Tarvastu Linnaveski: erinevus redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja 6 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
Paisu seisund: rahuldav | Paisu seisund: rahuldav | ||
Rajatud kalapääs. | |||
== Ajalugu == | == Ajalugu == | ||
Keskaegse asukohatraditsiooniga vesiveski. | Keskaegse asukohatraditsiooniga vesiveski. | ||
Arvatakse, et vesiveski rajati siia juba koos ordulinnusega, olles vesi-kaitserajatise osa. Ilmselt oli paksude müüridega tornitaolise ehitise primaarseks ülesandeks veereziimi reguleerimine linnust ümbritsevates vallikraavides. Teine tähtis ülesanne oli veskil kindlustada ordumaadelt kogutud vilja jahvatamine linnuse garnisonile ja seda ka piiramisolukordades. Vanadelt linnusevaremete plaanidelt näeme, et esialgne linnuseveski paiknes Tarvastu jõe põhjapoolsel harul, (mis rahvaliku legendi kohaselt olla ordumeistri käsu kohaselt käsitsi kaevatud või süvendatud) otse sissepääsutee kõrval, võimalik, et ka väravatorni funktsiooni kandvas hoones. (joon. 320). Pärast linnuse lõplikku hävimist 1561 sügisel sealse püssirohulao plahvatuses, jäeti linnus maha ning põhjapoolne jõeharu kasvas peagi kinni. Ja juba 1693. aastal koostatud Tarvastu mõisa maade kaardil näeme vana mõisahoone ja linnuse vahel, endise paisjärve aladel, vaid jõeluhta ja linnuse taga tiigikesi. (joon. 330). | Arvatakse, et vesiveski rajati siia juba koos ordulinnusega, olles vesi-kaitserajatise osa. Ilmselt oli paksude müüridega tornitaolise ehitise primaarseks ülesandeks veereziimi reguleerimine linnust ümbritsevates vallikraavides. Teine tähtis ülesanne oli veskil kindlustada ordumaadelt kogutud vilja jahvatamine linnuse garnisonile ja seda ka piiramisolukordades. Vanadelt linnusevaremete plaanidelt näeme, et esialgne linnuseveski paiknes Tarvastu jõe põhjapoolsel harul, (mis rahvaliku legendi kohaselt olla ordumeistri käsu kohaselt käsitsi kaevatud või süvendatud) otse sissepääsutee kõrval, võimalik, et ka väravatorni funktsiooni kandvas hoones. (joon. 320). Pärast linnuse lõplikku hävimist 1561 sügisel sealse püssirohulao plahvatuses, jäeti linnus maha ning põhjapoolne jõeharu kasvas peagi kinni. Ja juba 1693. aastal koostatud Tarvastu mõisa maade kaardil näeme vana mõisahoone ja linnuse vahel, endise paisjärve aladel, vaid jõeluhta ja linnuse taga tiigikesi. (joon. 330). | ||
Uus vesiveski rajati ilmselt peale Põhjasõda juba jõe vasakkaldale, nii nagu uus mõisahoonegi (joon. 350) (joon. 370) | Uus vesiveski rajati ilmselt peale Põhjasõda juba jõe vasakkaldale, nii nagu uus mõisahoonegi (joon. 350) (joon. 370) | ||
[https://zc.ee/DOthuFJR Kaardid ] | [<s>https://zc.ee/DOthuFJR Kaardid </s>] | ||
Eesti Vabariigi algusaegadel kujunes Linnaveskist üks Tarvastu valla suurim ja moodsaim tööstusettevõte. | Eesti Vabariigi algusaegadel kujunes Linnaveskist üks Tarvastu valla suurim ja moodsaim tööstusettevõte. | ||
... "Veski töötas 3-korruselises hoones moodsa sisseseadega. Energiaallikateks olid 30-hobujõuline turbiin ja puugaasimootor. Jahvatamiseks oli 2 paari jahukive, moodsad püülivaltsid koos juurdekuuluvaga, viljaseemne puhastaja, manna-, kruubi- ja tangumasinad. Veski torustik oli üle kilomeetri pikk. Masinad töötasid automaatselt ja tolmuvabalt. Veski tootis ise elektrit ja andis seda isegi Mustla alevile. Ettevõtlik omanik Juhan Leinbock (s. 1874) oli pärit Riidaja vallast, juba noorukina ehitas koduvallas rehepeksumasinaid. Pidas seal talu ning osales aktiivselt ühistegevuses. Heas korras talule lisaks ostiski ta Tarvastu Linnaveski, mis enne teda oli üsna armetus olukorras. Pärast esialgset kordategemist hävis veski kurja käe läbi tules, kuid omanik ehitas selle asemele uue ja see oli üks moodsamaid kogu Viljandimaal"... | <I>... "Veski töötas 3-korruselises hoones moodsa sisseseadega. Energiaallikateks olid 30-hobujõuline turbiin ja puugaasimootor. Jahvatamiseks oli 2 paari jahukive, moodsad püülivaltsid koos juurdekuuluvaga, viljaseemne puhastaja, manna-, kruubi- ja tangumasinad. Veski torustik oli üle kilomeetri pikk. Masinad töötasid automaatselt ja tolmuvabalt. Veski tootis ise elektrit ja andis seda isegi Mustla alevile. Ettevõtlik omanik Juhan Leinbock (s. 1874) oli pärit Riidaja vallast, juba noorukina ehitas koduvallas rehepeksumasinaid. Pidas seal talu ning osales aktiivselt ühistegevuses. Heas korras talule lisaks ostiski ta Tarvastu Linnaveski, mis enne teda oli üsna armetus olukorras. Pärast esialgset kordategemist hävis veski kurja käe läbi tules, kuid omanik ehitas selle asemele uue ja see oli üks moodsamaid kogu Viljandimaal"...</i> | ||
;Aino Pedai, TARVASTU KIHELKOND, 2001 | |||
==Pärimus== | ==Pärimus== | ||
... "Mõne aasta pärast selgus, et veskitulekahju süü oli ikkagi veskiomaniku enda peal. Nimelt oli ta plaaninud väga kavala loo, kuidas kindlustust ära petta ja see läks tal esimene kord ka õnneks. Nimelt oli ta veski katusealusele ruumide soojahoidmiseks toodud heinte sisse püstise parajalt laia ja sügava augu teinud, mille põhja pika ja jämeda küünla püsti pannud, mis kolmveerand heintest väljas, alumine veedand aga heinte sees olnud. Kuna heintest augu servad valgusekuma välja ei lasknud paista ja küünal pikk ja jäme oli, siis oli peremehel-süütajal küll aega, et Viljandi Seasaare kõrtsi jõuda ja seal kaaslastega ka juua-süüa. Kui nüüd veskist sõna toodi ja ta tagasi kihutas oli esimene asi, et ta hakkas möldrit kiruma, et too polla ilmselgelt veskis laagreid-võlle ülekuumenemise eest kaitsta viitsinud ja nii mõni puust võll tuld üles võtnud. Mõne aasta pärast proovinud ta samamoodi Pikru veskis teha, aga siis tuli heina-tule vigur ilmsiks ja mees pandud vangi"... | <i>... "Mõne aasta pärast selgus, et veskitulekahju süü oli ikkagi veskiomaniku enda peal. Nimelt oli ta plaaninud väga kavala loo, kuidas kindlustust ära petta ja see läks tal esimene kord ka õnneks. Nimelt oli ta veski katusealusele ruumide soojahoidmiseks toodud heinte sisse püstise parajalt laia ja sügava augu teinud, mille põhja pika ja jämeda küünla püsti pannud, mis kolmveerand heintest väljas, alumine veedand aga heinte sees olnud. Kuna heintest augu servad valgusekuma välja ei lasknud paista ja küünal pikk ja jäme oli, siis oli peremehel-süütajal küll aega, et Viljandi Seasaare kõrtsi jõuda ja seal kaaslastega ka juua-süüa. Kui nüüd veskist sõna toodi ja ta tagasi kihutas oli esimene asi, et ta hakkas möldrit kiruma, et too polla ilmselgelt veskis laagreid-võlle ülekuumenemise eest kaitsta viitsinud ja nii mõni puust võll tuld üles võtnud. Mõne aasta pärast proovinud ta samamoodi Pikru veskis teha, aga siis tuli heina-tule vigur ilmsiks ja mees pandud vangi"...</i> | ||
; Tõnis Kask (2012) | |||
== Tehniline == | == Tehniline == | ||
2009 aastal töötas | 2009 aastal töötas Linnaveski paisul metallist [[vesiratas]]. | ||
Potentsiaalne hüdroelektrijaama asukoht. Paisutuskõrgus 3.5m (4.0m). Saaks paigaldada turbiini võimsusega 30 kW. | Potentsiaalne hüdroelektrijaama asukoht. Paisutuskõrgus 3.5m (4.0m). Saaks paigaldada turbiini võimsusega 30 kW. | ||
| 61. rida: | 55. rida: | ||
Keskkonnainfo: [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=14;-668549228;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-456720119 Tarvastu jõgi] | Keskkonnainfo: [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=14;-668549228;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-456720119 <s>Tarvastu jõgi</s>] | ||
Kultuurimälestiste riiklik register: [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14672 Tarvastu vesiveski varemed] | Kultuurimälestiste riiklik register: [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14672 Tarvastu vesiveski varemed] | ||
| 72. rida: | 66. rida: | ||
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/tarvastu-kalakarestiku-vastuoluline-sunnilugu-ja-veskiomaniku-voitlused?id=73590009 | http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/tarvastu-kalakarestiku-vastuoluline-sunnilugu-ja-veskiomaniku-voitlused?id=73590009 | ||
== Fotod == | == Fotod == | ||
*[https://zc.ee/6CZ5sRK9 Veskivaramu fotokogu] | *[https://zc.ee/6CZ5sRK9 <s>Veskivaramu fotokogu</s>] | ||
*[https://zc.ee/P6u5Xkfu Fotod arhiividest] | *[https://zc.ee/P6u5Xkfu <s>Fotod arhiividest</s>] | ||
== Viited == | == Viited == | ||
Viimane redaktsioon: 5. september 2021, kell 12:43
Nimi/Nimed
Veski asulajärgne nimekuju on Tarvastu veski. Täpsem nimi on Tarvastu Linnaveski või Linnaveski (Tarvastu). Weskiwiki nimistus on tähistus Linnaveski(2). Saksa keeles Tarvast Mühle.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt linnuse ja mõisaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Sooviku küla, Tarvastu vald, Viljandi maakond, asumi kood: 7750.
Paikne: Tarvastu jõel, selle alamjooksul.
Navi/GPS koordinaadid: N:58.23558 E:25.90370
Maaameti kaardil L-EST koordinaadid: X:6456558 Y:611798
Seisukord ja muu teave
Tänapäevane seisud: varemed
Paisu seisund: rahuldav
Rajatud kalapääs.
Ajalugu
Keskaegse asukohatraditsiooniga vesiveski.
Arvatakse, et vesiveski rajati siia juba koos ordulinnusega, olles vesi-kaitserajatise osa. Ilmselt oli paksude müüridega tornitaolise ehitise primaarseks ülesandeks veereziimi reguleerimine linnust ümbritsevates vallikraavides. Teine tähtis ülesanne oli veskil kindlustada ordumaadelt kogutud vilja jahvatamine linnuse garnisonile ja seda ka piiramisolukordades. Vanadelt linnusevaremete plaanidelt näeme, et esialgne linnuseveski paiknes Tarvastu jõe põhjapoolsel harul, (mis rahvaliku legendi kohaselt olla ordumeistri käsu kohaselt käsitsi kaevatud või süvendatud) otse sissepääsutee kõrval, võimalik, et ka väravatorni funktsiooni kandvas hoones. (joon. 320). Pärast linnuse lõplikku hävimist 1561 sügisel sealse püssirohulao plahvatuses, jäeti linnus maha ning põhjapoolne jõeharu kasvas peagi kinni. Ja juba 1693. aastal koostatud Tarvastu mõisa maade kaardil näeme vana mõisahoone ja linnuse vahel, endise paisjärve aladel, vaid jõeluhta ja linnuse taga tiigikesi. (joon. 330). Uus vesiveski rajati ilmselt peale Põhjasõda juba jõe vasakkaldale, nii nagu uus mõisahoonegi (joon. 350) (joon. 370)
[https://zc.ee/DOthuFJR Kaardid ]
Eesti Vabariigi algusaegadel kujunes Linnaveskist üks Tarvastu valla suurim ja moodsaim tööstusettevõte.
... "Veski töötas 3-korruselises hoones moodsa sisseseadega. Energiaallikateks olid 30-hobujõuline turbiin ja puugaasimootor. Jahvatamiseks oli 2 paari jahukive, moodsad püülivaltsid koos juurdekuuluvaga, viljaseemne puhastaja, manna-, kruubi- ja tangumasinad. Veski torustik oli üle kilomeetri pikk. Masinad töötasid automaatselt ja tolmuvabalt. Veski tootis ise elektrit ja andis seda isegi Mustla alevile. Ettevõtlik omanik Juhan Leinbock (s. 1874) oli pärit Riidaja vallast, juba noorukina ehitas koduvallas rehepeksumasinaid. Pidas seal talu ning osales aktiivselt ühistegevuses. Heas korras talule lisaks ostiski ta Tarvastu Linnaveski, mis enne teda oli üsna armetus olukorras. Pärast esialgset kordategemist hävis veski kurja käe läbi tules, kuid omanik ehitas selle asemele uue ja see oli üks moodsamaid kogu Viljandimaal"...
- Aino Pedai, TARVASTU KIHELKOND, 2001
Pärimus
... "Mõne aasta pärast selgus, et veskitulekahju süü oli ikkagi veskiomaniku enda peal. Nimelt oli ta plaaninud väga kavala loo, kuidas kindlustust ära petta ja see läks tal esimene kord ka õnneks. Nimelt oli ta veski katusealusele ruumide soojahoidmiseks toodud heinte sisse püstise parajalt laia ja sügava augu teinud, mille põhja pika ja jämeda küünla püsti pannud, mis kolmveerand heintest väljas, alumine veedand aga heinte sees olnud. Kuna heintest augu servad valgusekuma välja ei lasknud paista ja küünal pikk ja jäme oli, siis oli peremehel-süütajal küll aega, et Viljandi Seasaare kõrtsi jõuda ja seal kaaslastega ka juua-süüa. Kui nüüd veskist sõna toodi ja ta tagasi kihutas oli esimene asi, et ta hakkas möldrit kiruma, et too polla ilmselgelt veskis laagreid-võlle ülekuumenemise eest kaitsta viitsinud ja nii mõni puust võll tuld üles võtnud. Mõne aasta pärast proovinud ta samamoodi Pikru veskis teha, aga siis tuli heina-tule vigur ilmsiks ja mees pandud vangi"...
- Tõnis Kask (2012)
Tehniline
2009 aastal töötas Linnaveski paisul metallist vesiratas.
Potentsiaalne hüdroelektrijaama asukoht. Paisutuskõrgus 3.5m (4.0m). Saaks paigaldada turbiini võimsusega 30 kW.
Lisalugemist
Keskkonnainfo: Tarvastu jõgi
Kultuurimälestiste riiklik register: Tarvastu vesiveski varemed
http://www.sakala.ajaleht.ee/232261/omanikud-hoiavad-paisudel-silma-peal
Artikkel ajalehest: Tarvastu püüab tammi päästa. Sakala 05.02.2013
Artikkel ajalehest: Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!. Maaleht 30.10.2014
