Kohala veski: erinevus redaktsioonide vahel
| 21. rida: | 21. rida: | ||
Veski paiknes [[Kunda mõis|Kunda]] ja [[Kohala mõis]]ate piiril ja ühtlasi ka Viru-Nigula ja Rakvere kihelkonna piiril. | Veski paiknes [[Kunda mõis|Kunda]] ja [[Kohala mõis]]ate piiril ja ühtlasi ka Viru-Nigula ja Rakvere kihelkonna piiril. | ||
Jõukomitee 1938. a. loenduse kohaselt oli veskis kolm veeturbiini - 30 hj, 20 hj ja 3 hj - mis käitasid kolme 48-tollist veskikivi paari. | Jõukomitee 1938. a. loenduse kohaselt oli veskis kolm veeturbiini - 30 hj, 20 hj ja 3 hj - mis käitasid kolme 48-tollist veskikivi paari. Pisut toodeti elektrit ka veski omatarbeks. Varemalt on olnud ka saeveski sisseseade. | ||
[https://pk.rmk.ee/parandkultuur/TU/TU031.jpg RMK pärandkultuuriobjekt, kood 770:VEV:001] | [https://pk.rmk.ee/parandkultuur/TU/TU031.jpg RMK pärandkultuuriobjekt, kood 770:VEV:001] | ||
Redaktsioon: 10. september 2021, kell 17:18
Nimi/Nimed
Veski tänapäeval kasutatav nimekuju on Kohala veski. Varasemalt kasutati nime Kohala jahu ja püüliveski. Kunagine kuuluvusjärgne nimi oli Kohala mõisa veski. Omaniku nime järgi oli veski nimi Rükkel K veski või Rükkeli veski. Saksa keelne veski nimi on Tolks Mühle või Kohhala Mühle. Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt põhiliselt püüliveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Lääne-Viru maakond, Sõmeru vald, Jäätma küla, Kohala veski kinnistu. Asumi kood 3263. Varasema haldusjaotuse järgi Viru-Nigula kihelkond, Kohala mõis. Veski paikneb Kunda jõel, umbes selle alamjooksul. Veekogu kood vee1072900.
Koordinaadid:
- XY:6592766.2, 642585.7
- BL: 59.448649, 26.514118
- BL: 59°26′55.136″, 26°30′50.824″
Seisukord ja muu teave
Veskihoonest on säilinud varemed ja ka pais on varemetes ning paisjärv pole säilinud.
Ajalugu/Pärimus
Veski paiknes Kunda ja Kohala mõisate piiril ja ühtlasi ka Viru-Nigula ja Rakvere kihelkonna piiril.
Jõukomitee 1938. a. loenduse kohaselt oli veskis kolm veeturbiini - 30 hj, 20 hj ja 3 hj - mis käitasid kolme 48-tollist veskikivi paari. Pisut toodeti elektrit ka veski omatarbeks. Varemalt on olnud ka saeveski sisseseade.
