Tsähkna veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 6 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
<div style='text-align: right;'> <span style="font-size:150%"> '''<s>Ω</s>'''</div> | |||
[[File:TsahknaMAkaart.JPG|thumb|300px|right| Tsähka veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt]] | [[File:TsahknaMAkaart.JPG|thumb|300px|right| Tsähka veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt]] | ||
== Nimed == | == Nimed == | ||
Veski tänapäevane enimkasutatav nimi on [[Tsähkna veski]]. Varem, eriti 20. sajandi esimesel poolel oli valdavalt kasutuses nimekuju [[Zähna veski]]. Kohalik, murdeline veski nimi on [[Zähnä veski]] või ka [[Tsähknä veski]]. Väga harva esineb ka nimekuju [[Tsahkna veski]]. | Veski tänapäevane enimkasutatav nimi on [[Tsähkna veski]]. Varem, eriti 20. sajandi esimesel poolel oli valdavalt kasutuses nimekuju [[Zähna veski]]. Kohalik, murdeline veski nimi on [[Zähnä veski]] või ka [[Tsähknä veski]], varem ka [[Zähna kivi]]. Väga harva esineb ka nimekuju [[Tsahkna veski]]. | ||
Saksa keeles [[Zähna Mühle]]. | Saksa keeles [[Zähna Mühle]]. | ||
| 26. rida: | 27. rida: | ||
Veskikoht oli olemas juba Põhjasõja ajal. Samuti on veskikoht märgitud nii Mellini kui ka Rückeri kaardil. | Veskikoht oli olemas juba Põhjasõja ajal. Samuti on veskikoht märgitud nii Mellini kui ka Rückeri kaardil. | ||
Töötas üks kivipaar, tehti liht- ja | Töötas üks kivipaar, tehti liht- ja ülesõelajahvatust ning tangu, veskis olid kruubimasin ja tangulõikaja ning esimesed püülivaltsid Võrumaal. Veskis saeti sindleid, toimus linamurdmine ning lina- ja viljapuhastamine. 1934. aastast töötas saekaater, seimer ja | ||
ülesõelajahvatust ning tangu, veskis olid kruubimasin ja tangulõikaja ning | |||
esimesed püülivaltsid Võrumaal. Veskis saeti sindleid, toimus linamurdmine | |||
ning lina- ja viljapuhastamine. 1934. aastast töötas saekaater, seimer ja | |||
höövelmasin, tegutses meierei ning toodeti elektrit oma majapidamise tarbeks. | höövelmasin, tegutses meierei ning toodeti elektrit oma majapidamise tarbeks. | ||
Veski juured osteti lisaks ka lokomobiil. <ref> Karilatsi kajastused 3, M.Veski, PTM, 2010 </ref>. | Veski juured osteti lisaks ka lokomobiil. <ref> Karilatsi kajastused 3, M.Veski, PTM, 2010 </ref>. | ||
19. sajandi lõpul kuulus veski Anna Haava vanematele. Siit on luuletaja ammutanud ainest ka oma loomingule <ref> http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=44&table=Persons </ref>. | 19. sajandi lõpul kuulus veski [[Anna Haava]] vanematele. Siit on luuletaja ammutanud ainest ka oma loomingule <ref> http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=44&table=Persons </ref>. | ||
Kuulmaoru veerel, vaatega | Kuulmaoru veerel, vaatega [[Janukjärv]]ele on tähistatud koht, kus poeet kirjutas luuletuse "Järv leegib eha paistel".<ref> Loodusajakiri https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Loodusesober03-2014.pdf </ref> | ||
Hävinud 1940. aastal tulekahjus. | Hävinud 1940. aastal tulekahjus. | ||
| 41. rida: | 39. rida: | ||
== Viited == | == Viited == | ||
[[Category:Veski]] | |||
[[Category:Mõisaveskid]] | [[Category:Mõisaveskid]] | ||
[[Category:Jahuveskid]] | [[Category:Jahuveskid]] | ||
[[Category:Vesiveskid]] | [[Category:Vesiveskid]] | ||
[[Category: | [[Category:Põlva maakond]] | ||
[[Category:Kanepi kihelkond]] | [[Category:Kanepi kihelkond]] | ||
[[Category:Leevi jõgi]] | [[Category:Leevi jõgi]] | ||
[[Category:Hävinud veskid]] | [[Category:Hävinud veskid]] | ||
[[Category:Saeveski]] | |||
[[Category:Püüliveski]] | |||
[[Category:Endine elektritootja]] | |||
[[Category:Veski hävinud]] | |||
[[Category:Säilinud pais]] | |||
[[Category:Säilinud paisjärv]] | |||
[[Category:Krootuse mõis]] | |||
Viimane redaktsioon: 10. juuni 2021, kell 20:26
Nimed
Veski tänapäevane enimkasutatav nimi on Tsähkna veski. Varem, eriti 20. sajandi esimesel poolel oli valdavalt kasutuses nimekuju Zähna veski. Kohalik, murdeline veski nimi on Zähnä veski või ka Tsähknä veski, varem ka Zähna kivi. Väga harva esineb ka nimekuju Tsahkna veski. Saksa keeles Zähna Mühle.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht
Veski asukoht, aadress: Põlva maakond, Kanepi vald, Häätaru küla, Veski kinnistu. Asumi kood: 1960. Vanema haldusjaotuse järgi Kanepi kihelkond, Krootuse mõis (kuni 1917) või ka Võrumaa, Kõlleste vald (1922 a.).
Vesikondlik paiknemine: Piigaste oja (kood:1048300) ülemjooksul. Jõe edasivool: Leevi jõgi => Ahja jõgi => Suur-Emajõgi.
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud vundament. Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: mitterahuldav, paisu kõrgus: ~1,25 m, ülevoolu tüüp: pole teada. Paisutus - olemas, veski paisjärve nimi Tsähknä veskijärv, paisjärve kood: 210930. Veski sild: pole säilinud. Veskitee: pole säilinud. Kalatrepp: pole ehitatud.
Pärimus ja ajalugu
Veskikoht oli olemas juba Põhjasõja ajal. Samuti on veskikoht märgitud nii Mellini kui ka Rückeri kaardil.
Töötas üks kivipaar, tehti liht- ja ülesõelajahvatust ning tangu, veskis olid kruubimasin ja tangulõikaja ning esimesed püülivaltsid Võrumaal. Veskis saeti sindleid, toimus linamurdmine ning lina- ja viljapuhastamine. 1934. aastast töötas saekaater, seimer ja höövelmasin, tegutses meierei ning toodeti elektrit oma majapidamise tarbeks. Veski juured osteti lisaks ka lokomobiil. [1].
19. sajandi lõpul kuulus veski Anna Haava vanematele. Siit on luuletaja ammutanud ainest ka oma loomingule [2]. Kuulmaoru veerel, vaatega Janukjärvele on tähistatud koht, kus poeet kirjutas luuletuse "Järv leegib eha paistel".[3]
Hävinud 1940. aastal tulekahjus. Teise versiooni järgi süüdati veski 1940. a segastel aegadel pahatahtlike inimeste poolt.
Viited
- ↑ Karilatsi kajastused 3, M.Veski, PTM, 2010
- ↑ http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=44&table=Persons
- ↑ Loodusajakiri https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Loodusesober03-2014.pdf
