Holdre mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata sama kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
;eraT-0-76_001_0011515.pdf | |||
===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE=== | ===I. AJALOOLINE ÜLEVAADE=== | ||
Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi <ref> | Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi | ||
<ref> 1 | |||
Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad. | Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad. | ||
''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. </ref> - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.<ref> 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud (f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005 - | ''L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350. | ||
</ref> Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja | </ref> | ||
- seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.<ref> 2 | |||
1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - ''H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816''; ''Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61''; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud ''(f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005-1012; f.934, n.1, s.1-2). | |||
</ref> | |||
Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja | |||
esinduslikumat hoonestusansamblit. | esinduslikumat hoonestusansamblit. | ||
Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) "eluks ajaks" Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile, | Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) "eluks ajaks" Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile, kuid too pidas kasulikuks mõisat enda nimel pidada ainult aasta - mõisa ostis 2000 taalri eest Palm Riegmann. Riegmannilt päris mõisa tema kasupoeg Caspar Holler, seisuselt Riia linna kodanik. Viimase valdusõigus säilus ka siis, kui Liivimaa siirdus 1629. aastal Altmargi vaherahu järgi Rootsi alla. | ||
<ref> 3 | |||
</ref> | |||
Hollerid jäidki läbi mõisa eksisteerimise selle pikemaajalisteks omanikeks. Neile on paikkond võlgu oma praeguse nimegi - Holdre (saksa keeles Hollershof) | |||
<ref> 4 | |||
</ref> | |||
Ühtlasi pärinevad Hollerite valdusajast ka esimesed andmed mõisa hoonestuse kohta - 1690. aastate algul koostatud reduktsioonidokumentides | |||
nimetatakse mõisas väheldast puidust härrastemaja kisklaudadest katusega ning üksikuid kõrvalhooneid ja [[Ihna veski|veski]]. | |||
<ref> 5 | |||
</ref>. | |||
1767. aastal sai mõisa omanikuks kapten Niels Eckström, kes oli abiellunud ühega Hollerite pärijannadest. Tema ja ta poja nimel püsis valdus veidi üle veerand sajandi ja vőimalik, et tollal teostati mõisas ka suuremaid ehitustöid - näiteks 1779. aastal peatus siin pikemalt müürseppmeister B.J.Nieberg. | |||
1. veebruaril 1794. aastal rentis Holdre 14500 rubla eest "chirurgus" Jakob Johann Reichard. Esmalt küll 20 aasta peale, kuid 1811 kirjutati mõis lõplikult doktori nimele. 1841. aastal jäi mõisa omanikuks tema ainus tütar Amalie, kellelt see 1855. aastal kapten George Ludwig Teibnerile pärandus. Viimane müüs mõisa kahe aasta pärast 45000 rubla eest Limbaži kodanikule Wilhelm Schwartzile, see omakorda õuekohtu asessor Max von Oettingenile, too Ernst Schwartzile jne. Loomulik, et keegi neist ei plaaninudki mõisat põhjalikumalt välja ehitada, vaid kasutasid seda rohkem kapitalimahutusena. Enamasti ei elanud nad ise ka mõisas, vaid lasid seda rentnikel valitseda. | |||
1909.aastal sai mõisa omanikuks Woldemar Dimitri (Demetius) von Ditmar. Mõne aasta eest oli too ostnud Kingli | |||
Redaktsioon: 22. oktoober 2026, kell 10:14
- eraT-0-76_001_0011515.pdf
I. AJALOOLINE ÜLEVAADE
Holdre mõisa ajalugu ulatub XVI sajandi keskpaika. Nagu mitmed ümbruskonna mõisad kujunes temagi endise Helme ordulossi aladele, kuid erinevalt teistest oli tal jääda hoopis väiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Oli aegu, mil mõisa maavaldus ei küündinud 1 adramaanigi [1] - seega oli ta paarkümmend korda väiksem kui kihelkonna suurimad Helme, Hummuli ja Kärstna - ja ka talupoegade arvult oli ta üks kesisemaid.[2] Eks see peaks seletama, miks Holdre oli aegade vältel tihti ostu-müügi objektiks ning rendil ja miks ei ehitatud temas pikka aega välja esinduslikumat hoonestusansamblit.
Liivi sõja puhkedes ja Lõuna-Eesti siirdudes 1561. aastal Rzeczpospolita koosseisu käis Holdre mõis läbi mitmete Poola võimumeeste käest. 1597. aastal läänistas kuningas Sigismund III sõjategevuses laastatud valduse ( pooled taludest olid tühjad) "eluks ajaks" Weidtenhagenist pärit rittmeister Heinrich Ramelile, kuid too pidas kasulikuks mõisat enda nimel pidada ainult aasta - mõisa ostis 2000 taalri eest Palm Riegmann. Riegmannilt päris mõisa tema kasupoeg Caspar Holler, seisuselt Riia linna kodanik. Viimase valdusõigus säilus ka siis, kui Liivimaa siirdus 1629. aastal Altmargi vaherahu järgi Rootsi alla. [3]
Hollerid jäidki läbi mõisa eksisteerimise selle pikemaajalisteks omanikeks. Neile on paikkond võlgu oma praeguse nimegi - Holdre (saksa keeles Hollershof) [4] Ühtlasi pärinevad Hollerite valdusajast ka esimesed andmed mõisa hoonestuse kohta - 1690. aastate algul koostatud reduktsioonidokumentides nimetatakse mõisas väheldast puidust härrastemaja kisklaudadest katusega ning üksikuid kõrvalhooneid ja veski. [5].
1767. aastal sai mõisa omanikuks kapten Niels Eckström, kes oli abiellunud ühega Hollerite pärijannadest. Tema ja ta poja nimel püsis valdus veidi üle veerand sajandi ja vőimalik, et tollal teostati mõisas ka suuremaid ehitustöid - näiteks 1779. aastal peatus siin pikemalt müürseppmeister B.J.Nieberg.
1. veebruaril 1794. aastal rentis Holdre 14500 rubla eest "chirurgus" Jakob Johann Reichard. Esmalt küll 20 aasta peale, kuid 1811 kirjutati mõis lõplikult doktori nimele. 1841. aastal jäi mõisa omanikuks tema ainus tütar Amalie, kellelt see 1855. aastal kapten George Ludwig Teibnerile pärandus. Viimane müüs mõisa kahe aasta pärast 45000 rubla eest Limbaži kodanikule Wilhelm Schwartzile, see omakorda õuekohtu asessor Max von Oettingenile, too Ernst Schwartzile jne. Loomulik, et keegi neist ei plaaninudki mõisat põhjalikumalt välja ehitada, vaid kasutasid seda rohkem kapitalimahutusena. Enamasti ei elanud nad ise ka mõisas, vaid lasid seda rentnikel valitseda.
1909.aastal sai mõisa omanikuks Woldemar Dimitri (Demetius) von Ditmar. Mõne aasta eest oli too ostnud Kingli
- ↑ 1 Näiteks 1641. a. 3/4 adramaad, 1725 1/2 adramaad, 1734-1757 - 1 adramaa, 1832 - 1 ja 19/20 adramaad, 1875 - 2 ja 9/16 adramaad. L. von S t r y k, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Der ehstniche District. Dorpat 1877, lk. 350.
- ↑ 2 1715. aastal elas mõisa territooriumil 28 mõlemast soost talupoega, 1751. a. 98 tk, 1795. a. 155 tk, 1816. a. 178 tk. - H. L i g i, Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711-1816; Uurimusi Läänemeremaade ajaloost II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 371. Tartu 1976, lk.60-61; Holdre talupoegade majanduslikust olukorrast, mõisakoormistest jms annavad hea ülevaate Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis säilunud mõisa vakuraamatud (f.567, n.1, s.375; f.567, n.2, s.1005-1012; f.934, n.1, s.1-2).
- ↑ 3
- ↑ 4
- ↑ 5
