Uurimus "Kahe veski lood" - Redigeerimiste ajalugu

Riho – 16. september 2025, kell 08:25

2025-09-16T08:25:28Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. september 2025, kell 11:25
332. rida:		332. rida:

	== Viited ==		== Viited ==
	~~[[Category:Uurimused]] [[Category:Koondid]]~~



	[[Category:Uurimus]]		[[Category:Uurimus]]

Riho – 16. september 2025, kell 08:19

2025-09-16T08:19:10Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 16. september 2025, kell 11:19
336. rida:		336. rida:


	[[Category:~~Uurimused~~]]		[[Category:Uurimus]]

Riho: /* Sissejuhatus */

2024-02-02T07:08:58Z

Sissejuhatus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 2. veebruar 2024, kell 10:08
1. rida:		1. rida:
	===Sissejuhatus===		===Sissejuhatus===
	[[Helle Koppel]]i poolt koostatud uurimus Koru talu vesiveskist ja Vanamõisa tuuleveskist Harjumaal.		[[Helle Koppel]]i poolt koostatud uurimus [[Koru veski\|Koru talu vesiveskist]] ja [[Vanamõisa tuulik\|Vanamõisa tuuleveskist]] Harjumaal.
	*[https://www.weskiwiki.ee/veskid/harjumaa/Koru/Kaheveskilood.pdf Terviktekst PDF-failina ~ 2,2MB ]		*[https://www.weskiwiki.ee/veskid/harjumaa/Koru/Kaheveskilood.pdf Terviktekst PDF-failina ~ 2,2MB ]
	*[[Kahe veski lood\|lühiversioon galeriina]]		*[[Kahe veski lood\|lühiversioon galeriina]]

Riho – 26. mai 2021, kell 18:50

2021-05-26T18:50:42Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. mai 2021, kell 21:50
55. rida:		55. rida:

	[[File:JTeemantkiri.jpg\|thumb\|200px\|right\| '''Jaan Teemandi palve 8. maist 1921''']]		[[File:JTeemantkiri.jpg\|thumb\|200px\|right\| '''Jaan Teemandi palve 8. maist 1921''']]
	== ~~'''~~Villem Krabi vangistuse lugu ~~'''~~ ==		==Villem Krabi vangistuse lugu==
	1921. aasta 10. mail saadeti [[Keila]] Politseivalitsuse ülema korraldusel [[Tallinn\|Tallinna]] karistusvangimajja karistusaja äraistumiseks [[Tüti-Alliku vald\|Türi-Alliku valla]] kodanik [[Villem Grabi]]. Tema kohalejõudmise kandest vastuvõtmise raamatus selgus, et [[Villem Grabi\|Villem Augusti poeg Grabi]], pärit [[Jürvamaa\|Järvamaalt]], 24-aastane, poissmees, elukoht [[Saue vald\|Saue vallas]], ametilt [[mölder]], saadeti karistust kandma ''... lubata sõjariista kandmise eest''. Karistuseks oli talle Sõjaväe Ringkonna ja Vabariigi Kaitse Liidu ülema 1920. aasta 15. novembri määrusega mõistetud 3000 marka trahvi ja üks kuu vangistust<ref>ERA.55.2.309</ref>.		1921. aasta 10. mail saadeti [[Keila]] Politseivalitsuse ülema korraldusel [[Tallinn\|Tallinna]] karistusvangimajja karistusaja äraistumiseks [[Tüti-Alliku vald\|Türi-Alliku valla]] kodanik [[Villem Grabi]]. Tema kohalejõudmise kandest vastuvõtmise raamatus selgus, et [[Villem Grabi\|Villem Augusti poeg Grabi]], pärit [[Jürvamaa\|Järvamaalt]], 24-aastane, poissmees, elukoht [[Saue vald\|Saue vallas]], ametilt [[mölder]], saadeti karistust kandma ''... lubata sõjariista kandmise eest''. Karistuseks oli talle Sõjaväe Ringkonna ja Vabariigi Kaitse Liidu ülema 1920. aasta 15. novembri määrusega mõistetud 3000 marka trahvi ja üks kuu vangistust<ref>ERA.55.2.309</ref>.

72. rida:		72. rida:
	Järgnevalt tulebki juttu [[Koru veski\|Koru vesiveskist]] [[Pääsküla jõgi\|Pääsküla jõel]].		Järgnevalt tulebki juttu [[Koru veski\|Koru vesiveskist]] [[Pääsküla jõgi\|Pääsküla jõel]].

	== ~~'''~~Koru talu vesiveski ja Güntherite pere~~'''~~ ==		==Koru talu vesiveski ja Güntherite pere==
	[[Koru veski]] möldritest ja nende perekondadest leidub andmeid [[Tallinn]]a [[Pühavaimu kirik]]u meetrikaraamatuis juba 16. sajandist. Teadaolevalt oli [[Harku mõis]]al 1560. aastal [[vesiratas\|vesiratta]] jõul töötav [[Koru veski]]. Veel kinnitavad [[Harku mõis]]a kinnistusandmed, et 1643. aastal toimus vahetustehing rittmeister [[Bernhard Lieven]]i ja [[Anna Hochgrefwe]] ning [[Adam Johann Schrapfer]]i vahel, mille kohaselt Lieven müüs [[Pöhe]] ([[Püha\|Püha küla]]) küla, [[Korro]] ([[Koru]]) ja Päsküll (Pääsküla) veskikohad Harku mõisa tolleaegsetele omanikele, saades vastu maavalduse Järvamaalt. Lievenile oli need kohad 1629. aastal doneerinud Rootsi kuningas Gustav Adolf.<ref>EAA.854.2.2241.</ref>		[[Koru veski]] möldritest ja nende perekondadest leidub andmeid [[Tallinn]]a [[Pühavaimu kirik]]u meetrikaraamatuis juba 16. sajandist. Teadaolevalt oli [[Harku mõis]]al 1560. aastal [[vesiratas\|vesiratta]] jõul töötav [[Koru veski]]. Veel kinnitavad [[Harku mõis]]a kinnistusandmed, et 1643. aastal toimus vahetustehing rittmeister [[Bernhard Lieven]]i ja [[Anna Hochgrefwe]] ning [[Adam Johann Schrapfer]]i vahel, mille kohaselt Lieven müüs [[Pöhe]] ([[Püha\|Püha küla]]) küla, [[Korro]] ([[Koru]]) ja Päsküll (Pääsküla) veskikohad Harku mõisa tolleaegsetele omanikele, saades vastu maavalduse Järvamaalt. Lievenile oli need kohad 1629. aastal doneerinud Rootsi kuningas Gustav Adolf.<ref>EAA.854.2.2241.</ref>

	Jäädes ka edaspidi seotuks Harku mõisaga, käis Koru veski käest kätte koos mõisaomanike vahetusega. Enne viimast suurt sõda, Eesti Vabariigi ajal, jäi Koru Harku valla piiridesse.		Jäädes ka edaspidi seotuks Harku mõisaga, käis Koru veski käest kätte koos mõisaomanike vahetusega. Enne viimast suurt sõda, Eesti Vabariigi ajal, jäi Koru Harku valla piiridesse.

	== ~~'''~~Koru talu kujunemisloost~~'''~~ ==		==Koru talu kujunemisloost==
	Koru (vanemates dokumentides Korro) talu eraldati Harku mõisast 1877. aastal ja kinnistati Johannes Kase nimele. Harku vallakohtu 1900. aasta 23. veebruari otsuse põhjal läks talu üle pärijatele – Anna Kasele koos seitsme lapsega.<ref>EAA.2840.1.16254</ref> 1892. aastal eraldati Koru talust 50 tiinu 576 ruutsülla suurune „Korro bˮ talu, aluseks maamõõtja Krause poolt 1891. aastal tehtud plaan. Äsjamoodustatud talu müüdi 13. veebruaril 1892 Jüri Treierile Jälgimäe vallast 2500 rubla eest, millest ostja maksis sularahas 2080 hõberubla ja võttis üle 420-rublase võla krediidikassale. Talude plaanilt on näha, et „Korro bˮ asus „Korro aˮ talust Jälgimäe pool ja sellel talul oli põldu umbes kolm tiinu, heinamaad 13 tiinu, metsa 32 tiinu. Kuid juba 1896. aastal müüs Treier talu tagasi Kaskedele sama hinna eest. Ka nüüd võttis ostja üle krediidikassa võla ja maksis sularahas 2080 rubla. Talusid ei ühendatud, kuigi ostja seda soovis, sest puudus kreeditoride nõusolek. Vahepealsetel aastatel oli võlakoorem suurenenud – 27. septembril 1896 kirjutati kinnistusregistris Korro peale eravõlgu 5100 rubla ulatuses.<ref>EAA.2840.1.14336</ref>		Koru (vanemates dokumentides Korro) talu eraldati Harku mõisast 1877. aastal ja kinnistati Johannes Kase nimele. Harku vallakohtu 1900. aasta 23. veebruari otsuse põhjal läks talu üle pärijatele – Anna Kasele koos seitsme lapsega.<ref>EAA.2840.1.16254</ref> 1892. aastal eraldati Koru talust 50 tiinu 576 ruutsülla suurune „Korro bˮ talu, aluseks maamõõtja Krause poolt 1891. aastal tehtud plaan. Äsjamoodustatud talu müüdi 13. veebruaril 1892 Jüri Treierile Jälgimäe vallast 2500 rubla eest, millest ostja maksis sularahas 2080 hõberubla ja võttis üle 420-rublase võla krediidikassale. Talude plaanilt on näha, et „Korro bˮ asus „Korro aˮ talust Jälgimäe pool ja sellel talul oli põldu umbes kolm tiinu, heinamaad 13 tiinu, metsa 32 tiinu. Kuid juba 1896. aastal müüs Treier talu tagasi Kaskedele sama hinna eest. Ka nüüd võttis ostja üle krediidikassa võla ja maksis sularahas 2080 rubla. Talusid ei ühendatud, kuigi ostja seda soovis, sest puudus kreeditoride nõusolek. Vahepealsetel aastatel oli võlakoorem suurenenud – 27. septembril 1896 kirjutati kinnistusregistris Korro peale eravõlgu 5100 rubla ulatuses.<ref>EAA.2840.1.14336</ref>
	30. juulil 1904 sõlmiti Kase pärijate ja Tallinna kaupmehe Edmund Güntheri vahel leping 112 tiinu 1040 ruutsülla suuruse Korro talu müümise kohta koos vesiveski ja muude ehitistega 14 100 hõberubla eest. Krediidikassa hindas talu väärtuseks 3560 rubla ja 60 kopikat. Talu kanti kinnistusregistrisse uue omaniku nimele 9. augustil 1904.		30. juulil 1904 sõlmiti Kase pärijate ja Tallinna kaupmehe Edmund Güntheri vahel leping 112 tiinu 1040 ruutsülla suuruse Korro talu müümise kohta koos vesiveski ja muude ehitistega 14 100 hõberubla eest. Krediidikassa hindas talu väärtuseks 3560 rubla ja 60 kopikat. Talu kanti kinnistusregistrisse uue omaniku nimele 9. augustil 1904.
91. rida:		91. rida:
	'''		'''

	== ~~'''~~Güntherite perest ja firmadest~~'''~~ ==		==Güntherite perest ja firmadest==
	[[File:EGynter.JPG\|thumb\|200px\|right]]		[[File:EGynter.JPG\|thumb\|200px\|right]]
	Baltisakslastest Güntherite juured viivad tagasi omaaegsele [[Liivimaa]]le. [[Edmund Günther]] (1862–1923) ja aadlisoost [[Irma Wilhelmine von Kuhlberg]] (sünd 1880) abiellusid Jelgavas (siis Miitavi, sks Mitau) 27. detsembril 1901. Hiljem, Tallinnas, said neist Oleviste saksa koguduse liikmed. Oleviste kirikuõpetaja on mõlema sünnikohaks märkinud Miitavi. Kõik kolm Güntheri last on sündinud Tallinnas – pojad Herbert Hermann (1903) ja Edmund (1913) ning tütar Ilse (1904).		Baltisakslastest Güntherite juured viivad tagasi omaaegsele [[Liivimaa]]le. [[Edmund Günther]] (1862–1923) ja aadlisoost [[Irma Wilhelmine von Kuhlberg]] (sünd 1880) abiellusid Jelgavas (siis Miitavi, sks Mitau) 27. detsembril 1901. Hiljem, Tallinnas, said neist Oleviste saksa koguduse liikmed. Oleviste kirikuõpetaja on mõlema sünnikohaks märkinud Miitavi. Kõik kolm Güntheri last on sündinud Tallinnas – pojad Herbert Hermann (1903) ja Edmund (1913) ning tütar Ilse (1904).
119. rida:		119. rida:
	1947. aastal oli Korul V. Kingissepa nimelise Teraviljakombinaadi abimajand. Härrastemaja ja osa majandushooneid olid veel nõukogude ajal kasutusel.		1947. aastal oli Korul V. Kingissepa nimelise Teraviljakombinaadi abimajand. Härrastemaja ja osa majandushooneid olid veel nõukogude ajal kasutusel.

	== ~~'''~~Villem Krabi Koru vesiveski rentnikuna~~'''~~ ==		==Villem Krabi Koru vesiveski rentnikuna==
	[[File:VKrabiKoruM.jpg\|thumb\|200px\|right\| '''Villem Krabi Koru möldrina''']]		[[File:VKrabiKoruM.jpg\|thumb\|200px\|right\| '''Villem Krabi Koru möldrina''']]
	Minu ema on põhjalikult kirjutanud elust Korul oma mälestustes, mis paigutatud siia raamatusse. Aga ka arhiividest leiab üht-teist täienduseks.		Minu ema on põhjalikult kirjutanud elust Korul oma mälestustes, mis paigutatud siia raamatusse. Aga ka arhiividest leiab üht-teist täienduseks.
144. rida:		144. rida:
	Kurb lõpp sellele isa ja ema juttudest meelde jäänud helgele ajale, mida ilmestas hea läbisaamine sakslastest pererahvaga, saabus '''28. augustil 1941, mil Koru veski hävis täielikult''' tulevahetuses pealetungivate Saksa sõjavägede ja Tallinna kaitsjate vahel. Vallutanud ägedate lahingute käigus Alliku küla all Pääsküla jõe ülepääsud, jõudis Koru kanti major Hirvlaane I kompanii. Järgnenud Koru lahingus vallutasid sakslased ja Hirvlaane mehed koos tegutsedes vastase punkritega kindlustatud liini, avades niimoodi sakslastele tee Tallinna vallutamiseks, mis toimuski samal õhtupoolikul.		Kurb lõpp sellele isa ja ema juttudest meelde jäänud helgele ajale, mida ilmestas hea läbisaamine sakslastest pererahvaga, saabus '''28. augustil 1941, mil Koru veski hävis täielikult''' tulevahetuses pealetungivate Saksa sõjavägede ja Tallinna kaitsjate vahel. Vallutanud ägedate lahingute käigus Alliku küla all Pääsküla jõe ülepääsud, jõudis Koru kanti major Hirvlaane I kompanii. Järgnenud Koru lahingus vallutasid sakslased ja Hirvlaane mehed koos tegutsedes vastase punkritega kindlustatud liini, avades niimoodi sakslastele tee Tallinna vallutamiseks, mis toimuski samal õhtupoolikul.

	==~~'''~~Teistest vesiveskitest Saue valla piirides~~'''~~==		==Teistest vesiveskitest Saue valla piirides==
	Saue vallast voolab läbi kaks jõge – [[Keila jõgi\|Keila]] ja [[Pääsküla jõgi\|Pääsküla]], mille veejõud oli piisav vesiveskite käivitamiseks.		Saue vallast voolab läbi kaks jõge – [[Keila jõgi\|Keila]] ja [[Pääsküla jõgi\|Pääsküla]], mille veejõud oli piisav vesiveskite käivitamiseks.

Riho – 26. mai 2021, kell 18:48

2021-05-26T18:48:11Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. mai 2021, kell 21:48
29. rida:		29. rida:
	Pension vormistati 1966. aastal, aga tegelikult töötas isa edasi samas tuletõrjeühingu töökojas veel mitu aastat.		Pension vormistati 1966. aastal, aga tegelikult töötas isa edasi samas tuletõrjeühingu töökojas veel mitu aastat.

	== ~~'''~~Eluloo jälgedes~~'''~~ ==		==Eluloo jälgedes==
	Segadus on isa sünnikohaga. Tema vanemad August ja Amalie Marie (sünd Arakas) Krabi rändasid oma seitsmelapselise perega ühelt [[veskikoht\|veskikohalt]] teisele. Vaatamata sellele seisid nad [[Türi kihelkond\|Türi kihelkonna]] [[Alliku vald\|Alliku valla]] hingekirjas, nagu nähtub üsna mitmest dokumendist. Kutsealuseks võeti [[Tallinn\|Tallinnas]] elanud Villem 7. augustist 1915 ennetähtaegselt 1917. aasta värbamise katteks<ref> EAA.47.1.124:6 Täiendav 1896. a sündinud isikute sõjaväeteenistusse kutsumise nimekiri, Tallinna linn, 1917</ref>. Kutsealuse nr 249 [[Villem Krabi\|Villem Augusti poeg Krabbi]] perekonna iseloomustusest nähtub, et vanem vend, 21-aastane Aleksander oli juba sõjaväeteenistuses. Aastaid tagasi, kui isa jutustas oma sõjaskäimisest, jäid mu lapsemällu maagilised sõnad Galiitsia ja Bukoviina. Ka raskemat sorti kurguhädast, mille tõttu isa oli pikemalt laatsaretis, oli juttu (isa põdes sagedasi angiine läbi kogu elu). Kurku oli sõjaväevelsker ravinud mingi kollase vedelikuga määrides ja see olevat häda hästi ära võtnud. Meelde on jäänud, et isal õnnestus mõne aja pärast saada sõjaväeorkestrisse mängima. Millal ta sõjast tagasi tuli, ei tea.		Segadus on isa sünnikohaga. Tema vanemad August ja Amalie Marie (sünd Arakas) Krabi rändasid oma seitsmelapselise perega ühelt [[veskikoht\|veskikohalt]] teisele. Vaatamata sellele seisid nad [[Türi kihelkond\|Türi kihelkonna]] [[Alliku vald\|Alliku valla]] hingekirjas, nagu nähtub üsna mitmest dokumendist. Kutsealuseks võeti [[Tallinn\|Tallinnas]] elanud Villem 7. augustist 1915 ennetähtaegselt 1917. aasta värbamise katteks<ref> EAA.47.1.124:6 Täiendav 1896. a sündinud isikute sõjaväeteenistusse kutsumise nimekiri, Tallinna linn, 1917</ref>. Kutsealuse nr 249 [[Villem Krabi\|Villem Augusti poeg Krabbi]] perekonna iseloomustusest nähtub, et vanem vend, 21-aastane Aleksander oli juba sõjaväeteenistuses. Aastaid tagasi, kui isa jutustas oma sõjaskäimisest, jäid mu lapsemällu maagilised sõnad Galiitsia ja Bukoviina. Ka raskemat sorti kurguhädast, mille tõttu isa oli pikemalt laatsaretis, oli juttu (isa põdes sagedasi angiine läbi kogu elu). Kurku oli sõjaväevelsker ravinud mingi kollase vedelikuga määrides ja see olevat häda hästi ära võtnud. Meelde on jäänud, et isal õnnestus mõne aja pärast saada sõjaväeorkestrisse mängima. Millal ta sõjast tagasi tuli, ei tea.
	[[File:Krabbi1915.jpg\|thumb\|200px\|right\| '''Seda fotot hoidis isa oma taskus Vene sõjaväes teenides. Foto on niiskusest väga kahjustunud. Venekeelsest tekstist pöördel selgub, et kui ta oleks surma saanud, pidanuks sõjakaaslased foto saatma A. Krabile aadressil: üle Tallinna Keila jaama Tuula mõisa.''' ]]		[[File:Krabbi1915.jpg\|thumb\|200px\|right\| '''Seda fotot hoidis isa oma taskus Vene sõjaväes teenides. Foto on niiskusest väga kahjustunud. Venekeelsest tekstist pöördel selgub, et kui ta oleks surma saanud, pidanuks sõjakaaslased foto saatma A. Krabile aadressil: üle Tallinna Keila jaama Tuula mõisa.''' ]]

	== ~~'''~~Perekonnanimest ja põlvnemisest~~'''~~ ==		==Perekonnanimest ja põlvnemisest==

	Grabbe, Grabe, Grabbi, Grabi, Krabbe, Krabe, Krabbi, Krabi, Krabby, Kraby, Krap – niisugustel erinevatel kujudel kirjutatuna on aegade jooksul ühe ja sama suguvõsa perekonnanimi ette tulnud erinevates dokumentides. Nähtavasti kirjutas seda igaüks just nii, nagu talle kõige õigem tundus. Ajalooallikatest on nende nimede kandjate kohta leida üsna palju huvitavat.		Grabbe, Grabe, Grabbi, Grabi, Krabbe, Krabe, Krabbi, Krabi, Krabby, Kraby, Krap – niisugustel erinevatel kujudel kirjutatuna on aegade jooksul ühe ja sama suguvõsa perekonnanimi ette tulnud erinevates dokumentides. Nähtavasti kirjutas seda igaüks just nii, nagu talle kõige õigem tundus. Ajalooallikatest on nende nimede kandjate kohta leida üsna palju huvitavat.

Riho – 26. mai 2021, kell 18:47

2021-05-26T18:47:32Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. mai 2021, kell 21:47
11. rida:		11. rida:
	[[File:J1.jpg\|center\|]]		[[File:J1.jpg\|center\|]]

	===Ühendav lüli===		==Ühendav lüli==

	Tähelepanelik lugeja on kindlasti märganud, et ühest Piiriküla talust pole peaaegu üldse juttu olnud. See on [[Vanamõisa tuulik\|Tuuleveski talu]] – keset kunagist Piiriküla väikesel mäenukil seisev vana maja koos läheduses asuva [[Vanamõisa tuulik\|Vanamõisa tuuleveskiga]], millest tänaseks on säilinud vaid murenenud seinad.		Tähelepanelik lugeja on kindlasti märganud, et ühest Piiriküla talust pole peaaegu üldse juttu olnud. See on [[Vanamõisa tuulik\|Tuuleveski talu]] – keset kunagist Piiriküla väikesel mäenukil seisev vana maja koos läheduses asuva [[Vanamõisa tuulik\|Vanamõisa tuuleveskiga]], millest tänaseks on säilinud vaid murenenud seinad.

Riho – 26. mai 2021, kell 18:46

2021-05-26T18:46:34Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. mai 2021, kell 21:46
1. rida:		1. rida:
	===Sissejuhatus===		===Sissejuhatus===
	[[Helle Koppel]]i poolt koostatud uurimus Koru talu vesiveskist ja Vanamõisa tuuleveskist		[[Helle Koppel]]i poolt koostatud uurimus Koru talu vesiveskist ja Vanamõisa tuuleveskist Harjumaal.
	*[https://www.weskiwiki.ee/veskid/harjumaa/Koru/Kaheveskilood.pdf Terviktekst PDF-failina ~ 2,2MB ]		*[https://www.weskiwiki.ee/veskid/harjumaa/Koru/Kaheveskilood.pdf Terviktekst PDF-failina ~ 2,2MB ]
	*[[Kahe veski lood\|lühiversioon galeriina]]		*[[Kahe veski lood\|lühiversioon galeriina]]

Riho – 26. mai 2021, kell 18:45

2021-05-26T18:45:50Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. mai 2021, kell 21:45
6. rida:		6. rida:

	----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------		----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
	<span style="color: #4259a9; font-size:~~200~~%">Kahe veskitalu lood </span> (väljavõtteid H. Koppeli raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.)		<span style="color: #4259a9; font-size:250%">Kahe veskitalu lood </span> (väljavõtteid H. Koppeli raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.)


	[[File:J1.jpg\|~~left~~\|]]		[[File:J1.jpg\|center\|]]

	===Ühendav lüli===		===Ühendav lüli===

Riho – 26. mai 2021, kell 18:44

2021-05-26T18:44:38Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. mai 2021, kell 21:44
7. rida:		7. rida:
	----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------		----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
	<span style="color: #4259a9; font-size:200%">Kahe veskitalu lood </span> (väljavõtteid H. Koppeli raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.)		<span style="color: #4259a9; font-size:200%">Kahe veskitalu lood </span> (väljavõtteid H. Koppeli raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.)


	[[File:J1.jpg\|left\|]]		[[File:J1.jpg\|left\|]]

Riho – 26. mai 2021, kell 18:44

2021-05-26T18:44:15Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. mai 2021, kell 21:44
7. rida:		7. rida:
	----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------		----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
	<span style="color: #4259a9; font-size:200%">Kahe veskitalu lood </span> (väljavõtteid H. Koppeli raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.)		<span style="color: #4259a9; font-size:200%">Kahe veskitalu lood </span> (väljavõtteid H. Koppeli raamatust „Vanamõisa vihikud 2“, 2016.)
	[[File:J1.jpg\|~~center~~\|]]		[[File:J1.jpg\|left\|]]

	===Ühendav lüli===		===Ühendav lüli===