Veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 24 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi''.  
'''Mõiste ''veski'' ''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi'' <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
 
Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus  ''veski'' töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti hoonet ja seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.  
 
Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.


Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
Saaremaal on ''tuuleveski'' lühema sõna ''tuulik'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.




'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi (vesinkivi?)''
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi''. <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>


'''Mõiste ''veski'' ''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks <i>"kivil käima" = "veskil käima".</i>
Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hilisemal ajal on olnud ''veski'' ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.
Saaremaal on ''[[tuuleveski]]'' lühema sõna ''[[tuulik]]'' ning ajalooliselt vanima ''[[tuuling]]'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.
 
 
 
'''WeskiWikis''' üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna '''<i>veski</i> tähistab enamasti vesiveskit ja sõna <i>tuulik</i> tähistab tuuleveskit'''.


===Viited===


WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.


[[Category:Mõisted]]
[[Category:Molinoloogiline mõiste]]
[[Category:Mõiste]]
[[Category:Ajalugu]]

Viimane redaktsioon: 30. oktoober 2026, kell 08:35

Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus veski töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti hoonet ja seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.


Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi (vesinkivi?) Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. [1]

Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik ning ajalooliselt vanima tuuling kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.


WeskiWikis üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna tuulik tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. ↑ Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012