 km, valgala 168 ruutkilomeetrit.<br /> <br /> Jõgi asub kogu pikkuses Kõrvemaa territooriumil. Algab Käravete teeristist 1,2 km loode pool, Kukevere küla kaguserva lähedal olevatest allikatest. Läbib Kukevere ja Raudla küla, Jäneda asunduse ja küla. Nelijärve järvedest möödub lääne pool, Uueveski suvilate juures. Siin pöördub jõgi läände ja voolab selles üldsihis kuni Jägala jõkke suubumiseni, tehes Kõrvekülast ida ja lääne pool suuremad kaared lõunasse. Jõe suue asub Jägala jõel olevast Pikaveski tammist 1,1 km idakagu pool.<br /> Ülemjooksul kuni Jänedani ümbritseb jõge, eriti selle idakalda piirkonda, tiheda asustusega põllustatud maastik. Jõgi saab rohkesti lisavett Raudla ja Jäneda allikaist. Jäneda asunduses on jõel paisjärv – Jäneda Veskijärv (pindala 2 ha). Sealse vesiveski (Jäneda Vanaveski) olemasolu kohta on teateid juba 1591. aastast. Nelijärvelt alates kuni suudmeni voolab jõgi läbi suure, väga hõreda asustusega metsamassiivi.<br /> Alamjooksu ülemises osas, alates Rehesaare metsavahikohast umbes 1 km allavoolu, palistab jõe kaldaid ligikaudu 3 km pikkuselt ja 50-100 m laiuse ribana Eestis üsna haruldane liigirikas uhtlammimets. Selles kasvavad suured kuused, kased, lepad, saared ja toomingad; leidub ka pihlakaid, sangleppi, vahtraid ja jalakaid. Alusmetsas domineerivad sarapuu, lodjapuu ja türnpuu; puude ümber põimuvad humal ja seatapp (Saar, 1958).<br /> Lähtest kuni Jänedani ja kohati Kõrvekülas on jõgi süvendatud ja sirgendatud, mujal voolab looduslikus loogelises sängis.<br /> <br /> Ökoloogilistelt tingimustelt on Jänijõe kesk- ja alamjooks lähedane haugijõe tüübile, kuid pakub vastuvõetavaid elutingimusi ka jõeforellile ja kohati tõenäoliselt harjusele.<br /> <br /> ;A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001</div>

Riho