https://weskiwiki.ee/index.php?action=history&feed=atom&title=Tartu_Tiigi_veskiTartu Tiigi veski - Redigeerimiste ajalugu2026-05-10T12:22:05ZSelle lehekülje redigeerimiste ajaluguMediaWiki 1.42.3https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tartu_Tiigi_veski&diff=9790&oldid=prevRiho – 29. september 2021, kell 17:312021-09-29T17:31:47Z<p></p>
<table style="background-color: #fff; color: #202122;" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #202122; text-align: center;">Redaktsioon: 29. september 2021, kell 20:31</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1">1. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr>
<tr><td colspan="2" class="diff-side-deleted"></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">==Tiigi tn veski==</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Georg Riik paneb 1885. a. aluse tööstuslikule jahutoootmisele Tartu linnas, ehitades Tiigi tänavale auruveski. 1908. a. omandab oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koormab selle hüpoteegiga ja seejärel kingib. 1910. aastaks kuulub veski Liivimaa Põllumajanduslise Tarvitajate ja Tootjate Ühisusle, kuhu kuulusid Tartu- ja Viljandimaa mõisnikud. Tootmisvõimsuseks oli siis 36 t jahu ööpäevas. 1927. a. saab veski omanikuks Peeter Jänes. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust veskikivide ja - masinate tootmine tellijatele. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Georg Riik paneb 1885. a. aluse tööstuslikule jahutoootmisele Tartu linnas, ehitades Tiigi tänavale auruveski. 1908. a. omandab oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koormab selle hüpoteegiga ja seejärel kingib. 1910. aastaks kuulub veski Liivimaa Põllumajanduslise Tarvitajate ja Tootjate Ühisusle, kuhu kuulusid Tartu- ja Viljandimaa mõisnikud. Tootmisvõimsuseks oli siis 36 t jahu ööpäevas. 1927. a. saab veski omanikuks Peeter Jänes. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust veskikivide ja - masinate tootmine tellijatele. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pärast riigistamist kuulus Tiigi veski Tartu Jahu- ja Leivakombinaadile. Jahvatati nii leivatööstustele kui kolhoosidele, aga tehti ka erajahvatusi. 1959. a. läks Tiigi veski Teraviljasaaduste Valitsuse Tartu Elevaatorile, misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962. a. võeti maha viimased seadmed P. Jänese ajast. Elevaatori veskiga võrreldes olid Tiigi veski tootmismahud küll suuremad, kuid lõpptoodangu väärtuselt väiksemad, osaliselt seetõttu, et Nõuka-ajale iseloomulikult läks osa toodangust "vasakule". Tiigi veski tegevus lõppes 1996.a. </div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Pärast riigistamist kuulus Tiigi veski Tartu Jahu- ja Leivakombinaadile. Jahvatati nii leivatööstustele kui kolhoosidele, aga tehti ka erajahvatusi. 1959. a. läks Tiigi veski Teraviljasaaduste Valitsuse Tartu Elevaatorile, misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962. a. võeti maha viimased seadmed P. Jänese ajast. Elevaatori veskiga võrreldes olid Tiigi veski tootmismahud küll suuremad, kuid lõpptoodangu väärtuselt väiksemad, osaliselt seetõttu, et Nõuka-ajale iseloomulikult läks osa toodangust "vasakule". Tiigi veski tegevus lõppes 1996.a. </div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Andmed juubelikogumikust "Tartu Mill - 10"</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Andmed juubelikogumikust "Tartu Mill - 10"</div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">- - - - - - - - - - - -- - - - - - - - - -- - - - -- -</del></div></td><td class="diff-marker" data-marker="+"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">==</ins>Jänese <ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Tiigiveski==</ins></div></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker" data-marker="−"></td><td style="color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">TARTU </del>Jänese <del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">TIIGIVESKI</del></div></td><td colspan="2" class="diff-side-added"></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><br></td></tr>
<tr><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>1882. a. kuulus 2 vakamaa suurune Tähtvere krunt kaupmees G. Riikile, kes ehitas 1885. a. sinna puust aida ( arh. F. Hübbe ). Ehitis kavandati maakivivundamendile, uste kohal asusid katuseluugid tõsteseadeldisega. Mõlemat viilu kaunistas puulõikeornament. Aidas oli kaks suurt ruumi, neist ühest viis trepp teisele korrusele. 1888. a. ehitati krundile kivist jahuveski ( projekt C. Bescht ). Kavandati kahekordne tellisehitis, mille fassaadi ilmestasid akende vahelised liseenid, vahekarniisid, kaarsillusega aknad, katusealune hammaslõikeline friis. Hoovi pool asus kõrge korsten. Mõlemal korrusel asus sammastega toestatult 1 suur ruum. Hooned on säilinud ümberehitatult tänini. 1907. a. hindamisel märgiti, et krundil on säilinud kahekordne, osaliselt puust, osaliselt kivist auruveski, kiviosa teisel korrusel masinaosakond ja töökoda, kelder puust osa all ja eraldi puust ait. 1908 ostis kinnistu F. G. Faure, 1910 Põllumajanduse Tarvitajate ja Töötajate Ühisus " Tartu Auruveski ", 1927 Peeter Jänes, kes sai auru jahuveski omanikuks. Peale selle tegutses tal sama hoone Kastani t. poolses juurdeehituses rauatöökoda ( hävinenud ). Krundil veskihoone taga oli veskiliste ootemaja ( projekt M. Edenberg 1931 ).1930. aastate algul ehitas Jänes endale mansardkorrusega villa Kastani ja Tiigi t. nurgale ( Tiigi 61; projekt An. Podtschekajev 1930 ). 1945. a. oli veski nimeks Tartu Jahu- ja leivakombinaadi " Tiigiveski ".</div></td><td class="diff-marker"></td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #202122; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>1882. a. kuulus 2 vakamaa suurune Tähtvere krunt kaupmees G. Riikile, kes ehitas 1885. a. sinna puust aida ( arh. F. Hübbe ). Ehitis kavandati maakivivundamendile, uste kohal asusid katuseluugid tõsteseadeldisega. Mõlemat viilu kaunistas puulõikeornament. Aidas oli kaks suurt ruumi, neist ühest viis trepp teisele korrusele. 1888. a. ehitati krundile kivist jahuveski ( projekt C. Bescht ). Kavandati kahekordne tellisehitis, mille fassaadi ilmestasid akende vahelised liseenid, vahekarniisid, kaarsillusega aknad, katusealune hammaslõikeline friis. Hoovi pool asus kõrge korsten. Mõlemal korrusel asus sammastega toestatult 1 suur ruum. Hooned on säilinud ümberehitatult tänini. 1907. a. hindamisel märgiti, et krundil on säilinud kahekordne, osaliselt puust, osaliselt kivist auruveski, kiviosa teisel korrusel masinaosakond ja töökoda, kelder puust osa all ja eraldi puust ait. 1908 ostis kinnistu F. G. Faure, 1910 Põllumajanduse Tarvitajate ja Töötajate Ühisus " Tartu Auruveski ", 1927 Peeter Jänes, kes sai auru jahuveski omanikuks. Peale selle tegutses tal sama hoone Kastani t. poolses juurdeehituses rauatöökoda ( hävinenud ). Krundil veskihoone taga oli veskiliste ootemaja ( projekt M. Edenberg 1931 ).1930. aastate algul ehitas Jänes endale mansardkorrusega villa Kastani ja Tiigi t. nurgale ( Tiigi 61; projekt An. Podtschekajev 1930 ). 1945. a. oli veski nimeks Tartu Jahu- ja leivakombinaadi " Tiigiveski ".</div></td></tr>
</table>Rihohttps://weskiwiki.ee/index.php?title=Tartu_Tiigi_veski&diff=9789&oldid=prevRiho: Created page with "Georg Riik paneb 1885. a. aluse tööstuslikule jahutoootmisele Tartu linnas, ehitades Tiigi tänavale auruveski. 1908. a. omandab oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koo..."2021-09-29T17:30:28Z<p>Created page with "Georg Riik paneb 1885. a. aluse tööstuslikule jahutoootmisele Tartu linnas, ehitades Tiigi tänavale auruveski. 1908. a. omandab oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koo..."</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>Georg Riik paneb 1885. a. aluse tööstuslikule jahutoootmisele Tartu linnas, ehitades Tiigi tänavale auruveski. 1908. a. omandab oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koormab selle hüpoteegiga ja seejärel kingib. 1910. aastaks kuulub veski Liivimaa Põllumajanduslise Tarvitajate ja Tootjate Ühisusle, kuhu kuulusid Tartu- ja Viljandimaa mõisnikud. Tootmisvõimsuseks oli siis 36 t jahu ööpäevas. 1927. a. saab veski omanikuks Peeter Jänes. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust veskikivide ja - masinate tootmine tellijatele. <br />
Pärast riigistamist kuulus Tiigi veski Tartu Jahu- ja Leivakombinaadile. Jahvatati nii leivatööstustele kui kolhoosidele, aga tehti ka erajahvatusi. 1959. a. läks Tiigi veski Teraviljasaaduste Valitsuse Tartu Elevaatorile, misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962. a. võeti maha viimased seadmed P. Jänese ajast. Elevaatori veskiga võrreldes olid Tiigi veski tootmismahud küll suuremad, kuid lõpptoodangu väärtuselt väiksemad, osaliselt seetõttu, et Nõuka-ajale iseloomulikult läks osa toodangust "vasakule". Tiigi veski tegevus lõppes 1996.a. <br />
Andmed juubelikogumikust "Tartu Mill - 10"<br />
<br />
- - - - - - - - - - - -- - - - - - - - - -- - - - -- -<br />
<br />
TARTU Jänese TIIGIVESKI<br />
<br />
1882. a. kuulus 2 vakamaa suurune Tähtvere krunt kaupmees G. Riikile, kes ehitas 1885. a. sinna puust aida ( arh. F. Hübbe ). Ehitis kavandati maakivivundamendile, uste kohal asusid katuseluugid tõsteseadeldisega. Mõlemat viilu kaunistas puulõikeornament. Aidas oli kaks suurt ruumi, neist ühest viis trepp teisele korrusele. 1888. a. ehitati krundile kivist jahuveski ( projekt C. Bescht ). Kavandati kahekordne tellisehitis, mille fassaadi ilmestasid akende vahelised liseenid, vahekarniisid, kaarsillusega aknad, katusealune hammaslõikeline friis. Hoovi pool asus kõrge korsten. Mõlemal korrusel asus sammastega toestatult 1 suur ruum. Hooned on säilinud ümberehitatult tänini. 1907. a. hindamisel märgiti, et krundil on säilinud kahekordne, osaliselt puust, osaliselt kivist auruveski, kiviosa teisel korrusel masinaosakond ja töökoda, kelder puust osa all ja eraldi puust ait. 1908 ostis kinnistu F. G. Faure, 1910 Põllumajanduse Tarvitajate ja Töötajate Ühisus " Tartu Auruveski ", 1927 Peeter Jänes, kes sai auru jahuveski omanikuks. Peale selle tegutses tal sama hoone Kastani t. poolses juurdeehituses rauatöökoda ( hävinenud ). Krundil veskihoone taga oli veskiliste ootemaja ( projekt M. Edenberg 1931 ).1930. aastate algul ehitas Jänes endale mansardkorrusega villa Kastani ja Tiigi t. nurgale ( Tiigi 61; projekt An. Podtschekajev 1930 ). 1945. a. oli veski nimeks Tartu Jahu- ja leivakombinaadi " Tiigiveski ".<br />
<br />
Koostisosad: puus hoone, telliskivist hoone<br />
Materjalid: puu, maakivi, tellis<br />
Tehniline sisseseade: 1998. a. oli säilinud osa veski sisseseadest<br />
Inventar: <br />
Dekoorielemendid: Kaupmees G. Riiki monogramm koos aastaarvuga 1885, ornamendiga puuuksed 1930. aastatest, kiviosa viilkatustega uugid pärinevad 1920. aastate lõpust, ennem olid ovaalse katusega uugid samadel kohtadel.<br />
Abihooned ja rajatised: vintsikambrid<br />
<br />
info: http://www.tartu.ee/index.php?page_id=3004&lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/66ceddc83e1aa41f422569a40056d7e9?OpenDocument</div>Riho