Koni tuulik

⌘ ☼

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Puhja tuulik või täpsustavalt Puhja Koni tuulik, mis eristab seda tuulikut sealsamas Puhja asula servas asunud tuulikust, mida kutsuti Valgepea tuulik ehk Valgeveski tuulik.
Omaniku-järgne nimi Koni tuulik on siiski kõnes ja käibes enim levinud nimevariant.
Algne Kavilda mõisa tuuleveski asus tõenäoliselt Mõisanurme Kivi talu maadel.

Saksa keeles Puchja Windmühle.

Asula vanemad nimekujud on olnud 1418 - Puyen, 1495 - Pugen, 1585 - Bochia, Puia, 1638 - Poyhakyll, 1839 - Puchja.

See veski on/oli jõuallika tüübilt tuuleveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.

Asukoht/Paiknemine

Aadess, asukoht:

Tartu maakond, Elva vald, Puhja alevik, Viljandi tee 4.
Vanema haldusjaotuse järgi Puhja kihelkond, Kavilda mõis
L-EST koordinaadid Maaameti kaardil: X:6468970 Y:636015
GPS koordinaadid Google kaardil: N:58.340146, E:26.322783
Asukoht Regio/Delfi kaardil: 58°20'25.5" N ; 26°19'22.2" E

Seisukord/Koosseis

Üldine seisukord hea, ka sisseseade osaliselt säilinud.

Muinsuskaitseline ehitis: Jah
Kultuurimälestise registri number 7250, mälestiseks tunnistatud 1997.a. ^[1]

Kaheksa-kandiline tüvipüramiidjas keresõrestik on kaetud laudisega, pealt laastkattega. Kere toetub madalale maakivist vundamendile. Pea on paadikujuline, tiivad on hävinud. Tuules hoidmiseks olid sabapuu kinnitamiseks ümber veski kivipostid. Jahvatusseadmeiks on olnud kaks paari kive ja sõelapüülimasin (Eesti arhitektuur, Tartumaa, 1999).

Ajalugu/Pärimus

Lõuna-Eestis laialt levinud puidust hollandi tüüpi tuuleveski ehitas 1893. a. Jaan Koni (1852-1912), kuna pidi seni majandatud Kiho talu ära andma 25-aastaseks saavale perepojale oma naise esimesest abielust.
Ehitusmeistriks oli Peter Morgen.

Veskis on jahvatatud kuni 1980-te lõpuaastateni elektriajamitel servi-kividega, peamiselt loomajahu. Töötas terade tuulamise seade. Oma kohal on säilinud üks kahest tuuleveski-aegsetest veskikivi-paaridest, tuuliku peavõll, värkel ja ülemine hammasratas koos piduriga. Ülalmainitud sõelapüülimasin on samuti seniajani servikivi all olemas.
2005. a konserveeriva remondi käigus said uuendatud torni pehastunud laudise osad, mõned palgid ja veskipea sarikad. Kogu veski löödi üle laastukattega, mis võõbati loodusliku konservandiga.

Ehitati selsamal 1893. aastal, mil ka teispool maanteed seisev Valgepea tuulik.
Koni tuulik oli kohustatud tasuta jahvatama Kolga talule, kes veskiehituseks vakamaa-suuruse koha rentis. Valgepea tuulik jahvatas aga tasuta vastavalt Mursa talule.
Tuult olevat Valgepea tuulik püüdnud kehvemini kui Koni tuulik.
Veskist linnulennult vähem kui 300 meetri kauguse asunud Valgepea tuulik põles koos taluhoonetega maha 24. augustil 1944 Puhja lahingu ajal.

Veskimeister Morgeni kiri

Siin tervitan Teid
ja toon ka sugu palgi rehgnunki ühes, olen suurembid asju vähendanu oma mõedute perra.
On Teil aga suurembad lõigatu, siis olgo peale, kui nad juures on, küll neist siis asi saab.

Om teil joo weetu ja puudub midagi, wölli, rataste materjali. Tahate minu ka api wõide joo saada kui teetmist anade, ega ma selle eest jo kopigad maksu ei taha.

Ead terwid seekord

(Algul kirjutab aadressi vene keeles)
Aadress om nenda
Tartu kihelkonda
Wesneri mõisa
Raba talusse
Peter Morgen