Kalmetu veski: erinevus redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Tänapäevane seisud: hoone säilinud. | Tänapäevane seisud: hoone säilinud. | ||
''Veski ehitas Tõnis Ressar isalt päritud tuuliku asemele. Hoones olid ka püülivaltsid, saeraam ja hiljem linapuhastusmasin. Praegune omanik Ants Ressar tegi väiksemas mahus jahvatustöid veel mõne aasta eest. Praegu seisab.'' (U. Kõresaar, 76) | ''Veski ehitas Tõnis Ressar isalt päritud tuuliku asemele. Hoones olid ka püülivaltsid, saeraam ja hiljem linapuhastusmasin. Praegune omanik Ants Ressar tegi väiksemas mahus jahvatustöid veel mõne aasta eest. Praegu seisab.'' (U. Kõresaar, 76) (2010. a.) | ||
-------------------------------------- | -------------------------------------- | ||
'''''Tänapäev''''' | '''''Tänapäev''''' | ||
nr.3 (41), Märts1991. | nr.3 (41), Märts1991. | ||
Viiratsi riigimajandi infoleht. | Viiratsi riigimajandi infoleht. | ||
1936. aasta ürikutes on kirjas, | |||
1936. aasta ürikutes on kirjas, et1903. aastal ehitas Nigula talu peremees [[Tõnis Ressaar]] [[Kalmetu tuulik|tuuliku]] asemele naftamootori jōul töötava jahu- ja saeveski, millele esimesena Viljandimaal muretses 1912. aastal püülivaltsid. <br> | |||
1921. aastal täiendas ta jällegi sisseseadet, uuendades püülimasina ja asendades naftamootori puugaasimootoriga. <br> | 1921. aastal täiendas ta jällegi sisseseadet, uuendades püülimasina ja asendades naftamootori puugaasimootoriga. <br> | ||
1935. aastal avas ta lisaks senisele jahu-ja saeveskile veel lina puhastamise osakonna, kuhu hankis vastavad masinad. <br> | 1935. aastal avas ta lisaks senisele jahu-ja saeveskile veel lina puhastamise osakonna, kuhu hankis vastavad masinad. <br> | ||
Kuna omanik püüdis alati hoida oma tööstust aja nõuetega | Kuna omanik püüdis alati hoida oma tööstust aja nõuetega vastavuses, mis tal seda kergem oli teha, et ta ise oli asjatundja veskite ehitamises (ta oli sel alal varem pikemat aega töötanud), leidis tema tööstus korraliku töö tõttu laialdast kasutamist.<br> | ||
„Praegusel ajal jahutööstus valmistab kōiki erialalisi töid, kusjuures omanik juba lähemal ajal kavatseb senise püülimisseadeldise asendada moodsaimaga," on trükitud 1936. aastal ilmunud raamatus „Sakalamaa elu“.<br> | |||
ta ise oli asjatundja veskite | Lina puhastamine toimus siis virridega. Selle teenuse järele oli ümbruskonnas suur vajadus, seepärast kavatses tööstuse omanik sedagi osakonda mitmeti täiendada, et tôsta töö kvaliteeti. | ||
Saeveskis saeti laudu ja lõigati katusematerjali. Tööstusel oli elektrivalgustus. | |||
aega töötanud), leidis tema tööstus | Tööstusliku tegevuse körval võttis [[Tônis Ressaar]] pidevalt osa seltsitööst. Ta oli Kalmetu Ühispiimatalituse üks asutajaid ja selle esimesi juhatuse liikmeid ning kuulus Viljandi Põllumeeste Seltsi kaubandusosakonna liikmete perre. <br> | ||
korraliku töö | 1939. aasta andmetest selgub, et Kalmetu veskis oli käigus kaks paari kive ja kahed püülivaltsid, mille vōimsus ületas tunduvalt momendi tarviduse. Veski töötas 280 päeva aastas kolme töölisega. | ||
valmistab kōiki erialalisi töid, | Tänapäev koputab üha tugevamini Kalmetu veski uksele ja nôuab: taasta vōimalikult kiiresti oma võimsus ja hea maine, sealjuures ära unusta, et lina oli üks kaubaartiklitest, mille abil noor Eesti Vabariik hankis valuutat, täiendas kullavarusid. Ajalugu näib vahel korduvat, sellepärast püüa hoida Tőnis Ressaare joont. Palju jõudu sulle selleks, Kalmetu veski. | ||
kavatseb senise püülimisseadeldise | |||
asendada moodsaimaga," on | |||
„Sakalamaa elu“. | |||
Lina puhastamine toimus siis | |||
virridega. Selle teenuse järele oli | |||
ümbruskonnas suur vajadus, | |||
tôsta töö kvaliteeti. | |||
Saeveskis saeti laudu ja lõigati | |||
katusematerjali. Tööstusel oli | |||
Tööstusliku tegevuse körval | |||
1939. aasta andmetest selgub, et | |||
Kalmetu veskis oli käigus kaks | |||
paari kive ja kahed püülivaltsid, | |||
mille vōimsus ületas tunduvalt | |||
momendi tarviduse. Veski töötas | |||
280 päeva aastas kolme töölisega. | |||
Tänapäev koputab üha | |||
nôuab: taasta vōimalikult kiiresti | |||
oma võimsus ja hea maine, | |||
kaubaartiklitest, mille abil noor | |||
Eesti Vabariik hankis valuutat, | |||
täiendas kullavarusid. | |||
Ajalugu näib vahel korduvat, | |||
sellepärast püüa hoida Tőnis | |||
selleks, Kalmetu veski. | |||
;Harry Erm | ;Harry Erm | ||
-------------------------------------------------------------- | -------------------------------------------------------------- | ||
[https://pk.rmk.ee/parandkultuur/PU/PU065.jpg Fotod RMK andmebaasis] | [https://pk.rmk.ee/parandkultuur/PU/PU065.jpg Fotod RMK andmebaasis] | ||
Viimane redaktsioon: 16. detsember 2024, kell 10:13
Nimi/Nimed
Kalmetu veski ehk Kalmetu mootorveski
Veski jõuallika tüüp - mootorveski
Asukoht/Paiknemine
Asukoht: Viljandi maakond, Viiratsi, Tänassilma
Seisukord/Lisateave
Tänapäevane seisud: hoone säilinud.
Veski ehitas Tõnis Ressar isalt päritud tuuliku asemele. Hoones olid ka püülivaltsid, saeraam ja hiljem linapuhastusmasin. Praegune omanik Ants Ressar tegi väiksemas mahus jahvatustöid veel mõne aasta eest. Praegu seisab. (U. Kõresaar, 76) (2010. a.)
Tänapäev nr.3 (41), Märts1991. Viiratsi riigimajandi infoleht.
1936. aasta ürikutes on kirjas, et1903. aastal ehitas Nigula talu peremees Tõnis Ressaar tuuliku asemele naftamootori jōul töötava jahu- ja saeveski, millele esimesena Viljandimaal muretses 1912. aastal püülivaltsid.
1921. aastal täiendas ta jällegi sisseseadet, uuendades püülimasina ja asendades naftamootori puugaasimootoriga.
1935. aastal avas ta lisaks senisele jahu-ja saeveskile veel lina puhastamise osakonna, kuhu hankis vastavad masinad.
Kuna omanik püüdis alati hoida oma tööstust aja nõuetega vastavuses, mis tal seda kergem oli teha, et ta ise oli asjatundja veskite ehitamises (ta oli sel alal varem pikemat aega töötanud), leidis tema tööstus korraliku töö tõttu laialdast kasutamist.
„Praegusel ajal jahutööstus valmistab kōiki erialalisi töid, kusjuures omanik juba lähemal ajal kavatseb senise püülimisseadeldise asendada moodsaimaga," on trükitud 1936. aastal ilmunud raamatus „Sakalamaa elu“.
Lina puhastamine toimus siis virridega. Selle teenuse järele oli ümbruskonnas suur vajadus, seepärast kavatses tööstuse omanik sedagi osakonda mitmeti täiendada, et tôsta töö kvaliteeti.
Saeveskis saeti laudu ja lõigati katusematerjali. Tööstusel oli elektrivalgustus.
Tööstusliku tegevuse körval võttis Tônis Ressaar pidevalt osa seltsitööst. Ta oli Kalmetu Ühispiimatalituse üks asutajaid ja selle esimesi juhatuse liikmeid ning kuulus Viljandi Põllumeeste Seltsi kaubandusosakonna liikmete perre.
1939. aasta andmetest selgub, et Kalmetu veskis oli käigus kaks paari kive ja kahed püülivaltsid, mille vōimsus ületas tunduvalt momendi tarviduse. Veski töötas 280 päeva aastas kolme töölisega.
Tänapäev koputab üha tugevamini Kalmetu veski uksele ja nôuab: taasta vōimalikult kiiresti oma võimsus ja hea maine, sealjuures ära unusta, et lina oli üks kaubaartiklitest, mille abil noor Eesti Vabariik hankis valuutat, täiendas kullavarusid. Ajalugu näib vahel korduvat, sellepärast püüa hoida Tőnis Ressaare joont. Palju jõudu sulle selleks, Kalmetu veski.
- Harry Erm
