Ülemiste-Juhkentali paberiveski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
5. rida: 5. rida:


PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST
PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST
 
<!--
Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise
Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise
105. aasta paiku.
105. aasta paiku.
277. rida: 277. rida:


13
13
vele ta rahuldavat vastust ei saanud. Kirjas on mainitud, et
tal tekkinud kavatsus kaltsude tagavara läbi töötada ja siis
parema töökoha leidmiseks edasi rännata. 1677. aasta kevadel
suri aga Karjaveski mölder. Wiedenbaueri lahkumiskavat-
susest kuulda saanud, tegi möldri lesk talle ettepaneku
soodsa kokkuleppe alusel kohale jääda ja tööd paberiveskis
jätkata. Arvestades rahutut aega, võtnud Wiedenbauer pak-
kumise vastu.
Pealegi avanes J. Wiedenbaueril nüüd võimalus paberi-
veski omanikuks saada. Tolleaegsete kommete ja arusaamade
järgi oli see endastmõistetav ja rae poolt isegi otse ette
nähtud, et linnaveskite surnud möldri või mõne teise koha
täitmisel sai ametiõigused see sell või meister, kes nõustus
abielluma oma eelkäija lesega või kosima selle tütre. Sama
teed Tallinna paberiveski omanikuks saamiseks kavatses
nüüd kasutada ka Wiedenbauer. Enne tahtis ta end aga igati
kindlustada ja taotles selleks raelt privileegi ainuõigusliku
paberiveski rajamiseks ning kaltsude kokkuostmiseks, sest
muidu ei saavat ta paberitoodangut täiusele viia.
Rae otsusega 25. septembrist 1677 tuldi peaaegu kõikides
punktides J. Wiedenbaueri soovidele vastu. Ta vabastati
kaheks aastaks, mil ehitustood kestavad, linnarendist; ren-
diks määrati ettepaneku kohaselt 15 riigitaalrit aastas; tal
lubati linnas paberikauplus avada ja anti ainuõigus kaltsude
piirkonnas; lubati aiamaad
paberiveskis töötajate varustamiseks aiasaadustega ja lähedal
asetseval mäekünkal maa-ala uue kuivatushoone püstitami-
seks.7 Avalikõiguslikest koormistest vabastati ta ainult vahi-
korra ja valliehitamise kohustuste osas ja sedagi ainult
rahuajaks.
Paberimölder J. Wiedenbauer jäi nüüd Tallinna, abiellus
7. mail 1678 paberiveski surnud omaniku Peter Reincke tütre
Elisabethiga ja sai kaasavaraks ihaldatud paberiveski.
Ta seadis paberiveski korda ja asus tööle. Paberitoodang
ei saanud väga suur olla, sest puudus küllaldane hulk kaltse
(kaltsude korjamisega tegutsesid kaks kaltsukogujat). Too-
dangu turustamist halvasid kõrged tollid, kusjuures toll oli
ühtlane kogu paberitoodangule ja mitte liigitatud vastavalt
paberisordile. Seetõttu palus Wiedenbauer 1679. aastal raadi
alandada renti 15 riigitaalrilt 10 riigitaalrile.
7 TLA, B. B. 28, dokument nr. 4. Rae otsus 25. septembrist 1677
(praegu Laane-Saksamaal Gottingenis. Tsiteeritud prof. P. Johann-
seni «Archiv-Excerpte 15. 02. 1964» jargi).
14
Sellele vaatamata esines endise L. Jauchi
suvemõisa
«Jauchenthal» uus omanik J. D. Corbmacher 1688. aasta
kevadel kavaga rajada oma maa-alale uus paberiveski, kus-
juures veejou saamiseks kavatses ta kasutada Wiedenbaueri
paberiveski paistiiki ja tammi. J. Wiedenbaueri protesti peale
tegid eksperdid kindlaks, et Härjapea jogi kahte veskit
korraga samal tammil käitada ei suudaks, või siis ainult
kevaditi ja sügiseti suurvee ajal. J. D. Corbmacher loobus
lõpuks oma kavast, kuid nõudis Wiedenbauerilt jõe oma-
poolsele kaldale kivimüüri rajamist, et paistiigi ega veski
vana vesi tema maad ei kahjustaks. Wiedenbauer oli sellega
päri ja lubas isegi vabatahtlikult edaspidi linnale 10 riigi-
taalri vorra körgemat aastarenti tasuda, s. o. 25 riigitaalrit
aastas.
J. Wiedenbauer taitis oma lubadused, ehitas vajalikud
kaldakindlustused jne. ning 19. juunil 1689 määrati kindlaks
ka paisutuse korgeim nivoo kaitsemüürile märgitud ristiga.
21. mail 1690 solmiti temaga uus leping, millega muuseas
lubati veskile ehitada teine vesiratas ja tagati temale ning
pärijatele veski takistamatu kasutamise õigus ja samaaegselt
uute paberiveskite asutamise keeld Tallinnas.8
Pärast teise vesiratta valmisehitamist toötas J. Wieden-
bauer kahe ammendamispütiga, kasutades 4-6 selli ja abi-
joude.
1690. aastal märgib ta, et valmistab head trükipaberit ja
pakkimispaberit, mida eksporditakse Rootsi. Sel puhul tuli
maksta aga tolli nii Tallinnast väljaveol kui ka Rootsi sisse-
veol. Wiedenbauer kurtis raele esitatud kirjas, et Stokholmis
koheldakse teda tollimaksude määramisel kui välismaalast.
Tegelikult see nii ka oli seoses Rootsi koloniaalpoliitikaga
siinse provintsi suhtes.
Põhjasõja ajal valmistas J. Wiedenbaueri paberiveski suur-
tes kogustes sojaväele vajalikku padrunipaberit. Ent samal
ajal paberiveski olukord ometi halvenes.
Paberimölder J. Wiedenbauer suri 1705. aasta juulis. Lin-
naraad maäras 25. septembril 1705 raeliikmete hulgast
komissarid, kes pidid paberimöldri volausaldajate ja selli-
dega kokkuleppe sobitama, et säilitada paberiveski heas sei-
sukorras ja jätkata selle tegevust. J. Wiedenbaueril jäi
8 TLA, A. b. 126, Protocollum de Anno 1692, lk. 402 juures lahtine
leht rae protokolli valjavottega 2. juulist 1688. P. Johannsen,
«Archiv-Excerpte 15. 02. 1964», B. B. 28, dokument nr. 7 ja TLA,
f. 230, nim. 2, t. 285, lk. 2-3.
15
kokkuostmiseks linnasarase
-->

Viimane redaktsioon: 8. juuni 2024, kell 21:30

1

KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI RAJAMISEST

PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST