@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST
+<!--
 Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise
 . aasta paiku.
@@ 84. rida: / 84. rida: @@
+paberipoognad sorteeriti, volditi, loeti vihikutesse ja riisi-
+desse1 ning pakiti.
+Ühest ammendamispütist suutsid ammutajad ja kummutaja
+-tunnise tööpäeva jooksul 8-10 riisi ehk ümmarguselt
+-5000 poognat paberit valmistada.
+Käsitsi paberivalmistamine püttidest ammutamise teel
+kestis kuni XIX sajandini.
+TALLINNA ESIMENE PABERIVESKI
+Omaaegne Tallinna Linnaarhiivi juhataja Otto Greiffen-
+hagen käsitles esimesena Tallinna paberitööstuse tekkimist
+ja selle arengut teoses «Die Baltische Papierindustrie in
+Wort und Bild. Reval 1922>.
+Selles märkis ta, et esmakordselt olevat Tallinna paberi-
+veskit mainitud rae protokollis 25. septembrist 1677, mil aru-
+tatud paberimölder Johannes Wiedenbaueri palvet temaga
+vastava lepingu solmimise asjas. Selle teate alusel pühitses
+Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühisus muide koos
+ajakirjandusega 25. septembril 1927 Tallinna paberitööstuse
+. aasta juubelit ja tähistas seda erilise mälestusraha
+löömisega.
+Järgnevate uurimiste käigus saadi Tallinna esimese pabe-
+riveski kohta täiendavaid materjale.
+. aastal ilmus ajakirja «Vana Tallinn» I köite I vihikus
+R. Kenkmaa artikkel «Paberitoostuse tekkimisest Tallinnas,
+eriti selle uuestiasutamisest möödunud sajandil», milles näi-
+dati, et Tallinna paberitööstuse algust tuleb otsida hoopis
+varasematest aastatest. Täiendavaid andmeid selle kohta
+onnestus leida Tallinna Linnaarhiivist.2
+Tallinna esimese paberiveski rajaja oli Lüübeki raamatu-
+kaupmehe Samuel Jauchi poeg raamatukaupmees Lorenz
+Jauch. Asudes Stokholmis, oli ta aastail 1642-1655 Turu
+ülikooli raamatute muretseja ja sai 1651. aastal kuninganna
+Kristiinalt privileegi Soome ja Eesti linnades raamatutega
+kauplemiseks. Tallinnas viibimise ajal tutvus L. Jauch siin-
+1 riis = 24 vihikut ehk raamatut = 480 poognat, s. t. lehed, mis
+saadi võrkraamilt paberi käsitsivalmistamisel. Lihtsustamiseks hakati
+trükipaberit hiljem arvestama 500 poognat riisi ja 1000 poognat nn.
+uude riisi.
+A. Kivi, 300 aastat Tallinna esimese paberiveski rajamisest.
+«Polügrafist», 1964, nr. 1, lk. 28-34.
+raamatu
+arengulugu. Tallinn 1933,
+sete oludega trükinduse ja raamatukaubanduse alal, solmis
+Tallinna gümnaasiumi matemaatikaprofessori, linnaarsti ja
+linna kindlustustööde juhataja Gebhardt Himseliga (ka
+Himselius) lepingu selle poolt 1650. aastal koostatud kalendri
+kirjastamiseks. See kalender ilmus L. Jauchi kulu ja kirja-
+dega ning trükiti Lüübekis.
+L. Jauch esitas 1650. aastal Tallinna raele märgukirja ette-
+panekuga rajada Tallinna uus trükikoda koos vaselõikeosa-
+konnaga, et kirjastada ja trükkida gümnaasiumile vajalikke
+raamatuid ning ühtlasi avada Tallinnas ka raamatukauplus.
+Sel ajal töötas Tallinnas küll juba gümnaasiumi 1632. aastal
+rajatud trükikoda, kuid trükkali loiu tegevuse vastu valitses
+üldine rahulolematus.3
+L. Jauchi ettepanek oli 17. augustil 1650 rae koosolekul'
+arutusel, kus temaga otsustati vastav leping solmida. Sama-
+aegselt otsustati trükikoja ja vaselõikeosakonna sisseseadmist
+toetada 400 riigitaalri suuruse summaga. Eestimaa Rüütel-
+konna esindajate vahendamisel saadi uue trükikoja asuta-
+miseks toetust ka riigilt.
+L. Jauch kolis 1652. aastal kogu perega Tallinna, kusjuu-
+res Turu ülikooli varustamist raamatutega jätkas ta kuni
+. aastani.
+. aastal sai L. Jauch soodsatel tingimustel linnalt suure
+maatüki Härjapea je äärest, seemisnahaveski korvalt, mil-
+lele rajas oma suvemõisa, nn. «Jauchenthali» (millest tulenes
+hilisem Juhkental). See paiknes praeguse haigla alal V. Kin-
+gissepa nimelise Tselluloosi- ja Paberikombinaadi krundi
+kõrval.
+Tõenäoliselt oli Jauchil juba selle maa-ala omandamisel
+kava rajada sinna Härjapea jõe vee jõul töötav paberiveski,
+sest selleaegsete tsunftinormide kohaselt oli raamatukaup-
+meestel lubatud paberiveskeid asutada. See kavatsus sai
+hoogu juurde, kui Tartu ülikool 1656. aastal Vene-Rootsi soja
+tõttu Tallinna evakueeriti, kus see kuni 1665. aastani Tal-
+linna gümnaasiumi ruumides tegutses.
+Jauch avastas varsti, et Härjapea jõe ääres ei leidu tema
+krundi ulatuses sobivat paika, kuhu tammi voiks rajada
+ja paberiveski püstitada, ning palus seetõttu raelt maa-
+alale juurdelõiget, mis talle ka lubati eraldada. Ent luba-
+duse täitmine viibis. Pealegi halvenesid Jauchi vahekor-
+rad raega.
+Fr. Fr. Puksov, Eesti
+lk. 57 jt.
+. aasta suvel suri L. Jauchi valduse korval asetseva
+katelsepaveski-vasepaja rentnik ja nii avanes võimalus seda
+ettevotet kasutada paberiveski rajamiseks.
+Veski oli asutatud 1531. aastal linnalt renditud maa-alale
+(Masina tn. 6), kuid 1662. aastal müüdud mölder Peter
+Reinckele. Viimaselt rentiski L. Jauch vabanenud veski ja
+hakkas seda paberiveskiks ümber ehitama, laenates selleks
+raha ka veskiomanikult.
+L. Jauchi rajatud paberiveski võis juba 1664. aasta sügi-
+sel tegevust alustada, sest katelsepaveski ümberehitamine ei
+olnud eriti mahukas too. Millal see just täpselt tegevusse
+astus, on nappide andmete tõttu selguseta.
+Tartus Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis talletatavates toimi-
+kutes leidub aga rohkesti vesimärke kandvaid kirju, mille
+paberipoogna ühel poolel asub vesimärk «narripea seitsme
+kuljuse ehk kõrinaga» ja teisel poolel eelmise vesimärgiga
+vastassuunaliselt paigutatud vesimärk «Reval» raamis, mis
+vaieldamatult tõestab paberi päritolu Tallinna esimesest
+paberiveskist.4
+Tallinna esimese paberiveski toodangu kohta on varaseim
+kindlakstehtud aastaarv 1667.
+L. Jauchi rajatud paberiveski tegutses vordlemisi lühikest
+aega. Jauchi volausaldajad ahistasid teda pidevalt. Ka Tal-
+linna raad ei andnud talle rahu, taotledes tema väljatostmist
+eluruumidest, mis varem gümnaasiumi trükkalile olid kuu-
+lunud. Tema suvemõis oli läinud volausaldajate valdusesse.
+L. Jauchi peamine võlausaldaja C. Corbmacher ütles 6. sep-
+tembril 1667 obligatsioonid üles ja nõudis pandivalduse oks-
+jonile määramist. Pärast korterist väljatõstmist siirdus Jauch
+peatselt Stokholmi ja tema kinnisvara «Jauchenthal» mäa-
+rati oksjonile.5
+Paberiveski omaniku korraldusel jätkas paberiveski tööd
+seni, kuni kaltsude tagavara jätkus, ja lopetas siis tegevuse.
+Sellest ajast pärineb paber vesimärgiga «Jauchi-aegne
+narripea kuljustega» ja vastaspoolel asetsevate initsiaalidega
+«PR», s. o. Peter Reincke.6
+Jauchi rajatud paberiveski jai kuni 1675. aastani seisma,
+mil kevadpühade paiku ilmus Tallinna paberimölder Johan-
+nes Wiedenbauer, kes paberiveski taastas ja tegevusse raken-
+Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (RAKA), f. 1, nim. 2, t. 332,
+, 336 jt. Selgete vesimärkidega t. 333, lk. 16, 59 jt.
+Tallinna Linna Riiklik Arhiiv (TLA), A.a. 35. Der Stadt Reval
+Denkelbuch, lk. 102.
+RAKA, f. 1, nim. 2, t. 336 (1668. aasta kirjal lk. 1).
+das. Esimeses, 1676. aasta palvekirjas Tallinna raele kirjeldas
+Wiedenbauer lühidalt oma elukäiku. Ta olevat võõrsil kaua
+aega ausalt «paberivalmistamise kunsti harrastanud ja oska-
+vat valmistada ka ammendamisvorme». Tallinnas olevat ta
+vana paberiveski leidnud, millel aga puudunud meis-
+ter. Saanud kuulda, et Wiedenbauer ammendamisvorme ja
+paberit valmistama on oppinud, keelitanud veski omanik,
+Karjaveski mölder, siin teda «önne katsuma» ning lubanud
+lagunenud veski omal kulul hädapäraselt korda seada, talle
+veski esimeseks aastaks tasuta kasutada anda ning selle hil-
+jem odava hinna eest omanduseks müüa.
+Wiedenbauer seadis lagunenud veski 1675. aastal töökorda
+ja tahtis vastavalt kokkuleppele hakata «leiba teenima».
+Veski omanik P. Reincke olevat aga järgmisel, 1676. aastal
+J. Wiedenbauerilt 400 taalri tasumist hakanud noudma.
+Põhjenduseks toonud ta asjaolu, et ta oli eelmisele paberi-
+möldrile palju raha laenanud, mis jäänud tagasi saamata.
+See nõudmine tundus Wiedenbauerile ülekohtusena ja kõr-
+gena, eriti seetottu, et talvel olevat tal tervelt 1/3 toodetud
+paberist raisku läinud, kuna lagunenud ruumide tottu ei
+suudetud paberit kuivana hoida. Uskudes P. Reincke luba-
+dusi, jäänud ta Tallinna peatuma ega jätkanud «oma onne
+otsimist mujal», ta ei saavat rentniku seisukorraga leppida,
+sest kogu Saksamaal kehtiva kutsetava kohaselt, millest ta
+kinni peab pidama, ei sobi temal kui paberimöldril vilja-
+veski möldrile maksukohuslaseks olla, sest vastasel korral
+ei saaks sellisid pidada ega neid tavanõuete kohaselt rän-
+dama saata.
+Kuna veskialuse maa ülemomandiõigus kuulus linnale,
+pakkus Wiedenbauer oma teeneid raele, rõhutades, et ka
+kuninglik kindralkuberner nägevat maa huvides meelsasti
+tema kohalejäämist. Ta palus seetõttu raadi lasta veskihoo-
+ned ja sisseseade ära hinnata ja avaldas nõusolekut tasuda
+veski hind vastavatel tähtaegadel ning maksta linnale maa-
+rendina 15 riigitaalrit aastas. Kõikidest muudest avalikõigus-
+likest kohustustest ja koormistest palus Wiedenbauer ennast
+vabastada ning tõotas neil tingimustel siia jääda, paberiveski
+täiuslikku korda seada ja nii head ning odavat paberit toota,
+nagu seda Saksamaal valmistatakse. Oma pakkumisele, mis
+Wiedenbaueri sönade järgi tulevat ühiseks kasuks linnale ja
+kogu maale, lootis ta soodsat otsust ning lubas seda tasuda
+oma virga ja kvaliteetse tööga.
+J. Wiedenbaueri teistkordselt 18. mail 1677 raele esitatud
+palvekirja alguslausetest võib järeldada, et eelmisele pal-
+vele ta rahuldavat vastust ei saanud. Kirjas on mainitud, et
+tal tekkinud kavatsus kaltsude tagavara läbi töötada ja siis
+parema töökoha leidmiseks edasi rännata. 1677. aasta kevadel
+suri aga Karjaveski mölder. Wiedenbaueri lahkumiskavat-
+susest kuulda saanud, tegi möldri lesk talle ettepaneku
+soodsa kokkuleppe alusel kohale jääda ja tööd paberiveskis
+jätkata. Arvestades rahutut aega, võtnud Wiedenbauer pak-
+kumise vastu.
+Pealegi avanes J. Wiedenbaueril nüüd võimalus paberi-
+veski omanikuks saada. Tolleaegsete kommete ja arusaamade
+järgi oli see endastmõistetav ja rae poolt isegi otse ette
+nähtud, et linnaveskite surnud möldri või mõne teise koha
+täitmisel sai ametiõigused see sell või meister, kes nõustus
+abielluma oma eelkäija lesega või kosima selle tütre. Sama
+teed Tallinna paberiveski omanikuks saamiseks kavatses
+nüüd kasutada ka Wiedenbauer. Enne tahtis ta end aga igati
+kindlustada ja taotles selleks raelt privileegi ainuõigusliku
+paberiveski rajamiseks ning kaltsude kokkuostmiseks, sest
+muidu ei saavat ta paberitoodangut täiusele viia.
+Rae otsusega 25. septembrist 1677 tuldi peaaegu kõikides
+punktides J. Wiedenbaueri soovidele vastu. Ta vabastati
+kaheks aastaks, mil ehitustood kestavad, linnarendist; ren-
+diks määrati ettepaneku kohaselt 15 riigitaalrit aastas; tal
+lubati linnas paberikauplus avada ja anti ainuõigus kaltsude
+piirkonnas; lubati aiamaad
+paberiveskis töötajate varustamiseks aiasaadustega ja lähedal
+asetseval mäekünkal maa-ala uue kuivatushoone püstitami-
+seks.7 Avalikõiguslikest koormistest vabastati ta ainult vahi-
+korra ja valliehitamise kohustuste osas ja sedagi ainult
+rahuajaks.
+Paberimölder J. Wiedenbauer jäi nüüd Tallinna, abiellus
+. mail 1678 paberiveski surnud omaniku Peter Reincke tütre
+Elisabethiga ja sai kaasavaraks ihaldatud paberiveski.
+Ta seadis paberiveski korda ja asus tööle. Paberitoodang
+ei saanud väga suur olla, sest puudus küllaldane hulk kaltse
+(kaltsude korjamisega tegutsesid kaks kaltsukogujat). Too-
+dangu turustamist halvasid kõrged tollid, kusjuures toll oli
+ühtlane kogu paberitoodangule ja mitte liigitatud vastavalt
+paberisordile. Seetõttu palus Wiedenbauer 1679. aastal raadi
+alandada renti 15 riigitaalrilt 10 riigitaalrile.
+TLA, B. B. 28, dokument nr. 4. Rae otsus 25. septembrist 1677
+(praegu Laane-Saksamaal Gottingenis. Tsiteeritud prof. P. Johann-
+seni «Archiv-Excerpte 15. 02. 1964» jargi).
+Sellele vaatamata esines endise L. Jauchi
+suvemõisa
+«Jauchenthal» uus omanik J. D. Corbmacher 1688. aasta
+kevadel kavaga rajada oma maa-alale uus paberiveski, kus-
+juures veejou saamiseks kavatses ta kasutada Wiedenbaueri
+paberiveski paistiiki ja tammi. J. Wiedenbaueri protesti peale
+tegid eksperdid kindlaks, et Härjapea jogi kahte veskit
+korraga samal tammil käitada ei suudaks, või siis ainult
+kevaditi ja sügiseti suurvee ajal. J. D. Corbmacher loobus
+lõpuks oma kavast, kuid nõudis Wiedenbauerilt jõe oma-
+poolsele kaldale kivimüüri rajamist, et paistiigi ega veski
+vana vesi tema maad ei kahjustaks. Wiedenbauer oli sellega
+päri ja lubas isegi vabatahtlikult edaspidi linnale 10 riigi-
+taalri vorra körgemat aastarenti tasuda, s. o. 25 riigitaalrit
+aastas.
+J. Wiedenbauer taitis oma lubadused, ehitas vajalikud
+kaldakindlustused jne. ning 19. juunil 1689 määrati kindlaks
+ka paisutuse korgeim nivoo kaitsemüürile märgitud ristiga.
+. mail 1690 solmiti temaga uus leping, millega muuseas
+lubati veskile ehitada teine vesiratas ja tagati temale ning
+pärijatele veski takistamatu kasutamise õigus ja samaaegselt
+uute paberiveskite asutamise keeld Tallinnas.8
+Pärast teise vesiratta valmisehitamist toötas J. Wieden-
+bauer kahe ammendamispütiga, kasutades 4-6 selli ja abi-
+joude.
+. aastal märgib ta, et valmistab head trükipaberit ja
+pakkimispaberit, mida eksporditakse Rootsi. Sel puhul tuli
+maksta aga tolli nii Tallinnast väljaveol kui ka Rootsi sisse-
+veol. Wiedenbauer kurtis raele esitatud kirjas, et Stokholmis
+koheldakse teda tollimaksude määramisel kui välismaalast.
+Tegelikult see nii ka oli seoses Rootsi koloniaalpoliitikaga
+siinse provintsi suhtes.
+Põhjasõja ajal valmistas J. Wiedenbaueri paberiveski suur-
+tes kogustes sojaväele vajalikku padrunipaberit. Ent samal
+ajal paberiveski olukord ometi halvenes.
+Paberimölder J. Wiedenbauer suri 1705. aasta juulis. Lin-
+naraad maäras 25. septembril 1705 raeliikmete hulgast
+komissarid, kes pidid paberimöldri volausaldajate ja selli-
+dega kokkuleppe sobitama, et säilitada paberiveski heas sei-
+sukorras ja jätkata selle tegevust. J. Wiedenbaueril jäi
+TLA, A. b. 126, Protocollum de Anno 1692, lk. 402 juures lahtine
+leht rae protokolli valjavottega 2. juulist 1688. P. Johannsen,
+«Archiv-Excerpte 15. 02. 1964», B. B. 28, dokument nr. 7 ja TLA,
+f. 230, nim. 2, t. 285, lk. 2-3.
+kokkuostmiseks linnasarase
+-->

Anonüümne

Otsing

Ülemiste-Juhkentali paberiveski: erinevus redaktsioonide vahel

Viimane redaktsioon: 8. juuni 2024, kell 21:30

Navigeerimine

Viki tööriistad

Lehekülje tööriistad