Riisi veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
==Nimi/Nimed==
==Nimi/Nimed==
Veski  nimi - [[Riisi veski]]. 20. sajandil kasutati sageli ka nime [[Riisi vanaveski]], mis tõenäoliselt eristas teda lähedale rajatud [[Tammiku puupapivabriku]]st (tänapäeval [[Tammiku elektrijaam]]). Enne 18. sajanit kuulus [[Jägala mõisale]] ning võib seega nimetada ka [[Jägala mõisa veski]]ks ehk [[Jägala mõisa vesiveski]]ks.
Veski  nimi - [[Riisi veski]]. 20. sajandil kasutati sageli ka nime [[Riisi vanaveski]], mis tõenäoliselt eristas teda lähedale rajatud [[Tammiku puupapivabriku]]st (tänapäeval [[Tammiku elektrijaam]]). Enne 18. sajanit kuulus [[Jägala mõisale]] ning võib seega nimetada ka [[Jägala mõisa veski]]ks ehk [[Jägala mõisa vesiveski]]ks.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski
ja toodangu tüübilt jahuveski
ning pärandi tüübilt mõisaveski.


==Asukoht/Paiknemine==
==Asukoht/Paiknemine==

Redaktsioon: 12. september 2023, kell 07:36

Riisi veski asukoht Eesti üldkaardil. Maaameti veebikaardi lõige
Riisi veski 1698. a. kaardil. [1]
Riisi veski Mellini kaardil, 18. sajandi lõpp
Riisi veski 1805 aasta kaardil
Riisi veski versakaardil [2]

Nimi/Nimed

Veski nimi - Riisi veski. 20. sajandil kasutati sageli ka nime Riisi vanaveski, mis tõenäoliselt eristas teda lähedale rajatud Tammiku puupapivabrikust (tänapäeval Tammiku elektrijaam). Enne 18. sajanit kuulus Jägala mõisale ning võib seega nimetada ka Jägala mõisa veskiks ehk Jägala mõisa vesiveskiks.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

  • Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala küla, Kuuse tee 38, Vesiveski kinnistu.
  • Vanema haldusjaotuse järgi: Jõelähtme kihelkond, Jägala mõis.

Koordinaadid:

Veski paiknes Jägala jõel, selle alamjooksul. Jõe kood: VEE1083500.

Seisukord/Lisateave

Hoone seisukord: hävinud/ümber ehitatud

Pärimus: Riisi veski on oma asukohas kasutusel olnud pikka aega. Veskikohale oli iseloomulik diagonaalis üle jõe ehitatud veskipais, mille tingis ilmselt kallaste reljeef. Veskikohta on kasutatud jõeületuseks. Veski seiskus umbes 19-20 sajandivahetuse paiku.
1909. a. ehitati uus pais umbes 180 meetrit ülesvoolu vee juhtimiseks lähedale rajatud Tammiku puupapivabrikusse (tänapäeval Tammiku elektrijaama).

Välislingid/Viited