Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 27 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br> | ''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br> | ||
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske. | '''Aleksander Kivi''' , Anto Juske. | ||
==Ülemiste järv== | ==Ülemiste järv== | ||
<!-- | <!-- | ||
Järv Tallinna kaguserval. <br> | Järv Tallinna kaguserval. <br> | ||
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; sks ''Obersee''.<br> | Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''.<br> | ||
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br> | Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br> | ||
Veekogu kood: VEE2005900 <br> | Veekogu kood: VEE2005900 <br> | ||
| 138. rida: | 139. rida: | ||
==Lüüsihooned== | ==Lüüsihooned== | ||
<!-- | |||
Härjapea jõe lüüs | |||
Veerenni kanali lüüs | |||
Peetri kanali lüüs | |||
Tartu maantee veekanali lüüs | |||
Paberivabriku lüüs | |||
--> | |||
==Härjapea jõgi== | |||
==Juhkentali mõis== | ==Juhkentali mõis== | ||
<!-- | |||
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1] | Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1] | ||
Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[3] | Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[3] | ||
| 176. rida: | 173. rida: | ||
Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38 | Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38 | ||
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127) Eesti looduse infosüsteemis. Keskkonnaagentuur. | Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127) Eesti looduse infosüsteemis. Keskkonnaagentuur. | ||
;allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemistej%C3%A4rve | |||
1979. aastal avastas kodu-uurija Oskar Raudmets[5] Härjapea jõeorundi piirkonnas Kaasani kiriku värava juurest ulatusliku asulakoha ja tuleaseme, mis osutus umbes 2300-aastaseks. See on seni vanim Tallinna kesklinnast leitud tuleaseme koht[6]. | |||
Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates oli piirkonda nimetatud Bleeksbergiks ja hiljem Bleichbergiks. Pleekmäe asula tuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel. | |||
Juhkentali lõunaosa 1928. aasta kaardil | |||
Asum on saanud nime raamatukaupmehe ja linnatrükkali Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa järgi. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänapäevani säilinud Juhkentali tänav 11 asuv Pleekmäe veskihoone. | |||
Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe vee jõul käitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänapäeva Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe vee jõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asunud Liivimaa ordu võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisast toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. 1716. aastal rajati sinna vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ja seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina. | |||
1664. aastal rajati Ülemiste järvest voolanud Härjapea jõe äärde Eesti vanim paberiveski, mis oli hilisema Tallinna tselluloosivabriku eelkäija. | |||
1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna Keskhaigla alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinna tuhandeid sõjaväelasi. | |||
1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas tänapäevaks hävinud Muhamedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vana Juudi kalmistu kohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu Rahumäele. | |||
1872. aasta Venemaa keisri Nikolai I visiidi järel ühendati Tallinnas asuvad maaväe ja mereväe hospidalid Tallinna sõjaväehospidaliks ning laiendati Härjapea jõe ääres asunud hospidalikompleksi [7] | |||
--> | |||
==Viited/Välislingid== | ==Viited/Välislingid== | ||
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing | |||
[[category:Järved]] | [[category:Järved]] | ||
[[Category:HPJ]] | [[Category:HPJ]] | ||
[[Category:Jõgi]] | |||
Redaktsioon: 18. mai 2024, kell 08:18
Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.
Ülemiste järv
Ülemiste Vanake
Linda kivi
Veerenni kanal
Lüüsihooned
Härjapea jõgi
Juhkentali mõis
Viited/Välislingid
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing
