Kaarli mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |
(Erinevus puudub)
|
Viimane redaktsioon: 25. mai 2021, kell 14:22
Ordu maameister Siegfrid Lander von Sponheim läänistas 1416. aasta 13. detsembril kuue adramaa suuruse Jehentacke ehk Jodentack'i valduse vennastele Henrick, Claes, Hermann ja Meinhard Tolckele. Valduse keskus paiknes arvatavasti enam-vähem sealsamas, kus hiljem Õisu mõisale kuulunud Kaarli kõrvalmõis, seega Õisu praegusest mõisasüdamest mõni kilomeeter Halliste poole. Veidi hiljem, 1445. aastal läänistati sealne kuueadramaaline valdus, Isentack, aga juba Johann Vinck von Overbergile, kes maksis selle eest Hansz Wulffile 1100 vana Riia marka. Suurema kahtluseta oli too Johann Vinck või Finck aastail 1439-1450 Liivimaa ordumeistriks olnud Heidenreich Vincke von Overbergi sugulane. Näib üpris tõenäoline, et umbes tol ajal võis sinna kujuneda ka vähemalt 14 taluga mõisamajand. Meil pole vähimatki aimu, milline võis olla sealne hoonestus. Seevastu on teada, et mõnda aega elas või töötas seal keegi Janosi-nimeline mittesakslasest, s.t. eestlasest ehitusmeister, kes oli omal alal niivõrd võimekas, et näiteks 1528. aastal palgati ta taastama neli aastat varem maha põlenud Pärnu Nikolai kiriku torni.
Vinckede ehk Finckede omandusse jäi Jodentacki ehk Jõetaguse valdus 1534. aasta 14. juulini, siis pärandas Johann Finck juunior selle koos muude maade ja varadega oma kasupojale Jürgen Woldele. Sealtpeale ei leia me selle mõisakese kohta aga enam mingeid teateid, ent mälestus selle kunagistest omanikest Finckedest talletus aastasadadeks ühe Õisu mõisale kuulunud küla, Kaarli külje alla jäänud Vingivalla nimes?
Nõnda võimegi väita, et esimene mõisalaadne moodustis ei kujunenud mitte Õissu, vaid sealt veidi eemale, Kaarlisse.
Ei ole täpselt teada, millal hilisema Õisu mõisa keskus oma praegusesse asukohta üle toodi, ent kui uskuda 1638. aasta sügisel tehtud maarevisjoni andmeid, pidi see juhtuma veidi enne Liivi sõda, seega millalgi XVI sajandi keskpaigas, ja selle rajaja ei olnud enam ükski Fincke ega Wolde, vaid keegi Stackelbcrgidest. Varem oli sealsamas kohas paiknenud Õisu küla, sest veel 1551. aastalgi on räägitud selle talupoegadest, Osische buren`itest. [1].
- ↑ Õisu. Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur. Ants Hein. Hattorpe, Tallinn, 2016