Ülemiste-Juhkentali paberiveski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
1 | 1 2 3 | ||
KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI | KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI | ||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST | PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST | ||
<!-- | |||
Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise | Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise | ||
105. aasta paiku. | 105. aasta paiku. | ||
| 277. rida: | 277. rida: | ||
13 | 13 | ||
vele ta rahuldavat vastust ei saanud. Kirjas on mainitud, et | |||
tal tekkinud kavatsus kaltsude tagavara läbi töötada ja siis | |||
parema töökoha leidmiseks edasi rännata. 1677. aasta kevadel | |||
suri aga Karjaveski mölder. Wiedenbaueri lahkumiskavat- | |||
susest kuulda saanud, tegi möldri lesk talle ettepaneku | |||
soodsa kokkuleppe alusel kohale jääda ja tööd paberiveskis | |||
jätkata. Arvestades rahutut aega, võtnud Wiedenbauer pak- | |||
kumise vastu. | |||
Pealegi avanes J. Wiedenbaueril nüüd võimalus paberi- | |||
veski omanikuks saada. Tolleaegsete kommete ja arusaamade | |||
järgi oli see endastmõistetav ja rae poolt isegi otse ette | |||
nähtud, et linnaveskite surnud möldri või mõne teise koha | |||
täitmisel sai ametiõigused see sell või meister, kes nõustus | |||
abielluma oma eelkäija lesega või kosima selle tütre. Sama | |||
teed Tallinna paberiveski omanikuks saamiseks kavatses | |||
nüüd kasutada ka Wiedenbauer. Enne tahtis ta end aga igati | |||
kindlustada ja taotles selleks raelt privileegi ainuõigusliku | |||
paberiveski rajamiseks ning kaltsude kokkuostmiseks, sest | |||
muidu ei saavat ta paberitoodangut täiusele viia. | |||
Rae otsusega 25. septembrist 1677 tuldi peaaegu kõikides | |||
punktides J. Wiedenbaueri soovidele vastu. Ta vabastati | |||
kaheks aastaks, mil ehitustood kestavad, linnarendist; ren- | |||
diks määrati ettepaneku kohaselt 15 riigitaalrit aastas; tal | |||
lubati linnas paberikauplus avada ja anti ainuõigus kaltsude | |||
piirkonnas; lubati aiamaad | |||
paberiveskis töötajate varustamiseks aiasaadustega ja lähedal | |||
asetseval mäekünkal maa-ala uue kuivatushoone püstitami- | |||
seks.7 Avalikõiguslikest koormistest vabastati ta ainult vahi- | |||
korra ja valliehitamise kohustuste osas ja sedagi ainult | |||
rahuajaks. | |||
Paberimölder J. Wiedenbauer jäi nüüd Tallinna, abiellus | |||
7. mail 1678 paberiveski surnud omaniku Peter Reincke tütre | |||
Elisabethiga ja sai kaasavaraks ihaldatud paberiveski. | |||
Ta seadis paberiveski korda ja asus tööle. Paberitoodang | |||
ei saanud väga suur olla, sest puudus küllaldane hulk kaltse | |||
(kaltsude korjamisega tegutsesid kaks kaltsukogujat). Too- | |||
dangu turustamist halvasid kõrged tollid, kusjuures toll oli | |||
ühtlane kogu paberitoodangule ja mitte liigitatud vastavalt | |||
paberisordile. Seetõttu palus Wiedenbauer 1679. aastal raadi | |||
alandada renti 15 riigitaalrilt 10 riigitaalrile. | |||
7 TLA, B. B. 28, dokument nr. 4. Rae otsus 25. septembrist 1677 | |||
(praegu Laane-Saksamaal Gottingenis. Tsiteeritud prof. P. Johann- | |||
seni «Archiv-Excerpte 15. 02. 1964» jargi). | |||
14 | |||
Sellele vaatamata esines endise L. Jauchi | |||
suvemõisa | |||
«Jauchenthal» uus omanik J. D. Corbmacher 1688. aasta | |||
kevadel kavaga rajada oma maa-alale uus paberiveski, kus- | |||
juures veejou saamiseks kavatses ta kasutada Wiedenbaueri | |||
paberiveski paistiiki ja tammi. J. Wiedenbaueri protesti peale | |||
tegid eksperdid kindlaks, et Härjapea jogi kahte veskit | |||
korraga samal tammil käitada ei suudaks, või siis ainult | |||
kevaditi ja sügiseti suurvee ajal. J. D. Corbmacher loobus | |||
lõpuks oma kavast, kuid nõudis Wiedenbauerilt jõe oma- | |||
poolsele kaldale kivimüüri rajamist, et paistiigi ega veski | |||
vana vesi tema maad ei kahjustaks. Wiedenbauer oli sellega | |||
päri ja lubas isegi vabatahtlikult edaspidi linnale 10 riigi- | |||
taalri vorra körgemat aastarenti tasuda, s. o. 25 riigitaalrit | |||
aastas. | |||
J. Wiedenbauer taitis oma lubadused, ehitas vajalikud | |||
kaldakindlustused jne. ning 19. juunil 1689 määrati kindlaks | |||
ka paisutuse korgeim nivoo kaitsemüürile märgitud ristiga. | |||
21. mail 1690 solmiti temaga uus leping, millega muuseas | |||
lubati veskile ehitada teine vesiratas ja tagati temale ning | |||
pärijatele veski takistamatu kasutamise õigus ja samaaegselt | |||
uute paberiveskite asutamise keeld Tallinnas.8 | |||
Pärast teise vesiratta valmisehitamist toötas J. Wieden- | |||
bauer kahe ammendamispütiga, kasutades 4-6 selli ja abi- | |||
joude. | |||
1690. aastal märgib ta, et valmistab head trükipaberit ja | |||
pakkimispaberit, mida eksporditakse Rootsi. Sel puhul tuli | |||
maksta aga tolli nii Tallinnast väljaveol kui ka Rootsi sisse- | |||
veol. Wiedenbauer kurtis raele esitatud kirjas, et Stokholmis | |||
koheldakse teda tollimaksude määramisel kui välismaalast. | |||
Tegelikult see nii ka oli seoses Rootsi koloniaalpoliitikaga | |||
siinse provintsi suhtes. | |||
Põhjasõja ajal valmistas J. Wiedenbaueri paberiveski suur- | |||
tes kogustes sojaväele vajalikku padrunipaberit. Ent samal | |||
ajal paberiveski olukord ometi halvenes. | |||
Paberimölder J. Wiedenbauer suri 1705. aasta juulis. Lin- | |||
naraad maäras 25. septembril 1705 raeliikmete hulgast | |||
komissarid, kes pidid paberimöldri volausaldajate ja selli- | |||
dega kokkuleppe sobitama, et säilitada paberiveski heas sei- | |||
sukorras ja jätkata selle tegevust. J. Wiedenbaueril jäi | |||
8 TLA, A. b. 126, Protocollum de Anno 1692, lk. 402 juures lahtine | |||
leht rae protokolli valjavottega 2. juulist 1688. P. Johannsen, | |||
«Archiv-Excerpte 15. 02. 1964», B. B. 28, dokument nr. 7 ja TLA, | |||
f. 230, nim. 2, t. 285, lk. 2-3. | |||
15 | |||
kokkuostmiseks linnasarase | |||
--> | |||
Viimane redaktsioon: 15. september 2024, kell 17:45
1 2 3
KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI RAJAMISEST
PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST
