Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel
| 6. rida: | 6. rida: | ||
<!-- | <!-- | ||
Järv Tallinna kaguserval. <br> | Järv Tallinna kaguserval. <br> | ||
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; sks ''Obersee''.<br> | Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''.<br> | ||
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br> | Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br> | ||
Veekogu kood: VEE2005900 <br> | Veekogu kood: VEE2005900 <br> | ||
Redaktsioon: 14. mai 2024, kell 16:35
Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.
Härjapea jõgi
Ülemiste järv
Ülemiste Vanake
Linda kivi
Veerenni kanal
Lüüsihooned
Juhkentali mõis
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1] Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[3]
Asum on saanud nime Ülemiste järve järgi, mida on eri aegadel nimetatud ka Järveküla järveks, Mõigu järveks, Kuninga järveks ja Paberijärveks. Praegune nimi Ülemiste tuleneb sellest, et järv paikneb linnast kõrgemal.[4] Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla Ülemiste järv. Asumit läbib Kurna oja ning järve kaldal asub Järve mets. Ülemiste järves asub Linda kivi, mis on kaitstav loodusmälestis.[8]
Ajalugu
Ülemiste järv on keskajast saadik olnud Tallinna kõige olulisemaks joogiveeallikaks. 14. sajandil rajati 4 km pikkune joogiveekanal, mis ulatus järvest Harju väravani.[4]
Keskajal oli järv ümbritsetud männimetsaga, mis hävitati Liivi sõja ajal. Uue metsa rajamine järve kaldale tõusis päevakorrale 1830. aastal. Liivikute süsteemne ja ulatuslik metsastamine algas alles 1870. aastate lõpus. 1918. aastaks oli Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud 184 ha metsa (1994. aasta seisuga 126 ha). 2010. aastast saadik kannab osa sellest metsast Järve metsa nime.[4]
Ülemistejärve asumis on väike grupp elumaju, kus elavad enamasti veepuhastusjaamaga seotud inimesed.[4]
Pikka aega oli probleemiks Ülemiste järvest tuleva joogivee halb kvaliteet. See probleem lahenes 1927. aastal, kui järve loodekaldale rajati ajakohane filterveevärk. Veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal. 1990. aastate keskpaigas hakati vee eelkloorimise asemel seda osoneerima, mis parandas joogivee kvaliteeti. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste järve joogivee kvaliteet isegi parem (98%) kui Euroopa Komisjoni joogivee direktiiviga nõutud (95%).[4]
Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020 Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 112 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153 Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155 Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38 Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127) Eesti looduse infosüsteemis. Keskkonnaagentuur.
