Helme kihelkond
HELME KIHELKOND
Helme kihelkonna nimi/nimed
Helme kihelkond ([`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse›) on kihelkond ajaloolisel Viljandimaal,
sks Helmet, Helmede, Helmed, Helmode, Helmd, 1366 Helmeden (kihelkond), Kirchspiel Helmet im Kreis Fellin.
Arvatavasti kuulus Helme ala muinasajal omaette kihelkonnana Sakalasse. Alates 1224. a maade jagamisest arvati Helme khk algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust oli otse ordumeistrile alluv piirkond. Kirikukihelkonda on C. E. Napiersky järgi mainitud arvatavasti 1329. Aastal 1613 on mainitud Helmes kahte kirikut, üks sakslastele, teine eestlastele.
1560–1621 oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Pärnu maakonna koosseisus, seejärel Viljandi ja 1920. a-test Valga maakonnas.
Helme nimi tuleneb kahtlemata isikunimest, kuid kas see on saksapärane Helmet, nagu on Põhja-Tartumaa Helmete vasteks pakkunud V. Pall ja tema järgi Saaremaa Elme mõisa puhul ühe võimalusena M. Kallasmaa või on tegu muinaseesti nimega, pole selge. Vrd liivi isikunime Elmede (1303). M. J. Eisen ja tema järel L. Kettunen on Helme puhul toonud vasteks helmes : helme ja helm : helme, mis oletatavasti võisid isikunime lähtekohaks olla. Nii vanade isikunimede puhul tuleks arvestada ka Skandinaavia eesnimelaene.[1]
Helme kihelkonna asukoht/paiknemine
Helme kihelkond asub tänapäevase Valgamaa lääneosas, Võrtsjärvest lõunas ja edelas. Helme khk puutub kokku läänes Tarvastu ja Paistu kihelkonnaga Viljandimaal, Karksi khk-ga Pärnumaal, idas Rõngu ja Sangaste kihelkonnaga. Lõunas piirneb kihelkond Lätimaaga.
Kihelkonna pindala umbes 545 km2, sellest veekogusid 3.0 km2 ehk 0.6%.
Suurim pikkus põhjakirdest lõunaedelasse Leebiku valla põhjatipust Võrtsjärve kaldalt üle Aitsra mõisa Kätemõstu ojani Läti piiril 30.5 km,
suurim laius lääneloodest idakakku, Hummuli valla idatipust Soka talu juurest Taagepera valla läänepiirini 29.9 km.
[2]
Helme kihelkond oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Rootsi aegse Pärnumaa ehk Pärnu kreisi koosseisus, seejärel Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis ning 1920. a-test EW Valga maakonnas. [3]
Kihelkonnakiriku, Helme Püha Neitsi Maarja kiriku geograafilised koordinaadid: XY: 6429780.74, 611311.59 Maaameti kaardil; BL: 57.995366, 25.8824 Googli kaardil ja PL: 57°59’42”, IP: 25°523O Delfi/Regio kaardil
Helme kihelkonna ajalugu
(Vaata mulgimaa.ee helme kihelkonna ajaloost)
Helme on oletatavalt üks vanemaid kihelkondi Eestis. Võib oletada, et sellelaadne alljaotis ulatub tagasi juba muistsesse eestlaste iseseisvuse aega. Kiriklik-administratiivse üksuse olemuse omandas ta alles maa vallutuse järele ristisõdijate poolt.
Maajagamisel Tartu piiskopi ja Saksa ordu Liivimaa orduharu vahel 1224. a. jäi enne seda muistsesse eesti Sakala maakonda kuuluv Helme kihelkond Saksa ordule.
Piiskop nõudis küll Helme päralt olevat Hummulit, Roobet ja Koorküla (terrae Humularia, Rupenia, Kyriania) enesele, väites, et need kohad kuuluvad tema päralt olevasse Ugandisse, kuid paavsti saadik Moodena piiskopp Wilhelm vahekohtunikuna leidis tunnistajate varal, et kõnesolevad kohad asuvad siiski Sakalas ja jättis nad seepärast ordule. Tartu piiskopile jäi Helme üle ainult kõrgem vaimline võim. [4]
Sellest maadejagamisest saadik sai mitmeks sajandiks Liivimaa ja Eestimaa piiriks ning ühtlasi Eesti ja Läti piiriks Helme kihelkonna lõunapiiri moodustav Piiri oja, mis Sooru mõisa lähistel Väike-Emajõkke suubub.
Pärast 1224. a maade jagamisest arvati Helme algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust Helme jõe kaldale oli otse ordumeistrile alluv piirkond....
... jääb pooleli :(
Viited/Välislingid
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
- ↑ Eesti. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V - Valgamaa.
Tartus, 1932. Eesti Kirjanduse Seitsi kirjstus. - ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/Helme_kihelkond
- ↑ Eesti. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V - Valgamaa.
Tartus, 1932. Eesti Kirjanduse Seitsi kirjstus.
