Rõuge savikoja veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata sama kasutaja 13 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Tõugjärvesavitnõudetööstuseveski.JPG|thumb|640px|right|Foto nr.27 Tööstus ehitusjärgus]] | [[File:Tõugjärvesavitnõudetööstuseveski.JPG|thumb|640px|right|Foto nr. 27 Tööstus ehitusjärgus]] | ||
[[File:VK1055-3.jpg|thumb|320px|right|VK1055-3]] | [[File:VK1055-3.jpg|thumb|320px|right|VK1055-3]] | ||
[[File:1938 foto Tootsen.jpg|thumb|320px|right|Rõuge savikoda ja sõtkeveski 1938. Foto | [[File:1938 foto Tootsen.jpg|thumb|320px|right|Rõuge savikoda ja sõtkeveski 1938. Foto kuvatõmmis T. Tootseni erakogust. Foto: J. Tootsen ]] | ||
==Nimi/Nimed== | ==Nimi/Nimed== | ||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
==Asukoht/Paiknemine== | ==Asukoht/Paiknemine== | ||
*Veski asukoht, aadress: | *Veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Möldri küla, Järveotsa/1 kinnistu. | ||
*Veski paikneb [[Rõuge jõgi|Rõuge jõel]], umbes selle ülemjooksul Ratasjärve ja Tõugjärve vahel. | |||
* | * [https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=672712.23285157,6402935.9130863,673546.21722657,6403445.1904301&punkt=673102.85785157,6403131.2255863 Asukoht Maaameti kaardil X: 6403137, Y: 673103]] | ||
* [https://maps.google.com/maps?q=Rongu_saviveski@57.736490,26.906774 Asukoht Google kaardil N: 57.736490, E: 26.906774] | |||
* [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=c45c4f9bd214b1d11b7d3efef0c5eeae Asukoht delfi kaardil: PL: 57°44′11.365″ IP: 26°54′24.387″] | |||
==Seisukord ja muu teave== | |||
* | *Veskihoone on hävinud | ||
* | *Pais hävinud | ||
* | *Paisjärvena kasutati Ratasjärve äravoolu. | ||
==Ajalugu/Pärimus== | |||
<i>Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega. | <i>Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega. | ||
| 28. rida: | 33. rida: | ||
Allikas:<b> VK1055:3 </b> <ref>https://www.facebook.com/photo.php?fbid=4641519622558632&set=p.4641519622558632&type=3&</ref> | Allikas:<b> VK1055:3 </b> <ref>https://www.facebook.com/photo.php?fbid=4641519622558632&set=p.4641519622558632&type=3&</ref> | ||
== | ==Lisainfo ja viited== | ||
Viimane redaktsioon: 28. oktoober 2021, kell 08:47
Nimi/Nimed
Rõuge savikoja veski ehk täpsemalt Rõuge savinõude tööstuse sõtkeveski või siis Rõuge savinõude tööstuse veski. Ebatäpsemad nimed oleks Rõuge sõtkeveski ja Rõuge saviveski. Omanikujärgne nimi võiks olla Kõivu veski või Kõiv J veski
Asukoht/Paiknemine
- Veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Möldri küla, Järveotsa/1 kinnistu.
- Veski paikneb Rõuge jõel, umbes selle ülemjooksul Ratasjärve ja Tõugjärve vahel.
- Asukoht Maaameti kaardil X: 6403137, Y: 673103]
- Asukoht Google kaardil N: 57.736490, E: 26.906774
- Asukoht delfi kaardil: PL: 57°44′11.365″ IP: 26°54′24.387″
Seisukord ja muu teave
- Veskihoone on hävinud
- Pais hävinud
- Paisjärvena kasutati Ratasjärve äravoolu.
Ajalugu/Pärimus
Rõuge savinõude tööstus asetses Ratas- ja Tõugjärve vahel. Jaan Juhani p. Kõiv ostis endale krundi nimetatud järvede vahekohta Ajo ehk Rõuge oja paremale kaldale 1920. aastal. Valik kohale langes seepärast, et siin oli võimalik tööstust arendada ja mehhaniseerida vee jõu kasutamisega.
Krundi suurus oli umbes 7 ha, millest põllumaad oli ainult 3 ha. Väiketalus peeti hobust, üht lehma, 2 lammast ja 2 siga.
Hobune oli vajalik veel tööstuses, sest temaga veeti sõtkutud savi Haanjast Püssa küla tellisetehasest, mis asetses 7 km kaugusel; ja viidi savinõusid müügile.
Fotol on näha ehitusjärgus olev tööstus, vasakul esiplaanil altlöödav vesiratas, mille läbimõõt olnud 3,5 m. Vett jätkus savitööstusele alati, sest veejõudu kasutati ainult savi veelkordseks sõtkumiseks ja glasuur-tina jahvatamiseks. Vee langus oli 1 meetri piirides, mis andis umbes 3 hobujõudu. Allikas: VK1055:3 [1]
