Jõgehara veski: erinevus redaktsioonide vahel
(→Fotod) |
|||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
==Nimi/Nimed== | ==Nimi/Nimed== | ||
[[Jõgehara veski]]. | [[Jõgehara veski]]. <br> | ||
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski | Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski | ||
ja toodangu tüübilt villaveski. | ja toodangu tüübilt villaveski. | ||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
Siin töötas villavabrik.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/muugis-olevat-vesiveskit-koos-villavabriku-ja-kindral-ernst-podderi-suvilaga-pakutakse-soodushinnaga?id=74028137 Müügis olevat vesiveskit koos villavabriku ja kindral Ernst Põdderi suvilaga pakutakse soodushinnaga] Maaleht 2016-03-23</ref> | Siin töötas villavabrik.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/muugis-olevat-vesiveskit-koos-villavabriku-ja-kindral-ernst-podderi-suvilaga-pakutakse-soodushinnaga?id=74028137 Müügis olevat vesiveskit koos villavabriku ja kindral Ernst Põdderi suvilaga pakutakse soodushinnaga] Maaleht 2016-03-23</ref> | ||
F. [[Haidaku]] artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. | |||
'' Alopi ja Veskijärves ning mitmes, teises järves lähikonnas kasvatab metskond kala. Aastas turustatakse tonni ringis karpkala. [[Kurvitse]] veskit läbiv vesi ühineb Jõksi järvest tuleva Tüüra jõega, natuke maad edasi, enne Jõgehara veskipaisu lisandub sellele Kooraste Suurjärvest tulev Sillaotsa ehk Kimmi jõgi. Siitpeale tuntakse ühinenud jõge Pühajõe nime all, kuigi allpool on tal kohati ka teisi, kohalikke nimetusi. Pühajõe esimeseks veskiks on JöGEHARA. Seda nime on varem kasutatud mitmeti (Jõgearro, Jõgearu, Jõgeara). Jõgehara veski on juba 1839. aastal väljaantud C. G. Rückeri kaardil.'' | |||
''Esimesed jõumasinad olid pealtlöödavad vesirattad. Selle sajandi algul võeti kasutusele veeturbiin, 1920. aastal muretsetud veeturbiini võimsus pidi olema 35 hobujõudu, kuid madala veeseisu (veekukkumine 2 m) tõttu projekteeritud võimsust ei saavutatud. Sõjajärgseil aastail lisandus 20-hobujõuline lokomobiil ja pärastpoole ka diiselmootor. 1968. aastast saadakse elektrienergiat ülemaalisest energiasüsteemist. Veski oli ümbruskonnas hinnatud hea püüli pärast. Viimati jahvatati Jõgeharas vilja 1969. aastal. 1973. aastal oli Jõgeharas saekaater, puidutööstus, villatööstus ja valati kaevurakkeid. Veski juures olevas puidutööstuses hakati 1959. aastal Hans [[Reedi]] juhendamisel valmistama kontrabasse. Tellimusi tuli üle vabariigi. 1965. aastani valmistati Jõgeharas 87 pilli. Kontrabasse viimistles ja häälestas H. [[Reedi]]. Kui ta 1965. aastal tervislikel põhjustel pensionile läks, oli lõpp ka kontrabasside valmistamisel. Vidrike—Kooraste ürgoru keskel olevast Pikkjärvest võib juba kas süstadel või kummipaatidel matka alustada. Pärast Jõgehara veskit on Pühajõgi 15—20 meetri laiune ning kõlbab paadisõiduks. Kärgulast pärivett allapoole minnes võib näha mitme veski varemeid.'' | |||
https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/08/14 | |||
== Lisalugemist == | == Lisalugemist == | ||
Viimane redaktsioon: 8. jaanuar 2024, kell 08:13
Nimi/Nimed
Jõgehara veski.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski
ja toodangu tüübilt villaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Kanepi vald, Põlva maakond
Paikneb: Võhandu jõel
Asukoht Maaameti kaardil
Ajalugu
Siin töötas villavabrik.[1]
F. Haidaku artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. Alopi ja Veskijärves ning mitmes, teises järves lähikonnas kasvatab metskond kala. Aastas turustatakse tonni ringis karpkala. Kurvitse veskit läbiv vesi ühineb Jõksi järvest tuleva Tüüra jõega, natuke maad edasi, enne Jõgehara veskipaisu lisandub sellele Kooraste Suurjärvest tulev Sillaotsa ehk Kimmi jõgi. Siitpeale tuntakse ühinenud jõge Pühajõe nime all, kuigi allpool on tal kohati ka teisi, kohalikke nimetusi. Pühajõe esimeseks veskiks on JöGEHARA. Seda nime on varem kasutatud mitmeti (Jõgearro, Jõgearu, Jõgeara). Jõgehara veski on juba 1839. aastal väljaantud C. G. Rückeri kaardil. Esimesed jõumasinad olid pealtlöödavad vesirattad. Selle sajandi algul võeti kasutusele veeturbiin, 1920. aastal muretsetud veeturbiini võimsus pidi olema 35 hobujõudu, kuid madala veeseisu (veekukkumine 2 m) tõttu projekteeritud võimsust ei saavutatud. Sõjajärgseil aastail lisandus 20-hobujõuline lokomobiil ja pärastpoole ka diiselmootor. 1968. aastast saadakse elektrienergiat ülemaalisest energiasüsteemist. Veski oli ümbruskonnas hinnatud hea püüli pärast. Viimati jahvatati Jõgeharas vilja 1969. aastal. 1973. aastal oli Jõgeharas saekaater, puidutööstus, villatööstus ja valati kaevurakkeid. Veski juures olevas puidutööstuses hakati 1959. aastal Hans Reedi juhendamisel valmistama kontrabasse. Tellimusi tuli üle vabariigi. 1965. aastani valmistati Jõgeharas 87 pilli. Kontrabasse viimistles ja häälestas H. Reedi. Kui ta 1965. aastal tervislikel põhjustel pensionile läks, oli lõpp ka kontrabasside valmistamisel. Vidrike—Kooraste ürgoru keskel olevast Pikkjärvest võib juba kas süstadel või kummipaatidel matka alustada. Pärast Jõgehara veskit on Pühajõgi 15—20 meetri laiune ning kõlbab paadisõiduks. Kärgulast pärivett allapoole minnes võib näha mitme veski varemeid.
https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/08/14
Lisalugemist
https://www.kik.ee/et/jogehara-vesiveski-paisu-kalapaas
https://www.youtube.com/watch?v=MlJoY7W2bYA
Fotod
Jõgehara lammuatud pais
Jõgehara veski, endine paisukoht
Jõgehara veskikoht
Jõgehara teabetahvel
