Kõrgepea tuulik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Alles alates 1880ndatest aastatest laienes veskite rajamise õigus ka talupoegadele. | Alles alates 1880ndatest aastatest laienes veskite rajamise õigus ka talupoegadele. | ||
Nõmmel asunud Kõrgepea veskit kasutati mõisa jahu jahvatamiseks, turba purustamiseks ja majapidamise tarbeks puude saagimiseks. | Nõmmel asunud Kõrgepea veskit kasutati mõisa jahu jahvatamiseks, turba purustamiseks ja majapidamise tarbeks puude saagimiseks. | ||
20. sajandi alguses langes see kõrgel künkal asunud veski kahjuks tormikahjustuste ohvriks. ; Nõmme muuseum | 20. sajandi alguses langes see kõrgel künkal asunud veski kahjuks tormikahjustuste ohvriks. | ||
;Nõmme muuseum | |||
Viimane redaktsioon: 1. oktoober 2024, kell 21:23
Kõrgepea tuulik ka Glehni-Nõmme tuulik, saksa keeles Hohenhaupt Windmühle
Tallinn, Vana-Mustamäe 24
59.38825, 24.66355
Väljaspool Kõrgepea mõisa parki Torni tänava alguses, ühel kõrgemal künkal seisnud Hollandi tüüpi paekividest tuuleveski.
Kuni 19. sajandi viimase veerandini oli Eesti mandriosas tuulikute ehitamine vel ainult mõisate monopol.
Alles alates 1880ndatest aastatest laienes veskite rajamise õigus ka talupoegadele.
Nõmmel asunud Kõrgepea veskit kasutati mõisa jahu jahvatamiseks, turba purustamiseks ja majapidamise tarbeks puude saagimiseks.
20. sajandi alguses langes see kõrgel künkal asunud veski kahjuks tormikahjustuste ohvriks.
- Nõmme muuseum
