Tarakvere veski: erinevus redaktsioonide vahel
| 32. rida: | 32. rida: | ||
Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega. | Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega. | ||
Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. <ref>[https://sakala.postimees.ee/7485240/teekonnal-siberisse-kohtusid-supp-ja-surm Postimees/Sakala, Kaie Mölter, reporter, 25. märts 2022]</ref> | Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. <ref>[https://sakala.postimees.ee/7485240/teekonnal-siberisse-kohtusid-supp-ja-surm Postimees/Sakala, Kaie Mölter, reporter, 25. märts 2022]</ref> | ||
==Lisainfo/Allikad/Viited== | ==Lisainfo/Allikad/Viited== | ||
Redaktsioon: 10. november 2023, kell 13:11
Nimi/Nimed
Tänapäevane (asulajärgne) nimekuju on Tarakvere veski. Paralleelnimed ja täiendnimed on Tarakvere mõisa veski, Tarakvere mõisa vesiveski, Tarakvere vesiveski. Saksa keeles on veski nimi Tarrastfer Mühle. Asula (või veski/tuuliku) vanemad nimekujud on olnud Tarakwer, Taragwer, Terrastfer.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Jõgevamaa, Mustvee vald, Tarakvere küla, Liilia kinnistu. EHAK kood: 8149
- Vanema haldusjaotuse järgi: Torma kihelkond, Tarakvere mõis
- Veski paiknes Tarakvere jõe keskjooksul, kood: vee1053300
- Asukoht Maameti kaardil: XY: 6519257.7, 660500.3
- Asukoht Google kaardil: BL: 58.782921, 26.776036
- Asukoht Regio/Delfi kaardil: BL: 58°46′58.516″, 26°46′33.731″
Seisukord ja muu teave
Hoone seisukord: hävinud.
Pais: hävinud; paisjärv: uus pais koos paisutusega ~150 meetrit ülesvoolu.
Ajalugu/Pärimus
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tuulik tõenäoliselt jahuveskina ja vesiveski ilmselt saeveskina.
Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.
Veskipidaja Otto Laurbergi kohta Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1940/07 annab teada : "27. Otto Laurberg jätkab äritegevust, avades Roela v., Tarakvere as., vesiveski."[1]
Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega. Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. [2]
