Kõrgessaare veski
MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige
Mellin, Ludvig August. 1797. a
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Kõrgessaare veski või täpsustavalt Kõrgessaare Veski-Tooma veski ehk ka Veski-Tooma veski.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Kõrgessaare veski oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)
- Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)
- Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Veski (1914)
- Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.
Koordinaadid:
- Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63
- Asukoht Google kaardil N: 58.957284 ; E: 22.499798
- Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2" ; IP: 22°29'59.3"
Seisukord/Lisateave
Hoone seisukord: hävinud, jäljeta.
Pais - hävinud
Paisjärv - hävinud
Ülevaade
Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.
Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks.
Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba olemas. Nimelt on see märgitud L. A. Mellini 1797. a. välja antud kaardile [1]
Samal kaartil on visandatud ka teelõik , mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski.
Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 20. sajandi lõpus Eestis koostatud kaartidel [2]
Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veski asukoha koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva.
Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi) oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal
lubab selle siduda hilisemal, täpsemal 1876 aasta kaardil, tolla veski talu nime kandavxxx-kaardil nähtavaga.
Siit võib veski asukohaks pakkud kahte varianti.
Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?)nugrga juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb.
Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva , kus üle jõele on märgitud sild, mis sageli kattub isegi tänapäeval veskikohaga.
Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistad veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet.
Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.
-->
- ↑ [https://www.loc.gov/resource/g7022lm.gct00143/?sp=14&q=mellin%2C+ludvig+august%2C&r=0.069,0.158,0.226,0.141,0 Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel
- ↑ https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline?punkt=6536322.87,413680.63&moot=10000
