Tarakvere veski: erinevus redaktsioonide vahel

 
(ei näidata sama kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
24. rida: 24. rida:


==Ajalugu/Pärimus==
==Ajalugu/Pärimus==
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tuulik tõenäoliselt jahuveskina ja vesiveski ilmselt saeveskina.
 
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tõenäoliselt kasutati [[Tarakvere tuulik|Tarakvere tuuleveskit]] jahuveskina ja [[Tarakvere veski| Tarakvere vesiveskit]] ilmselt saeveskina. '''R.V.'''


Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.
Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.
32. rida: 33. rida:
Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega.  
Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega.  
Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. <ref>[https://sakala.postimees.ee/7485240/teekonnal-siberisse-kohtusid-supp-ja-surm Postimees/Sakala, Kaie Mölter, reporter, 25. märts 2022]</ref>
Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. <ref>[https://sakala.postimees.ee/7485240/teekonnal-siberisse-kohtusid-supp-ja-surm Postimees/Sakala, Kaie Mölter, reporter, 25. märts 2022]</ref>
Vaade Torma kihelkonnas asuvale Tarakvere mõisale lõuna poolt,
C. O. v. Gyllenschmidti järgi. 1783
Tarakvere tuuleveski kuulus kohalikule mõisale, mis seisis 18. saj. algul Riegemannide ja seejärel Bockidc nimel, kuid 1791. a. said selle omanikeks Liphartid, kes valdasid seda Eesti Vabariigi alguseni. Sealses mõisasüdames leidusid nii vesi- kui ka tuuleveski, viimane oli ehitatud arvatavasti 18. saj. lõpukümnenditel. Tegemist oli Hollandi tüüpi tuulikuga, millel oli kogukas maakividest laotud kere, laudadest tehtud pea ja neljakandilise allosa kohal puust teenindusrõdu ehk „kallerei”. <br>
Iarakvere tuulik püsis kasutusel kuni Esimese maailmasõjani. Hiljem lammutati selle ümmargune osa kohaliku meierei ehituskivideks ja praeguseks on tuulikust järel vaid paari meetri jagu varisenud müüri. Pildi paremal äärel kujutatud puust majandushooned kuulusid arvatavasti möldrikoha juurde, veskist vasakul on näha Tarakverest 3,5 km loodesse jääv Torma kirik.
;Ants Hein


==Lisainfo/Allikad/Viited==
==Lisainfo/Allikad/Viited==

Viimane redaktsioon: 1. oktoober 2024, kell 18:34

Veski asukoht Eesi kaardil. Maaameti veebirakenduse kaart
Tarakvere vesiveski ja tuuliki Mellini 1797. a. kaardi
Tarakvere mõis koos saeveskiga. “Spetzialkarte von Livland”, Carl Gottlieb Rücker ~1860

Nimi/Nimed

Tänapäevane (asulajärgne) nimekuju on Tarakvere veski. Paralleelnimed ja täiendnimed on Tarakvere mõisa veski, Tarakvere mõisa vesiveski, Tarakvere vesiveski. Saksa keeles on veski nimi Tarrastfer Mühle. Asula (või veski/tuuliku) vanemad nimekujud on olnud Tarakwer, Taragwer, Terrastfer.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

  • Jõgevamaa, Mustvee vald, Tarakvere küla, Liilia kinnistu. EHAK kood: 8149
  • Vanema haldusjaotuse järgi: Torma kihelkond, Tarakvere mõis
  • Veski paiknes Tarakvere jõe keskjooksul, kood: vee1053300
  • Asukoht Maameti kaardil: XY: 6519257.7, 660500.3
  • Asukoht Google kaardil: BL: 58.782921, 26.776036
  • Asukoht Regio/Delfi kaardil: BL: 58°46′58.516″, 26°46′33.731″

Seisukord ja muu teave

Hoone seisukord: hävinud.
Pais: hävinud; paisjärv: uus pais koos paisutusega ~150 meetrit ülesvoolu.

Ajalugu/Pärimus

Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tõenäoliselt kasutati Tarakvere tuuleveskit jahuveskina ja Tarakvere vesiveskit ilmselt saeveskina. R.V.

Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.

Veskipidaja Otto Laurbergi kohta Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1940/07 annab teada : "27. Otto Laurberg jätkab äritegevust, avades Roela v., Tarakvere as., vesiveski."[1]

Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega. Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. [2]

Lisainfo/Allikad/Viited