Patküla mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata sama kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
; | ; Valgamaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne nr 10, Tartu 1932. (https://www.etera.ee/zoom/28400/view?page=1&p=separate&tool=info) | ||
Patküla (saksa k. Owerlak, vanasti Oberlack, Overlack, Ober- | Patküla (saksa k. Owerlak, vanasti Oberlack, Overlack, Ober- | ||
lax), 2.4 km kirikust, 28.5 km Puka raudteejaamast. Koosneb õieti | lax), 2.4 km kirikust, 28.5 km Puka raudteejaamast. | ||
2 mõisast: Patküla pärismõisast ja Patküla Vanamõisast Tõrva linna | |||
ligidal. Nagu nimigi näitab, on viimane vanem ja kandis vanasti | Koosneb õieti 2 mõisast: Patküla pärismõisast ja [[Patküla Vanamõisa|Patküla Vanamõisast]] Tõrva linna ligidal. Nagu nimigi näitab, on viimane vanem ja kandis vanasti saksa keeles „Välja mõisa“ - Hof zum Felde (ka Hof zum Velde, Hofzumvelde) nime. | ||
saksa keeles | Mõlemad mõisad olid kogu aeg ühiste omanikkude käes ja praegune Patküla mõis sai pikapeale peamõisaks, kuid | ||
Hofzumvelde) nime. Mõlemad mõisad olid kogu aeg ühiste | oleks vale öelda, nagu seda saksakeelses kirjanduses sagedasti leida, et Owerlak ja Hof zum Felde on üks ja sama mõis. | ||
Ordumeister Bernd von der Borch andis a. 1478 „Valjamoisa“ ühes Pikasilla vakusega (Paggaste zur langen Brück) Richard Velten'ile. | |||
oleks vale öelda, nagu seda saksakeelses kirjanduses sagedasti leida, | Veel tänapäev koosneb Patküla vald 2 suuremast osast: üks neist asub Patküla mõisa, Vanamõisa ja Tõrva ümbruses, teine osa eemal Pikasilla pool V .- Emajõe ääres. | ||
et Owerlak ja Hof zum Felde on üks ja sama mõis. | 1553. a. sai „Väljamõisa“ endale Johann Owerlacker, kelle sugukonnalt on pärit Patküla mõisa saksakeelne nimi. | ||
Ordumeister Bernd von der Borch andis a. 1478 „Valjamoisa“ | 1596. a. päris mõisa testamendi pohjal Johann Patkull. v. Patkullid, kellede järele nimetatakse mõisa eesti keeles, olid Patküla omanikeks kogu rootsi aja kuni a. 1706, millal mõis läks päranduse ja abielu teel esiti v. Müller'ile ja vähe hiljemini Freytag v. Loringhoven'itele. Viimase sugukonna omanduseks jäi mõis 1861. aastani, millal selle ostis dr. jur. Georg Philipp von Stryk. v. Strykidelt võõrandati mõis Eesti maaseaduse alusel. Planeeriti 1922 ja asundati 1923. | ||
ühes Pikasilla vakusega (Paggaste zur langen Brück) Richard | Härrastemaja - vana ühekordne lagunenud puuehitis. | ||
Selle mõisa juures näidatakse põlist tamme, mille rahvajutu järele olla istutanud Suure Põhja sõja tekkimisloos tuttavaks saanud balti aadli eesõiguste eest võitleja Johann Reinhold Patkull. Tõeliselt ei olnud aga viimasel Patküla mõisaga, niipalju kui teada, mingisuguseid suhteid ja rahvajutt näib põhjenevat vaid nimede sarnasusel. | |||
neist asub Patküla mõisa, Vanamõisa ja Tõrva ümbruses, teine osa | |||
eemal Pikasilla pool V .- Emajõe ääres. 1553. a. sai „Väljamõisa“ | |||
endale Johann Owerlacker, kelle sugukonnalt on pärit Patküla mõisa | |||
saksakeelne nimi. 1596. a. päris mõisa testamendi pohjal Johann | |||
Patkull. v. Patkullid, kellede järele nimetatakse mõisa eesti keeles, | |||
olid Patküla omanikeks kogu rootsi aja kuni a. 1706, millal mõis läks | |||
päranduse ja abielu teel esiti v. Müller'ile ja vähe hiljemini Freytag | |||
v. Loringhoven'itele. Viimase sugukonna omanduseks jäi mõis 1861. | |||
aastani, millal selle ostis dr. jur. Georg Philipp von Stryk. v. | |||
asundati 1923. Härrastemaja - vana ühekordne lagunenud puuehitis. | |||
Selle mõisa juures näidatakse | |||
järele olla istutanud Suure Põhja sõja tekkimisloos tuttavaks saanud | |||
balti aadli eesõiguste eest võitleja Johann Reinhold Patkull. | |||
Viimane redaktsioon: 28. oktoober 2026, kell 15:56
- Valgamaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne nr 10, Tartu 1932. (https://www.etera.ee/zoom/28400/view?page=1&p=separate&tool=info)
Patküla (saksa k. Owerlak, vanasti Oberlack, Overlack, Ober- lax), 2.4 km kirikust, 28.5 km Puka raudteejaamast.
Koosneb õieti 2 mõisast: Patküla pärismõisast ja Patküla Vanamõisast Tõrva linna ligidal. Nagu nimigi näitab, on viimane vanem ja kandis vanasti saksa keeles „Välja mõisa“ - Hof zum Felde (ka Hof zum Velde, Hofzumvelde) nime. Mõlemad mõisad olid kogu aeg ühiste omanikkude käes ja praegune Patküla mõis sai pikapeale peamõisaks, kuid oleks vale öelda, nagu seda saksakeelses kirjanduses sagedasti leida, et Owerlak ja Hof zum Felde on üks ja sama mõis. Ordumeister Bernd von der Borch andis a. 1478 „Valjamoisa“ ühes Pikasilla vakusega (Paggaste zur langen Brück) Richard Velten'ile. Veel tänapäev koosneb Patküla vald 2 suuremast osast: üks neist asub Patküla mõisa, Vanamõisa ja Tõrva ümbruses, teine osa eemal Pikasilla pool V .- Emajõe ääres. 1553. a. sai „Väljamõisa“ endale Johann Owerlacker, kelle sugukonnalt on pärit Patküla mõisa saksakeelne nimi. 1596. a. päris mõisa testamendi pohjal Johann Patkull. v. Patkullid, kellede järele nimetatakse mõisa eesti keeles, olid Patküla omanikeks kogu rootsi aja kuni a. 1706, millal mõis läks päranduse ja abielu teel esiti v. Müller'ile ja vähe hiljemini Freytag v. Loringhoven'itele. Viimase sugukonna omanduseks jäi mõis 1861. aastani, millal selle ostis dr. jur. Georg Philipp von Stryk. v. Strykidelt võõrandati mõis Eesti maaseaduse alusel. Planeeriti 1922 ja asundati 1923. Härrastemaja - vana ühekordne lagunenud puuehitis. Selle mõisa juures näidatakse põlist tamme, mille rahvajutu järele olla istutanud Suure Põhja sõja tekkimisloos tuttavaks saanud balti aadli eesõiguste eest võitleja Johann Reinhold Patkull. Tõeliselt ei olnud aga viimasel Patküla mõisaga, niipalju kui teada, mingisuguseid suhteid ja rahvajutt näib põhjenevat vaid nimede sarnasusel.
