Viilupi veski

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane nimi: Viilupi veski
Paralleelnimed: võimalik, et on kunagise küla nime järgi kutsutud ka Kärksi veskiks (1638 Kerckst, 1797 Kerkest, 1855–1859 Керкси, u 1900 Кяркси)
Veski nimi saksa keeles: Wilupi Mühle

Asukoht/Paiknemine

Viilupi veski asukoht Eesti kaardil.
(Maa- ja ruumiameti veebikaardi lõige)

Veski asukoht, aadress:

• Viljandi maakond, Viljandi vald, Savikoti küla, Väike-Viilupi kinnistu.
• Vanema haldusjaotise järgi: Liivimaa kubermang, Viljandi kihelkond, Viljandi mõis, Kärksi küla, Viilupi talu.
• Veski paiknes Sanga ojal (Arumäe oja ka Viilupi oja), selle ülemjooksul.

Koordinaadid:

• Asukoht Maaameti kaardil X: 6475552 Y: 586893
• Asukoht Google kaardil N: 58.411705 N: 25.486765
• Asukoht Regio/Delfi kaardil N: 58°24'42.1" ; E: 25°29'12.4"

 

 

Seisukord/Piirangud

Viilupi veskikoha reljeefi kaart kaasajal.
Sinisega märgitud aimatav/oletav endise paisu asukoht.

Veskikoha seisukord:

• veskihoone - hävinud; mõningased vareme fragmendid nähtavad
• pais - hävinud; paisu muldkeha paiknemine looduses aimatav
• paisjärv - hävinud; tõenäoliselt juba 20. sajani esimesel veerandil
• maaparanduse käigus on oluliselt muutunud ka kogu lähiümbruse hüdrotopoloogia.

Piirangud:

• Lõhejõgi: ei
• Natura 2000 ala: ei
• Kalatrepp: pole vajalik
• RMK pärandobjekt : ei
• Muinsuskaitseline ehitis: ei

   

Ajalugu/Pärimus

Viilupi veski Mellini atlase kaardil 1797. a. (Der Fellinsche Kreis).
Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel : entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen Beobachtungen und nach sorgfaeltiger Untersuchung und Kentnis der Gegenden : das Ganze besteht aus einer Generalkarte und vierzehn Kreiskarten

Viilupi veski oli algselt Viljandi mõisa (Shloss Fellin) Kärksi karjamõisa vesiveski.

Veski ja selle juurde kuuluv paisjärv on märgitud 1796 aasta Mellini kaardil, kuid tõenäoliselt on veski(koht) märksa vanem, sest selles piirkonnas levisid mõisaveskid laiemalt juba 100-200 aastat varem.

Veskijärve proportsioonid sellel kaardil on tänapäeva vaates mõnevõrra eksitavad arvestades Viilupi oja väikest valgala selles piirkonnas. Samas on ka tänapäevane Savikoti paistiik päris mõjuva veepeegli suurusega vaatamata toitva oja väikesele valgalale.

 

 

 

 

 

 

 

Viilupi talu ostu kinnitav plaan. Veskihoone ja paisjärv keskel paremal.
Special-Charte des zum priv. Gute Schloss-Fellin gehörigen Grundstücks No.94 Wilupe. EAA.3724.5.2817 leht 84

 

XIX sajandi 30...40-ndatel astatel koostatud ja välja antud C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardil on Viilupi talukoht küll fikseeritud, kuid veskit pole sinna juurde märgitud, millest võib oletada, et selleks ajaks oli veski mingil põhjusel kasutusest kõrvale jäänud või mõisa poolt vaadates ebatähtis ehitis.

1868. aastal ostab Jaan Soon Viilupi talukoha koos vesiveskiga Viljandi mõisa omanikult Ungern-Sternbergilt päriseks, märkides oma allkirjaks kolm risti!

allkirjad lepingul

Ostu kinnitava ja talukoha maatükkide piire fikseerival plaanil on selgelt näha nii pais ja paisu asukoht peamiste hoonete suhtes kui ka paisjärv ning ka pisike veskihoone Kalmemäe (94.c) lähedal. Selle kaardi mõõtkava võib pidada juba tänastele standartitele vastavaks ning seega võib hinnata paisjärve pikkuseks umbes 60 meetrit ja laiuseks umbes 50 meetrit.

 

 

Viilupi veski verstakaardil

 

 

Kahekümnenda sajandi alul, enne esimest maailmasõda oli veski ilmselt heas töökorras. Seda kinnitab Vene kolmeverstasel kaardil näidatud veski-tingmärk ja väike järveke.

See oli Eestimaal ka üldisemalt veskite jaoks hea majandamise aeg - Venemaa suur turg neelas hea hinnaga mistahes toodangu, hoo üles saanud töösturevolutsioon võimaldas hulgaliselt tehnilisi täiustusi veskite sisseseadetes.

 

 

 

 

Eesti Vabariigi 20-ndate ja 30-ndate aastate kaartidelt Viilupi veskit enam ei leia. Ka 1927. aastal sisse seatud tööstusetevõtete registris sellist vesiveskit pole ning ka Eesti Rahvusliku Jõukomitee aastatel 1938-1939 koostatud Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites sellist veskit ei leia. See ei pruugi tingimata tähendada seda, et veski oleks hävinud või seiskunud. Päris tavaline oli, et lihtsa sisseseadega nn taluveskid jahvatasid oma talu inimeste ja loomade tarbeks jämedat lihtjahu, mille kvaliteet polnud piisav, et uute jahutööstuse ilusa puhta püülijahuga kaaskondlaste ja külarahva maitsemeeltes konkureerida.

Kärksi ja Viilupi ümbruse kaart, umbes 1930. a.

Välislingid/Viited

Special Charte des zum priv. Gute Schloss-Fellin gehörigen Grundstücks №94 Wilupi.1868