Tarakvere veski: erinevus redaktsioonide vahel

 
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
24. rida: 24. rida:


==Ajalugu/Pärimus==
==Ajalugu/Pärimus==
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tuulik tõenäoliselt jahuveskina ja vesiveski ilmselt saeveskina.
 
Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tõenäoliselt kasutati [[Tarakvere tuulik|Tarakvere tuuleveskit]] jahuveskina ja [[Tarakvere veski| Tarakvere vesiveskit]] ilmselt saeveskina. '''R.V.'''


Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.
Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.

Viimane redaktsioon: 1. oktoober 2024, kell 17:34

Veski asukoht Eesi kaardil. Maaameti veebirakenduse kaart
Tarakvere vesiveski ja tuuliki Mellini 1797. a. kaardi
Tarakvere mõis koos saeveskiga. “Spetzialkarte von Livland”, Carl Gottlieb Rücker ~1860

Nimi/Nimed

Tänapäevane (asulajärgne) nimekuju on Tarakvere veski. Paralleelnimed ja täiendnimed on Tarakvere mõisa veski, Tarakvere mõisa vesiveski, Tarakvere vesiveski. Saksa keeles on veski nimi Tarrastfer Mühle. Asula (või veski/tuuliku) vanemad nimekujud on olnud Tarakwer, Taragwer, Terrastfer.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

  • Jõgevamaa, Mustvee vald, Tarakvere küla, Liilia kinnistu. EHAK kood: 8149
  • Vanema haldusjaotuse järgi: Torma kihelkond, Tarakvere mõis
  • Veski paiknes Tarakvere jõe keskjooksul, kood: vee1053300
  • Asukoht Maameti kaardil: XY: 6519257.7, 660500.3
  • Asukoht Google kaardil: BL: 58.782921, 26.776036
  • Asukoht Regio/Delfi kaardil: BL: 58°46′58.516″, 26°46′33.731″

Seisukord ja muu teave

Hoone seisukord: hävinud.
Pais: hävinud; paisjärv: uus pais koos paisutusega ~150 meetrit ülesvoolu.

Ajalugu/Pärimus

Tarakvere mõisas on olnud pikka aega (18-19 sajand) kasutuses nii tuuleveski kui ka vesiveski. Tõenäoliselt kasutati Tarakvere tuuleveskit jahuveskina ja Tarakvere vesiveskit ilmselt saeveskina. R.V.

Arvatakse, et mõis on tekkinud /asutatud (varasema) veskikoha juurde.

Veskipidaja Otto Laurbergi kohta Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1940/07 annab teada : "27. Otto Laurberg jätkab äritegevust, avades Roela v., Tarakvere as., vesiveski."[1]

Eesti aja alguses jagati Tarakvere mõis kolmeks ning Lepamaa ostis sellest kolmandiku: 24 hektarit maad koos mõisa elumaja ja kõrvalhoonetega. Sellest sai Viljapuuaia talu. Talu juurde rajati paisjärve, ehitati vesiveski, jahvatati jahu ja toodeti vesiveskiga talu tarbeks elektrit. [2]

Lisainfo/Allikad/Viited