Ülemiste-Juhkentali paberiveski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
1 | 1 2 3 | ||
KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI | KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI | ||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST | PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST | ||
<!-- | |||
Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise | Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise | ||
105. aasta paiku. | 105. aasta paiku. | ||
| 324. rida: | 324. rida: | ||
14 | 14 | ||
Sellele vaatamata esines endise L. Jauchi | |||
suvemõisa | |||
«Jauchenthal» uus omanik J. D. Corbmacher 1688. aasta | |||
kevadel kavaga rajada oma maa-alale uus paberiveski, kus- | |||
juures veejou saamiseks kavatses ta kasutada Wiedenbaueri | |||
paberiveski paistiiki ja tammi. J. Wiedenbaueri protesti peale | |||
tegid eksperdid kindlaks, et Härjapea jogi kahte veskit | |||
korraga samal tammil käitada ei suudaks, või siis ainult | |||
kevaditi ja sügiseti suurvee ajal. J. D. Corbmacher loobus | |||
lõpuks oma kavast, kuid nõudis Wiedenbauerilt jõe oma- | |||
poolsele kaldale kivimüüri rajamist, et paistiigi ega veski | |||
vana vesi tema maad ei kahjustaks. Wiedenbauer oli sellega | |||
päri ja lubas isegi vabatahtlikult edaspidi linnale 10 riigi- | |||
taalri vorra körgemat aastarenti tasuda, s. o. 25 riigitaalrit | |||
aastas. | |||
J. Wiedenbauer taitis oma lubadused, ehitas vajalikud | |||
kaldakindlustused jne. ning 19. juunil 1689 määrati kindlaks | |||
ka paisutuse korgeim nivoo kaitsemüürile märgitud ristiga. | |||
21. mail 1690 solmiti temaga uus leping, millega muuseas | |||
lubati veskile ehitada teine vesiratas ja tagati temale ning | |||
pärijatele veski takistamatu kasutamise õigus ja samaaegselt | |||
uute paberiveskite asutamise keeld Tallinnas.8 | |||
Pärast teise vesiratta valmisehitamist toötas J. Wieden- | |||
bauer kahe ammendamispütiga, kasutades 4-6 selli ja abi- | |||
joude. | |||
1690. aastal märgib ta, et valmistab head trükipaberit ja | |||
pakkimispaberit, mida eksporditakse Rootsi. Sel puhul tuli | |||
maksta aga tolli nii Tallinnast väljaveol kui ka Rootsi sisse- | |||
veol. Wiedenbauer kurtis raele esitatud kirjas, et Stokholmis | |||
koheldakse teda tollimaksude määramisel kui välismaalast. | |||
Tegelikult see nii ka oli seoses Rootsi koloniaalpoliitikaga | |||
siinse provintsi suhtes. | |||
Põhjasõja ajal valmistas J. Wiedenbaueri paberiveski suur- | |||
tes kogustes sojaväele vajalikku padrunipaberit. Ent samal | |||
ajal paberiveski olukord ometi halvenes. | |||
Paberimölder J. Wiedenbauer suri 1705. aasta juulis. Lin- | |||
naraad maäras 25. septembril 1705 raeliikmete hulgast | |||
komissarid, kes pidid paberimöldri volausaldajate ja selli- | |||
dega kokkuleppe sobitama, et säilitada paberiveski heas sei- | |||
sukorras ja jätkata selle tegevust. J. Wiedenbaueril jäi | |||
8 TLA, A. b. 126, Protocollum de Anno 1692, lk. 402 juures lahtine | |||
leht rae protokolli valjavottega 2. juulist 1688. P. Johannsen, | |||
«Archiv-Excerpte 15. 02. 1964», B. B. 28, dokument nr. 7 ja TLA, | |||
f. 230, nim. 2, t. 285, lk. 2-3. | |||
15 | |||
kokkuostmiseks linnasarase | kokkuostmiseks linnasarase | ||
--> | |||
Viimane redaktsioon: 15. september 2024, kell 17:45
1 2 3
KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI RAJAMISEST
PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST
