Karinu veski: erinevus redaktsioonide vahel
(→Nimi) |
|||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
1782. aasta hingerevisjonis märgitakse mõisatööliste hulgas ühe möldrina ka Jaani ( 1738-<1795). 1795. aastal aga tuleb Karinule Selikülast mõisatööliseks-möldriks Johann (Juhan) Jüri p Mölder (snd 1769- ....), kes aga 1798. aastal läks ära Metsla külasse tallu nr 10 ja väga võimalik, et ka möldriks Metsla tuulikus. | 1782. aasta hingerevisjonis märgitakse mõisatööliste hulgas ühe möldrina ka Jaani ( 1738-<1795). 1795. aastal aga tuleb Karinule Selikülast mõisatööliseks-möldriks Johann (Juhan) Jüri p Mölder (snd 1769- ....), kes aga 1798. aastal läks ära Metsla külasse tallu nr 10 ja väga võimalik, et ka möldriks Metsla tuulikus. | ||
Tema pojad saavad 1934. aastal Metslas perekonnanimeks [[Milder]]. Juhanil oli viis poega ja kõige nooremat nimetati veel isa ameti järgi Möldre Juhani Madiseks ( | Tema pojad saavad 1934. aastal Metslas perekonnanimeks [[Milder]]. Juhanil oli viis poega ja kõige nooremat nimetati veel isa ameti järgi Möldre Juhani Madiseks (sünd 1808). | ||
Aastatel 1811-1834 mõistööliste seas enam möldreid kirjas ei ole ning ilmselt järgneval perioodil anti veski rendile teistele möldritööd oskavatele meestele. | Aastatel 1811-1834 mõistööliste seas enam möldreid kirjas ei ole ning ilmselt järgneval perioodil anti veski rendile teistele möldritööd oskavatele meestele. | ||
Mõningaid andmeid veski rentnike kohta leiab kohtuprotokollidest: | Mõningaid andmeid veski rentnike kohta leiab kohtuprotokollidest: | ||
''„Kogokonna kohhus Karino mõisas sel 10mal Oktobr 10.10.1864'' | ''„Kogokonna kohhus Karino mõisas sel 10mal Oktobr 10.10.1864'' | ||
''1) Mõisa Sepp Karel Tikkas kaebas: Maddis Laasting kes temma käest Weski rentinud ei tahha mitte rent wälja maksta ja se ent on 6 tündrid rukkid 2 odre.'' | ''1) Mõisa Sepp Karel Tikkas kaebas: Maddis Laasting kes temma käest Weski rentinud ei tahha mitte rent wälja maksta ja se ent on 6 tündrid rukkid 2 odre.'' | ||
''2) Maddis wastab et temma on weskid parrandanud se pärrast ei woi temma mitte maksta'' | ''2) Maddis wastab et temma on weskid parrandanud se pärrast ei woi temma mitte maksta'' | ||
''3) Kohhus mõistis: Maddis peab se rent maksma pool Kadrina päwast ja pool Maarja päwast'' | ''3) Kohhus mõistis: Maddis peab se rent maksma pool Kadrina päwast ja pool Maarja päwast'' | ||
''Koggokonna kohto nimmel Jürri Hagelberg X X X Ado Traasberg X X X“'' | ''Koggokonna kohto nimmel Jürri Hagelberg X X X Ado Traasberg X X X“'' | ||
Asundustalude moodustamisel jäi vana mõisaaegne tuulik kinnistu peale nimega Veski suurusega 11,85 ha. Selle sai oma valdusse Hans Jaani p [[Marmei]] (03.07.1874-04.09.1922 ), kes oli pärit Türi-Allikult. Leeris käis ta veel detsembris 1890 Türil, kuid 1902. aastal asus elama Karinule. Siit leidis ta endale abikaasaks Mathilde Elisabeth Hansu t Treksleri (sünd Karinul 22.03.1885), kellega laulatus toimus 26.05.1903. Kus nad algul Karinul | Asundustalude moodustamisel jäi vana mõisaaegne tuulik kinnistu peale nimega Veski suurusega 11,85 ha. Selle sai oma valdusse Hans Jaani p [[Marmei]] (03.07.1874-04.09.1922), kes oli pärit Türi-Allikult. Leeris käis ta veel detsembris 1890 Türil, kuid 1902. aastal asus elama Karinule. Siit leidis ta endale abikaasaks Mathilde Elisabeth Hansu t Treksleri (sünd Karinul 22.03.1885), kellega laulatus toimus 26.05.1903. Kus nad algul Karinul | ||
elama siis asusid, ei ole täpselt teada, kuid 1922. aastaks oli oma maja Veski talus juba valmis. Tuuleveski 1902. aastal oli veel töökorras ja Hans asus Karinul tööle möldrina ning jäi Karinu veski viimaseks möldriks. Sai ju 1924. aastal valmis [[Pentre]] jahu-, sae- ja villaveski, mis töötas 12-hobujõulise aurumasinaga. Tuulik jäi kasutuseta seisma ja lagunes. Lõplikult lammutati 1960-ndate aastate alguseks, kui hakati ehitama kolhoosile | elama siis asusid, ei ole täpselt teada, kuid 1922. aastaks oli oma maja Veski talus juba valmis. Tuuleveski 1902. aastal oli veel töökorras ja Hans asus Karinul tööle möldrina ning jäi Karinu veski viimaseks möldriks. Sai ju 1924. aastal valmis [[Pentre]] jahu-, sae- ja villaveski, mis töötas 12-hobujõulise aurumasinaga. Tuulik jäi kasutuseta seisma ja lagunes. Lõplikult lammutati 1960-ndate aastate alguseks, kui hakati ehitama kolhoosile | ||
töökodasid. | töökodasid. | ||
Viimane redaktsioon: 7. jaanuar 2024, kell 19:39
Nimi
Karinu veski, Karinu tuuleveski
Asukoht
- Järva maakond, Järva vald, Karinu küla
- X= 6545902 Y= 612127
Seisukord
Hävinud
Ajalugu/Pärimus
Karinu tuuleveski ehitusaasta ei ole teada, kuid on kantud Mellini 1796. aasta kaardile, samuti Karinu mõisa 1698. aasta põllumaade kaardile. Küll aga esineb Karinu mõisa vakuraamatutes alates 1717. aastast ametimees „Müller Mart“. Aastast 1744 on üks Karinu renditalu peremees Müller Tõnno ja juures märkus, et ta on tuuliku mölder. Tõnno on kirjas veel järgmises vakuraamatus aastast 1750, järgmistes aga Mülder Mart (1765) ja Müller Mart (1774). Hingerevisjonides alates 1782. aastast on juba täpsemad andmed Karinu möldrite kohta. 1782. aastal Melder Mart (1724-<1795), naine Ann (1722-<1795), järgmine mölder poeg Tõnno (1752-1803). Tõnnol naine Mari (sünd Kuksemal 1765). Lähtudes nimede Mart ja Tõnno kordumisest võib alates 1717. aastast möldriametit pidanud Müller Mart olla Mardi vanaisa ja seega 1717-1803 (ca 90 aastat) Karinu tuulik olnud ühe perekonna valduses.
1782. aasta hingerevisjonis märgitakse mõisatööliste hulgas ühe möldrina ka Jaani ( 1738-<1795). 1795. aastal aga tuleb Karinule Selikülast mõisatööliseks-möldriks Johann (Juhan) Jüri p Mölder (snd 1769- ....), kes aga 1798. aastal läks ära Metsla külasse tallu nr 10 ja väga võimalik, et ka möldriks Metsla tuulikus. Tema pojad saavad 1934. aastal Metslas perekonnanimeks Milder. Juhanil oli viis poega ja kõige nooremat nimetati veel isa ameti järgi Möldre Juhani Madiseks (sünd 1808). Aastatel 1811-1834 mõistööliste seas enam möldreid kirjas ei ole ning ilmselt järgneval perioodil anti veski rendile teistele möldritööd oskavatele meestele.
Mõningaid andmeid veski rentnike kohta leiab kohtuprotokollidest: „Kogokonna kohhus Karino mõisas sel 10mal Oktobr 10.10.1864
1) Mõisa Sepp Karel Tikkas kaebas: Maddis Laasting kes temma käest Weski rentinud ei tahha mitte rent wälja maksta ja se ent on 6 tündrid rukkid 2 odre.
2) Maddis wastab et temma on weskid parrandanud se pärrast ei woi temma mitte maksta
3) Kohhus mõistis: Maddis peab se rent maksma pool Kadrina päwast ja pool Maarja päwast
Koggokonna kohto nimmel Jürri Hagelberg X X X Ado Traasberg X X X“
Asundustalude moodustamisel jäi vana mõisaaegne tuulik kinnistu peale nimega Veski suurusega 11,85 ha. Selle sai oma valdusse Hans Jaani p Marmei (03.07.1874-04.09.1922), kes oli pärit Türi-Allikult. Leeris käis ta veel detsembris 1890 Türil, kuid 1902. aastal asus elama Karinule. Siit leidis ta endale abikaasaks Mathilde Elisabeth Hansu t Treksleri (sünd Karinul 22.03.1885), kellega laulatus toimus 26.05.1903. Kus nad algul Karinul elama siis asusid, ei ole täpselt teada, kuid 1922. aastaks oli oma maja Veski talus juba valmis. Tuuleveski 1902. aastal oli veel töökorras ja Hans asus Karinul tööle möldrina ning jäi Karinu veski viimaseks möldriks. Sai ju 1924. aastal valmis Pentre jahu-, sae- ja villaveski, mis töötas 12-hobujõulise aurumasinaga. Tuulik jäi kasutuseta seisma ja lagunes. Lõplikult lammutati 1960-ndate aastate alguseks, kui hakati ehitama kolhoosile töökodasid.
Kirjandus
Vello Kallandi „Metsla küla läbi sajandite.“ 2004
Vello Kallandi „Karinu 500.“ 2020
