Rõuge savikoja veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:




Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel
Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega.  
Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede
 
vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal.
Krundi suurus oli umbes 7 ha, millest põllumaad oli ainult 3 ha. Väiketalus peeti hobust, üht lehma, 2 lammast ja 2 siga.
Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust
 
arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega. Krundi suurus
Hobune oli vajalik veel tööstuses, sest temaga veeti sõtkutud savi  Haanjast Püssa küla tellisetehasest, mis asetses 7 km kaugusel; ja viidi savinõusid müügile.
oli umbes 7 ha, millest põllumaad oli ainult 3 ha.
  Väiketalus peeti hobust, üht lehma, 2 lammast ja 2 siga
Hobune oli vajalik veel tööstuses, sest temaga veeti sõtkutud
savi  Haanjast Püssa küla tellisetehasest, mis asetses
7 km kaugusel; ja viidi savinõusid müügile.

Redaktsioon: 25. oktoober 2021, kell 19:02


Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega.

Krundi suurus oli umbes 7 ha, millest põllumaad oli ainult 3 ha. Väiketalus peeti hobust, üht lehma, 2 lammast ja 2 siga.

Hobune oli vajalik veel tööstuses, sest temaga veeti sõtkutud savi Haanjast Püssa küla tellisetehasest, mis asetses 7 km kaugusel; ja viidi savinõusid müügile.