Veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 21 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi''.  
'''Mõiste ''veski'' ''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi'' <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>


Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus  ''veski'' töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti hoonet ja seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.  
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
Saaremaal on ''tuuleveski'' lühema sõna ''tuulik'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.


Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.




'''Mõiste ''veski'' ''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.


Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hilisemal ajal on olnud ''veski'' ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski.
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi (vesinkivi?)''  
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi''. <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
 
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks <i>"kivil käima" = "veskil käima".</i>
Saaremaal on ''[[tuuleveski]]'' lühema sõna ''[[tuulik]]'' ning ajalooliselt vanima ''[[tuuling]]'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.
 




WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.
'''WeskiWikis''' üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna '''<i>veski</i> tähistab enamasti vesiveskit ja sõna <i>tuulik</i> tähistab tuuleveskit'''.


===Viited===
===Viited===




 
[[Category:Molinoloogiline mõiste]]
[[Category:Mõisted]]
[[Category:Mõiste]]
[[Category:Ajalugu]]

Viimane redaktsioon: 30. oktoober 2026, kell 08:35

Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus veski töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti hoonet ja seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.


Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi (vesinkivi?) Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. [1]

Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik ning ajalooliselt vanima tuuling kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.


WeskiWikis üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna tuulik tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. ↑ Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012