Kategooria:Helme kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: 'Helme kihelkonna veskid ja tuulikud. Võib lisada mõisaid ja teisi pärandkulturi objekte' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Helme kihelkonna veskid ja tuulikud. Võib lisada mõisaid ja teisi pärandkulturi objekte | '''Helme kihelkonna veskid ja tuulikud.'''<br> | ||
Võib lisada mõisaid ja teisi pärandkulturi objekte. | |||
{| | |||
| | |||
<span style="font-size:80%">Helme kihelkond (''[`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse›'') – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal, sks ''Helmet'', 1366 ''Helmeden'' (kihelkond). | |||
Arvatavasti kuulus Helme ala muinasajal omaette kihelkonnana Sakalasse. Al 1224. a maade jagamisest arvati algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust oli otse ordumeistrile alluv piirkond. Kirikukihelkonda on C. E. Napiersky järgi mainitud arvatavasti 1329. 1560–1621 oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Pärnu maakonna koosseisus, seejärel Viljandi ja 1920. a-test Valga maakonnas. | |||
</span style> | |||
| | |||
<span style="font-size:80%"> | |||
1613 on mainitud Helmes kahte kirikut, üks sakslastele, teine eestlastele. ''Helme'' nimi tuleneb kahtlemata isikunimest, kuid kas see on saksapärane ''Helmet'', nagu on Põhja-Tartumaa ''Helmete'' vasteks pakkunud V. Pall ja tema järgi Saaremaa ''Elme mõisa'' puhul ühe võimalusena M. Kallasmaa või on tegu muinaseesti nimega, pole selge. Vrd liivi isikunime ''Elmede'' (1303). M. J. Eisen ja tema järel L. Kettunen on Helme puhul toonud vasteks ''helmes : helme ja helm : helme'', mis oletatavasti võisid isikunime lähtekohaks olla. Nii vanade isikunimede puhul tuleks arvestada ka Skandinaavia eesnimelaene.<ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016 </ref> | |||
</span style> | |||
|} | |||
Redaktsioon: 24. november 2024, kell 14:43
Helme kihelkonna veskid ja tuulikud.
Võib lisada mõisaid ja teisi pärandkulturi objekte.
|
Helme kihelkond ([`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse›) – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal, sks Helmet, 1366 Helmeden (kihelkond). Arvatavasti kuulus Helme ala muinasajal omaette kihelkonnana Sakalasse. Al 1224. a maade jagamisest arvati algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust oli otse ordumeistrile alluv piirkond. Kirikukihelkonda on C. E. Napiersky järgi mainitud arvatavasti 1329. 1560–1621 oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Pärnu maakonna koosseisus, seejärel Viljandi ja 1920. a-test Valga maakonnas. |
1613 on mainitud Helmes kahte kirikut, üks sakslastele, teine eestlastele. Helme nimi tuleneb kahtlemata isikunimest, kuid kas see on saksapärane Helmet, nagu on Põhja-Tartumaa Helmete vasteks pakkunud V. Pall ja tema järgi Saaremaa Elme mõisa puhul ühe võimalusena M. Kallasmaa või on tegu muinaseesti nimega, pole selge. Vrd liivi isikunime Elmede (1303). M. J. Eisen ja tema järel L. Kettunen on Helme puhul toonud vasteks helmes : helme ja helm : helme, mis oletatavasti võisid isikunime lähtekohaks olla. Nii vanade isikunimede puhul tuleks arvestada ka Skandinaavia eesnimelaene.[1] |
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
Leheküljed kategoorias "Helme kihelkond"
Järgmised 21 lehekülge on selles kategoorias (kokku 21).
