Rõuge savikoja veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:Tõugjärvesavitnõudetööstuseveski.JPG|thumb|640px|right|Foto nr.27  Tööstus ehitusjärgus]]
[[File:Tõugjärvesavitnõudetööstuseveski.JPG|thumb|640px|right|Foto nr.27  Tööstus ehitusjärgus]]
[[File:VK1055-3.jpg|thumb|320px|right|VK1055-3]]
[[File:VK1055-3.jpg|thumb|320px|right|VK1055-3]]
[[File:1938 foto Tootsen.jpg|thumb|320px|right|Rõuge savikoda ja sõtkeveski 1938. Foto: T.Tootseni erakogust]]
[[File:1938 foto Tootsen.jpg|thumb|320px|right|Rõuge savikoda ja sõtkeveski 1938. Foto kuvatõmmis T. Tootseni erakogust. Foto: ?. Tootsen ]]


==Nimi/Nimed==
==Nimi/Nimed==

Redaktsioon: 27. oktoober 2021, kell 17:20

Foto nr.27 Tööstus ehitusjärgus
VK1055-3
Rõuge savikoda ja sõtkeveski 1938. Foto kuvatõmmis T. Tootseni erakogust. Foto: ?. Tootsen

Nimi/Nimed

Rõuge savikoja veski ehk täpsemalt Rõuge savinõude tööstuse sõtkeveski või siis Rõuge savinõude tööstuse veski. Ebatäpsemad nimed oleks Rõuge sõtkeveski ja Rõuge saviveski. Omanikujärgne nimi võiks olla Kõivu veski või Kõiv J veski

Asukoht/Paiknemine

  • Veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Möldri küla, Järveotsa/1 kinnistu.
  • Veski paikneb Rõuge jõel, umbes selle ülemjooksul Ratasjärve ja Tõugjärve vahel.
  • XY: 6403136.8, 673103.5
  • BL: 57.736490, 26.906774
  • BL: 57°44′11.365″, 26°54′24.387″

Seisukord ja muu teave

  • Veskihoone on hävinud
  • Pais hävinud
  • Paisjärvena kasutati Ratasjärve äravoolu.


Ajalugu/Pärimus

Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega.

Krundi suurus oli umbes 7 ha, millest põllumaad oli ainult 3 ha. Väiketalus peeti hobust, üht lehma, 2 lammast ja 2 siga.

Hobune oli vajalik veel tööstuses, sest temaga veeti sõtkutud savi Haanjast Püssa küla tellisetehasest, mis asetses 7 km kaugusel; ja viidi savinõusid müügile.

Fotol on näha ehitusjärgus olev tööstus, vasakul esiplaanil altlöödav vesiratas, mille läbimõõt olnud 3,5 m. Vett jätkus savitööstusele alati, sest veejõudu kasutati ainult savi veelkordseks sõtkumiseks ja glasuur-tina jahvatamiseks. Vee langus oli 1 meetri piirides, mis andis umbes 3 hobujõudu. Allikas: VK1055:3 [1]

Lisainfo ja viited