Virtuviuse veski - Redigeerimiste ajalugu

Riho – 22. november 2025, kell 14:55

2025-11-22T14:55:24Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 22. november 2025, kell 17:55
15. rida:		15. rida:
	Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks.		Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks.
	;toimetatud tõlge veebilehelt www.cambrige.org <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/classical-review/article/abs/vitruvius-watermill/89BB48CB1C50054F4A4FC700287728AC </ref>		;toimetatud tõlge veebilehelt www.cambrige.org <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/classical-review/article/abs/vitruvius-watermill/89BB48CB1C50054F4A4FC700287728AC </ref>

			[[Kategooria:Mõiste]]
			[[Kategooria:Ajalugu]]

Riho: /* Virtuviuse veski kirjeldus */

2025-07-27T17:25:56Z

Virtuviuse veski kirjeldus

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:25
2. rida:		2. rida:
	[[Fail:Virtuvius Mill by William Emerson 1754.jpg\|thumb\|320px\|right\|"The Principles of Mechanics"<br> ete by William Emerson, 1754.]]		[[Fail:Virtuvius Mill by William Emerson 1754.jpg\|thumb\|320px\|right\|"The Principles of Mechanics"<br> ete by William Emerson, 1754.]]
	==Virtuviuse veski kirjeldus==		==Virtuviuse veski kirjeldus==
	~~Allikas~~<ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref>		<ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref>
	Augustuse aegne insener Vitruvius annab teoses "de Architectura x.5.2" ainsa säilinud kirjelduse antiikaja vesiveskist. Peale arutlust üle vesirataste abil vett tõstvate masinate, jätkab ta nii:		Augustuse aegne insener Vitruvius annab teoses "de Architectura x.5.2" ainsa säilinud kirjelduse antiikaja vesiveskist. Peale arutlust üle vesirataste abil vett tõstvate masinate, jätkab ta nii:

Riho – 27. juuli 2025, kell 17:24

2025-07-27T17:24:28Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:24
1. rida:		1. rida:
	[[Fail:VirtuviuseEelementaarVeskJoonis2.jpg\|thumb\|320px\|right\|Virtuviuse veski skeem]]		[[Fail:VirtuviuseEelementaarVeskJoonis2.jpg\|thumb\|320px\|right\|Virtuviuse veski skeem]]
	[[Fail:Virtuvius Mill by William Emerson 1754.jpg\|thumb\|320px\|right\|"The Principles of Mechanics"<br> ete by William Emerson, 1754.]]		[[Fail:Virtuvius Mill by William Emerson 1754.jpg\|thumb\|320px\|right\|"The Principles of Mechanics"<br> ete by William Emerson, 1754.]]
	==Virtuviuse veski kirjeldus <ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref> ==		==Virtuviuse veski kirjeldus==
			Allikas<ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref>
	Augustuse aegne insener Vitruvius annab teoses "de Architectura x.5.2" ainsa säilinud kirjelduse antiikaja vesiveskist. Peale arutlust üle vesirataste abil vett tõstvate masinate, jätkab ta nii:		Augustuse aegne insener Vitruvius annab teoses "de Architectura x.5.2" ainsa säilinud kirjelduse antiikaja vesiveskist. Peale arutlust üle vesirataste abil vett tõstvate masinate, jätkab ta nii:

Riho: /* Virtuviuse veski kirjeldus Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL */

2025-07-27T17:21:44Z

Virtuviuse veski kirjeldus Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:21
5. rida:		5. rida:
	Augustuse aegne insener Vitruvius annab teoses "de Architectura x.5.2" ainsa säilinud kirjelduse antiikaja vesiveskist. Peale arutlust üle vesirataste abil vett tõstvate masinate, jätkab ta nii:		Augustuse aegne insener Vitruvius annab teoses "de Architectura x.5.2" ainsa säilinud kirjelduse antiikaja vesiveskist. Peale arutlust üle vesirataste abil vett tõstvate masinate, jätkab ta nii:

	''Veski rattad pannakse pöörlema samal põhimõttel, kui välja arvata see, et vesiratta võlli ühes otsas olev hammastatud trummel on fikseeritud. See on paigaldatud vertikaalselt oma servale ja pöörleb koos rattaga. Selle suurema rattaga on ühendatud teine horisontaalse asendiga hammastatud ratas, mis esimest haardes hoiab. Võllil oleva trummli hambad veavad horisontaalset trummlit ning seeläbi panevad veskikivid pöörlema. Selles masinas juhib rippuv lehter (kolu?) vilja kividele ja jahu toodetakse nende kivide pöörlemisel."		''"Veski rattad pannakse pöörlema samal põhimõttel, kui välja arvata see, et vesiratta võlli ühes otsas olev hammastatud trummel on fikseeritud. See on paigaldatud vertikaalselt oma servale ja pöörleb koos rattaga. Selle suurema rattaga on ühendatud teine horisontaalse asendiga hammastatud ratas, mis esimest haardes hoiab. Võllil oleva trummli hambad veavad horisontaalset trummlit ning seeläbi panevad veskikivid pöörlema. Selles masinas juhib rippuv lehter (kolu?) vilja kividele ja jahu toodetakse nende kivide pöörlemisel."

	Selle teksti ja tõlke taga on Vitruviuse koolkonna autoriteet ning selle üldises õigsuses kahtlust ei saa olla.		Selle teksti ja tõlke taga on Vitruviuse koolkonna autoriteet ning selle üldises õigsuses kahtlust ei saa olla.

Riho – 27. juuli 2025, kell 17:20

2025-07-27T17:20:40Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:20
1. rida:		1. rida:
	[[Fail:VirtuviuseEelementaarVeskJoonis2.jpg\|thumb\|320px\|right\|Virtuviuse veski skeem]]		[[Fail:VirtuviuseEelementaarVeskJoonis2.jpg\|thumb\|320px\|right\|Virtuviuse veski skeem]]
	[[Fail:Virtuvius Mill by William Emerson 1754.jpg\|thumb\|320px\|right\|"The Principles of Mechanics", ete by William Emerson, 1754.]]		[[Fail:Virtuvius Mill by William Emerson 1754.jpg\|thumb\|320px\|right\|"The Principles of Mechanics"<br> ete by William Emerson, 1754.]]
	==Virtuviuse veski kirjeldus <ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref> ==		==Virtuviuse veski kirjeldus <ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref> ==

Riho – 27. juuli 2025, kell 17:20

2025-07-27T17:20:20Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:20
1. rida:		1. rida:
	[[Fail:VirtuviuseEelementaarVeskJoonis2.jpg\|thumb\|320px\|right\|Virtuviuse veski skeem]]		[[Fail:VirtuviuseEelementaarVeskJoonis2.jpg\|thumb\|320px\|right\|Virtuviuse veski skeem]]
			[[Fail:Virtuvius Mill by William Emerson 1754.jpg\|thumb\|320px\|right\|"The Principles of Mechanics", ete by William Emerson, 1754.]]
	==Virtuviuse veski kirjeldus <ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref> ==		==Virtuviuse veski kirjeldus <ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref> ==

Riho – 27. juuli 2025, kell 17:10

2025-07-27T17:10:58Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:10
1. rida:		1. rida:
			[[Fail:VirtuviuseEelementaarVeskJoonis2.jpg\|thumb\|320px\|right\|Virtuviuse veski skeem]]
	==Virtuviuse veski kirjeldus <ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref> ==		==Virtuviuse veski kirjeldus <ref>Cambridge University Press. The Classical Review. VIRTUVIUS` WATER-MILL</ref> ==

Riho – 27. juuli 2025, kell 17:09

2025-07-27T17:09:35Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:09
11. rida:		11. rida:

	Grangeri tõlge kolmanda lause kohta jätab lause subjekti lahtiseks. Tõlge kõlab väga rabe ning loomulik tõlge sellele tekstile oleks "selle kõrval, seal on (teine ja) suurem trummel, ka hammastatud ja asetatud horisontaalselt.."		Grangeri tõlge kolmanda lause kohta jätab lause subjekti lahtiseks. Tõlge kõlab väga rabe ning loomulik tõlge sellele tekstile oleks "selle kõrval, seal on (teine ja) suurem trummel, ka hammastatud ja asetatud horisontaalselt.."
	Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks. ;toimetatud tõlge veebilehelt www.cambrige.org <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/classical-review/article/abs/vitruvius-watermill/89BB48CB1C50054F4A4FC700287728AC </ref>		Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks.
			;toimetatud tõlge veebilehelt www.cambrige.org <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/classical-review/article/abs/vitruvius-watermill/89BB48CB1C50054F4A4FC700287728AC </ref>

Riho – 27. juuli 2025, kell 17:09

2025-07-27T17:09:16Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:09
11. rida:		11. rida:

	Grangeri tõlge kolmanda lause kohta jätab lause subjekti lahtiseks. Tõlge kõlab väga rabe ning loomulik tõlge sellele tekstile oleks "selle kõrval, seal on (teine ja) suurem trummel, ka hammastatud ja asetatud horisontaalselt.."		Grangeri tõlge kolmanda lause kohta jätab lause subjekti lahtiseks. Tõlge kõlab väga rabe ning loomulik tõlge sellele tekstile oleks "selle kõrval, seal on (teine ja) suurem trummel, ka hammastatud ja asetatud horisontaalselt.."
	Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks.		Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks. ;toimetatud tõlge veebilehelt www.cambrige.org <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/classical-review/article/abs/vitruvius-watermill/89BB48CB1C50054F4A4FC700287728AC </ref>

	toimetatud tõlge veebilehelt www.cambrige.org <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/classical-review/article/abs/vitruvius-watermill/89BB48CB1C50054F4A4FC700287728AC </ref>

Riho – 27. juuli 2025, kell 17:09

2025-07-27T17:09:01Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 27. juuli 2025, kell 20:09
12. rida:		12. rida:
	Grangeri tõlge kolmanda lause kohta jätab lause subjekti lahtiseks. Tõlge kõlab väga rabe ning loomulik tõlge sellele tekstile oleks "selle kõrval, seal on (teine ja) suurem trummel, ka hammastatud ja asetatud horisontaalselt.."		Grangeri tõlge kolmanda lause kohta jätab lause subjekti lahtiseks. Tõlge kõlab väga rabe ning loomulik tõlge sellele tekstile oleks "selle kõrval, seal on (teine ja) suurem trummel, ka hammastatud ja asetatud horisontaalselt.."
	Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks.		Kuid Grangeri tõlge ei ole põhinev mitte ainult tavalistele jahvatamise tavadele - kus hammasrataste ülekanded on üldjuhul tehtud nii, et kivid pöörlevad kiiremini kui vesiratas - vaid ka arheoloogilistele leidudele Saksamaal Saalburgis, kus 1912 aastal leiti kaks töökorras osa varajase kolmanda sajandi Vitruviuse aegsest veskist. Üks nendest oli 32 tolli pikkune spindel, mille teises otsas rauast tapid ühendamiseks.

			toimetatud tõlge veebilehelt www.cambrige.org <ref>https://www.cambridge.org/core/journals/classical-review/article/abs/vitruvius-watermill/89BB48CB1C50054F4A4FC700287728AC </ref>