Arula veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Arula_veski.jpg|thumb|400px|right| Arula vesiveski 20.saj keskel; foto perek. Karu erakogust ]] | [[File:Arula_veski.jpg|thumb|400px|right| Arula vesiveski 20.saj keskel; foto perek. Karu erakogust ]] | ||
[[File:Arula_mois.jpg|thumb|400px|right| Arula mõisa vesiveski ja viinavabrik; foto E.Witoff]] | [[File:Arula_mois.jpg|thumb|400px|right| Arula mõisa vesiveski (keskel) ja viinavabrik; foto E.Witoff]] | ||
==Nimi/Nimed== | ==Nimi/Nimed== | ||
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on [[Arula veski]] või [[Arula vesiveski]]. Vanem nimekuju oli [[Arula mõisa veski]] või [[Arula mõisa vesiveski]]. | Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on | ||
Saksa keeles [[Arrol Mühle]] | [[Arula veski]] või | ||
[[Arula vesiveski]]. Vanem nimekuju oli | |||
[[Arula mõisa veski]] või | |||
[[Arula mõisa vesiveski]]. Saksa keeles | |||
[[Arrol Mühle]] | |||
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski. | Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski. | ||
| 19. rida: | 24. rida: | ||
Paisu muldkeha on stabiilne; ülevooluregulaator puudub, kasutatud surrogaatmaterjale uhtumise vältimiseks. | Paisu muldkeha on stabiilne; ülevooluregulaator puudub, kasutatud surrogaatmaterjale uhtumise vältimiseks. | ||
Veljo Ranniku 1977.a Arula mõisa ülevaatest loeme: | Veljo Ranniku 1977.a Arula mõisa ülevaatest loeme: Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga. Hoonet katab laastukattega poolkelpkatus, mis osalt sisse langenud. Omab külgfassaadides ja poolviilude kelbakolmnurkade all laiu eenduvaid puidust räästakarniise, millel puidust hammaslõige. | ||
Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga. Hoonet katab laastukattega poolkelpkatus, mis | |||
osalt sisse langenud. Omab külgfassaadides ja poolviilude kelbakolmnurkade all laiu eenduvaid puidust räästakarniise, millel puidust hammaslõige. | |||
Algsed aknad on pea ruudukujulised; väikesed, algne raamistik ei ole säilunud. | Algsed aknad on pea ruudukujulised; väikesed, algne raamistik ei ole säilunud. | ||
Hoone võib pärineda XIX saj. I poole keskelt või II veerandist, ta on ehitatud klassitsistlikus stiilis. | Hoone võib pärineda XIX saj. I poole keskelt või II veerandist, ta on ehitatud klassitsistlikus stiilis. | ||
| 39. rida: | 41. rida: | ||
Uuemast ajast on teada, et 20. sajandi algul oli Arula mõisa veski pikalt rendil selle endise möldri Peeter Miksi käes. | Uuemast ajast on teada, et 20. sajandi algul oli Arula mõisa veski pikalt rendil selle endise möldri Peeter Miksi käes. | ||
Ka pärast mõisavarade riigistamist võitis rendikonkursi Peeter Miks. | Ka pärast mõisavarade riigistamist võitis rendikonkursi Peeter Miks. | ||
== Mõis == | == Mõis == | ||
Mõis on oletatavasti loodud Arula külast (Arrulakull) maadest, mida 1419. a. ja 1475. a. Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse. | Mõis on oletatavasti loodud Arula külast (Arrulakull) maadest, mida 1419. a. ja 1475. a. Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse. | ||
Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen'ite suguvõsa käes. | Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen'ite suguvõsa käes. | ||
| 52. rida: | 51. rida: | ||
Võõrandati von Lanziger'idelt. Plaanistati 1920. a. ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga. | Võõrandati von Lanziger'idelt. Plaanistati 1920. a. ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga. | ||
Härrastemaja oli 1920. a. ühekordne krohvitud puuehitus, mis tänapäevaks on hävinud. | Härrastemaja oli 1920. a. ühekordne krohvitud puuehitus, mis tänapäevaks on hävinud. | ||
Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus. | Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus. | ||
==Pärimus== | ==Pärimus== | ||
| 64. rida: | 60. rida: | ||
''SELETUS: Antud Tartumaa riigimaade III ringkonna valitsejale Arula wesiveski rentniku Peeter Johani p. Miksi poolt järgmise asja üle: Enne ülevõtmist kasutati Arula vesiveskit jahu jahvatamiseks ühe paari kividega, mille rentnikuks oli praegune rentnik Peeter Juhani p. Miks. 1914.a. rent oli 150rbl. rendiobjekti kohta, selle juures sai rentnik mõisalt korteri tarviliste kõrvalruumidega, 1süld puid ja prii hagu, 1wkm. kartuli ja 1/3wkm aiamaad, mida mõis ülesse haris, 8wkm. heinamaad, 2 lehmale suvel karjamaa mõisa karjas ja talvel põhk. Weski remonteeriti mõisa kulul ja materjalist, mille tasuks rentnik mõisale tasuta jahwatas umbes 1000wakka vilja aasta kohta. Kaup oli suusõnaline. Rendi maksu kwiitunge alles ei ole.'' | ''SELETUS: Antud Tartumaa riigimaade III ringkonna valitsejale Arula wesiveski rentniku Peeter Johani p. Miksi poolt järgmise asja üle: Enne ülevõtmist kasutati Arula vesiveskit jahu jahvatamiseks ühe paari kividega, mille rentnikuks oli praegune rentnik Peeter Juhani p. Miks. 1914.a. rent oli 150rbl. rendiobjekti kohta, selle juures sai rentnik mõisalt korteri tarviliste kõrvalruumidega, 1süld puid ja prii hagu, 1wkm. kartuli ja 1/3wkm aiamaad, mida mõis ülesse haris, 8wkm. heinamaad, 2 lehmale suvel karjamaa mõisa karjas ja talvel põhk. Weski remonteeriti mõisa kulul ja materjalist, mille tasuks rentnik mõisale tasuta jahwatas umbes 1000wakka vilja aasta kohta. Kaup oli suusõnaline. Rendi maksu kwiitunge alles ei ole.'' | ||
''teated õiged: P.Miks Pühajärves 28.veebruaril 1923 a. Seletuse võtnud: Tartumaa riigimaade III ringkonna Walitseja'' | ''teated õiged: P.Miks Pühajärves 28.veebruaril 1923 a. Seletuse võtnud: Tartumaa riigimaade III ringkonna Walitseja'' | ||
== Fotod ja kaardid == | == Fotod ja kaardid == | ||
[https://zc.ee/0YMUwR8m Arula ümbruse kaardid läbi aegade] | [https://zc.ee/0YMUwR8m <s>Arula ümbruse kaardid läbi aegade</s>] | ||
== Muu info ja välislingid == | == Muu info ja välislingid == | ||
| 77. rida: | 71. rida: | ||
[https://sites.google.com/site/arulakyla/mois Arula mõisa ehitised ja ajalugu külakogukonna veebilehel] | [https://sites.google.com/site/arulakyla/mois Arula mõisa ehitised ja ajalugu külakogukonna veebilehel] | ||
[http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/arula-mois Arula mõisa ajaloost] | [http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/arula-mois <s>Arula mõisa ajaloost</s>] | ||
Viimane redaktsioon: 28. oktoober 2022, kell 07:27
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Arula veski või Arula vesiveski. Vanem nimekuju oli Arula mõisa veski või Arula mõisa vesiveski. Saksa keeles Arrol Mühle
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht: Valga maakond, Otepää vald, Arula küla ; asumi kood 1376
Veski paineb Arula oja ülemjooksul. Veekogu kood: vee1008900; paisjärve kood: vee2105020
- L-EST koordinaadid: X:6435464 Y:639770
- Navi/GPS koordinaadid: N:58.038247 E:26.36681
Ehitise info
Veskihoone tänapäevane seisukord - varemed, paisu seisund- halb, purunemisohtlik. Paisjärv säilinud. Veskihoone on peaaegu hävinenud, varemed on looduses siiski leitavad. Varemetes on osaliselt säilinud vundament, fragment turbiinikanalist, osaliselt nähtav välisseinte perimeeter. Paisu muldkeha on stabiilne; ülevooluregulaator puudub, kasutatud surrogaatmaterjale uhtumise vältimiseks.
Veljo Ranniku 1977.a Arula mõisa ülevaatest loeme: Vesiveski on krohvitud väiksem maakivihoone, mis pikendatud tellisosaga. Hoonet katab laastukattega poolkelpkatus, mis osalt sisse langenud. Omab külgfassaadides ja poolviilude kelbakolmnurkade all laiu eenduvaid puidust räästakarniise, millel puidust hammaslõige. Algsed aknad on pea ruudukujulised; väikesed, algne raamistik ei ole säilunud. Hoone võib pärineda XIX saj. I poole keskelt või II veerandist, ta on ehitatud klassitsistlikus stiilis.
Ajalugu
Arula rüütlimõis oli Otepää kihelkonna suur ja rahvarikkas mõis. Töökas ja ärksa meelega rahvas andis võimaluse pidada mõisal jahuveskit ja hiljem ka viinaveskit kogu oma ajaloo jooksul. Küllaltki suure veepeegliga Perajärv kindlustas juba vähem kui kilomeetri kaugusel lähtest korraliku veskipaisu ehitamise võimaluse. Veevarude otstarbekamaks tarvitamiseks oli kasutusel ka lisapais Perajärve väljavoolu juures. Arula veski on märgitud nii Mellini 1793.a ja Rückeri 1839.a kaardil.
Arula vesiveski saab liigitada noore Eesti Wabariigi seaduste järgi nn vanaveskite hulka, millele kehtisid soodsamad veepaisutuse- ja konkurentsitingimused.
1844-st aastast on teada Arula veski mölder nimega Hindrik Lambert. Uuemast ajast on teada, et 20. sajandi algul oli Arula mõisa veski pikalt rendil selle endise möldri Peeter Miksi käes. Ka pärast mõisavarade riigistamist võitis rendikonkursi Peeter Miks.
Mõis
Mõis on oletatavasti loodud Arula külast (Arrulakull) maadest, mida 1419. a. ja 1475. a. Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse. Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen'ite suguvõsa käes. Poola ajal ühendati see Sangaste majandusmõisaga. Gustav Adolf andis selle metsa alla jäänud mõisa Corret'ile. 1664. a. läks see von Brackel'ite suguvõsa kätte, jäädes nendele 1786. aastani. Hiljem oli von Wu1f'ide, parun Bruiningk'ite ja de Villebois'de, von Barc'ide ja von Samson-Himmelsterna'de omanduses. Võõrandati von Lanziger'idelt. Plaanistati 1920. a. ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga. Härrastemaja oli 1920. a. ühekordne krohvitud puuehitus, mis tänapäevaks on hävinud. Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus.
Pärimus
Huvitavaid majanduse ja elu-olu detaile ilmestab tolleaegne rendivarade seletuskiri.
SELETUS: Antud Tartumaa riigimaade III ringkonna valitsejale Arula wesiveski rentniku Peeter Johani p. Miksi poolt järgmise asja üle: Enne ülevõtmist kasutati Arula vesiveskit jahu jahvatamiseks ühe paari kividega, mille rentnikuks oli praegune rentnik Peeter Juhani p. Miks. 1914.a. rent oli 150rbl. rendiobjekti kohta, selle juures sai rentnik mõisalt korteri tarviliste kõrvalruumidega, 1süld puid ja prii hagu, 1wkm. kartuli ja 1/3wkm aiamaad, mida mõis ülesse haris, 8wkm. heinamaad, 2 lehmale suvel karjamaa mõisa karjas ja talvel põhk. Weski remonteeriti mõisa kulul ja materjalist, mille tasuks rentnik mõisale tasuta jahwatas umbes 1000wakka vilja aasta kohta. Kaup oli suusõnaline. Rendi maksu kwiitunge alles ei ole. teated õiged: P.Miks Pühajärves 28.veebruaril 1923 a. Seletuse võtnud: Tartumaa riigimaade III ringkonna Walitseja
Fotod ja kaardid
Arula ümbruse kaardid läbi aegade
Muu info ja välislingid
Arula mõisa info Muinsuskaitse andmebaasis
