Jõksi veski: erinevus redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: '==Nimi== Jõksi veski, Obuli veski ==Asukoht== ==Ajalugu== F. Haidaku artikkel juulis 1976. ''Võhandu ülemjooksu nimetatakse Pühajõeks. Rahvas pidas jõg...') |
|||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
F. [[Haidaku]] | F. [[Haidaku]] artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. | ||
''[[Võhandu]] ülemjooksu nimetatakse Pühajõeks. Rahvas pidas jõge pühaks, tema kaldailt ei tohtinud isegi puid murda. Jõe ääres ohverdati Ukule. Pühajõgi saab vee paljudest ojakestest, allikatest ja järvedest. Tavakohaselt öeldi, et Pühajõgi algab Jõksi järvest, tegelikult on alguse leidmine küllaltki keerukas. * Jõksi järve voolab 7 km pikkune [[Oboala]] oja, mis algab kraavina endise Saverna mõisa alt. Vett saab ta Imisoost ja 3,3 km pikkuse Hansu oja kaudu ka Piigaste ümbruse kingustikust, Siiraste oja (6 km) kaudu küla ümbruse kingustikest ja Mügra mõisa põldudelt.'' | ''[[Võhandu]] ülemjooksu nimetatakse Pühajõeks. Rahvas pidas jõge pühaks, tema kaldailt ei tohtinud isegi puid murda. Jõe ääres ohverdati Ukule. Pühajõgi saab vee paljudest ojakestest, allikatest ja järvedest. Tavakohaselt öeldi, et Pühajõgi algab Jõksi järvest, tegelikult on alguse leidmine küllaltki keerukas. * Jõksi järve voolab 7 km pikkune [[Oboala]] oja, mis algab kraavina endise Saverna mõisa alt. Vett saab ta Imisoost ja 3,3 km pikkuse Hansu oja kaudu ka Piigaste ümbruse kingustikust, Siiraste oja (6 km) kaudu küla ümbruse kingustikest ja Mügra mõisa põldudelt.'' | ||
''Veidi enne Jõksi järve suubumiskohta seisab Oboala ojal JÕKSI VESKI, mis on üks vanimaid ümbruskonnas: veskit on [[Obuli]] nime all mainitud juba Poola-aegsel inventeerimisel (1582— 1591). Veski lõpetas tegevuse 1968. aastal. Hoone on praegu (juuli 1976) kohaldatud eluruumideks.'' | ''Veidi enne Jõksi järve suubumiskohta seisab Oboala ojal JÕKSI VESKI, mis on üks vanimaid ümbruskonnas: veskit on [[Obuli]] nime all mainitud juba Poola-aegsel inventeerimisel (1582— 1591). Veski lõpetas tegevuse 1968. aastal. Hoone on praegu (juuli 1976) kohaldatud eluruumideks.'' | ||
https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/06/17 | https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/06/17 | ||
https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1881/01/24/8.1 | |||
Viimane redaktsioon: 9. jaanuar 2024, kell 12:22
Nimi
Asukoht
Ajalugu
F. Haidaku artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. Võhandu ülemjooksu nimetatakse Pühajõeks. Rahvas pidas jõge pühaks, tema kaldailt ei tohtinud isegi puid murda. Jõe ääres ohverdati Ukule. Pühajõgi saab vee paljudest ojakestest, allikatest ja järvedest. Tavakohaselt öeldi, et Pühajõgi algab Jõksi järvest, tegelikult on alguse leidmine küllaltki keerukas. * Jõksi järve voolab 7 km pikkune Oboala oja, mis algab kraavina endise Saverna mõisa alt. Vett saab ta Imisoost ja 3,3 km pikkuse Hansu oja kaudu ka Piigaste ümbruse kingustikust, Siiraste oja (6 km) kaudu küla ümbruse kingustikest ja Mügra mõisa põldudelt. Veidi enne Jõksi järve suubumiskohta seisab Oboala ojal JÕKSI VESKI, mis on üks vanimaid ümbruskonnas: veskit on Obuli nime all mainitud juba Poola-aegsel inventeerimisel (1582— 1591). Veski lõpetas tegevuse 1968. aastal. Hoone on praegu (juuli 1976) kohaldatud eluruumideks.
