Nässmetsa veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 45 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{tühi}}
[[File:NassmotsaEestiKaart.JPG|thumb|320px|Nässmetsa veski asukoht/paiknemine. Lõige Maaameti veebikaardilt.]]
[[Antsla saeveski]] või [[Antsla veski]]
[[File:Nassmetsa1977.PNG|thumb|320px|Nässmetsa veski. 1977. a. Foto. O. Suuder, MKA arhiiv ERA.T.76.1.15404 ]]
[[File:Nastmets18sajand.jpg|thumb|320px| Nässmetsa karjamõis 18.sajandi lõpus Mellini kaardil. Veskita.]]
[[File:Nesmetz1840col.jpg|thumb|320px|Nässmetsa karjamõis koos vesiveskiga. u 1840, Rückeli kaardi lõige]]
[[File:Haukaverstakaart.jpg|thumb|320px|Nässmetsa veski verstakaardil, u 1905.a.]]
[[File:Nasmoisaplaan1977nordup.jpg|thumb|320px|Nässmõisa veski plaan 1977. a. O. Suuder, ERA.T.76.1.15404]]
 
==Nimi/Nimed==
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on
ks<ref> [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=251181&_xr=eNo1jM8OgjAYw9%252FluxuZ8V%252FqyZfwShpYJnGMycYuhncX8PPUpr%252B2hMGnQ3UjLj%252BTYCpIz7hPlmPzlCU5QaJnY1dvDOTBwN095OSpuPRDu%252BEjxI1duzUhb1WjKA1j%252Fp%252FQuvo1FWYWpZHO6uC86hXiGdyk8QFil%252FU8fwEwNDYc EAA.2469.1.10234 "Special-Charte des zum priv. Gute Alt-Anzen gehörigen Grundstücks Nr 5 <b>Pärsimae Rein</b>"]</ref>
 
Asula vanemad nimekujud on olnud [[Nesmetze]], [[Nessmetzkuella]], [[Dorff Nesmetz]], [[Nestmeste]], [[Hoflage Nessmets]], [[Nestmöts]]. <ref>https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=nässmetsa&F=M&C06=en</ref>
 
Saksa keeles on veski nimi [[Nesmetz Mühle]].
 
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski
ja toodangu tüübilt jahuveski, hiljem ka saeveski
ning pärandi tüübilt mõisaveski (karjamõisa veski).
 
==Asukoht/Paiknemine==
* Veski asukoht, aadress: [[Võru maakond]], [[Antsla vald]], Antsla linn, Veski tn 53.
* Vanema haldusjaotuse järgi [[Urvaste kihelkond]], [[Vana-Antsla mõis]].
* Asumi kood: 1301.
* Veski paikneb [[Lambahanna oja]]l, selle ülemjooksul.
* Asukoht Maaameti kaardil: [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur?searchid=FMA_PARANDOBJ_WFS&hide=false&KOOD=143:VEV:003  X: 6413588.7,  Y: 650266.3 ]
* Asukoht [https://maps.google.com/maps?q=Nassmetsa_veski@57.838562,26.530297 Asukoht Google kaardil N: 57.838562, E: 26.530297]
* Asukoht Regio/Delfi kaardil: [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=755ce4049670b24fe686a0d80ae7ff65  PL: 57°50′18.823″ ; IP: 26°31′49.069″ ]
 
==Seisukord ja muu teave==
*Veskihoone on ümber ehitatud-renoveeritud uuemaks saeveskihooneks.
*Pais säilinud uuendatud kujul.
*Paisjärv säilinud.
 
==Ajalugu/Pärimus==
Tegemist on põlise külaga, kuhu XVIII saj alguses rajati Vana-Antsla mõisa karjamõis – 1723. a revisjoniprotokolli kohaselt oli Markuse Miku maa karjamõisaks võetud.
1762. a Urvaste personaalraamatus enam küla kirjas polnud, karjamõis oli laienenud ja samade lisanimedega talupojad nagu 1723 paiknesid nüüd Vana-Antsla mõisa teistes külades.
XIX saj lõpus oli Nässmõisa tuntud veski poolest.
1920. a-tel jagati karjamõisa maad asundustaludeks ja tekkis küla, mis 1977 liideti põhiliselt Taberlaane, osalt Kraavi külaga.
Tänapäeval on karjamõisa koht kokku kasvanud Antsla linnaga.
Rahvapärases kohanimes on asendunud -mõtsa sõnaga -mõisa, mis al XVIII saj-st vastas paremini koha olemusele.
Esialgne Nässmõtsa küla näib olevat tekkinud veel põlisema Kobela küla ääremaale. <ref>https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=nässmetsa&F=M&C06=en</ref>
 
Oli Vana-Antsla mõisa omanduses. EW ajal oli rentnike käes. Paigaldati turbiin Antsla linna elektriga varustamiseks. Hiljem on siin olnud vaid saekaater, mis töötas elektri jõul ja oli ka puidutöökoda.<ref>https://eelis.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-2070118767</ref>
 
Eesti Rahvusliku Jõukomitee poolt aastatel 1938-1939 koostatud Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites on Nässmetsa veski omanikuks märgitud Hermann Koolmeister
ja veskis paikneva turbiini võimsuseks on märgitud  10 hobujõudu (~7,5 kW) <ref>ERA.1011.1.99</ref>
 
"Pärsimäe (Jaan) käes oli rendil ka väike Nässmõisa vesiveski teisel pool Antslat.
Lugematuid kordi olen seal veskikorda oodanud.
Aga ka Nässmõisa veskit ehitas ta alalõpmata ümber ja see lagunes tal sageli ka ära. B. Kangro."  <ref>"Kipitai". Autobiograafiline romaan.  Autor: Bernard Kangro ( https://www.vanaraamat.ee/Bernard_Kangro_Kipitai_Autobiograafiline_romaan_Eesti_Kirjanike_Kooperatiiv_1992_38335-93.htm ) </ref>
 
==Lisainfo/välislingid==
* [https://pk.rmk.ee/parandkultuur/JU/JU094.jpg  RMK pärandkultuuriobjektid: FOTOD ]  
* [https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&otsing_id=20220613092204560530&kokku=1&id=110704644554&f=1&active=&sess_id=efa4b2877ee0c0ed03a3c0c8131522de Nässmetsa vesiveski Antslas 1933a]
* [https://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&otsing_id=20220613092607407238&kokku=1&id=110704644554&f=1&active=&sess_id=efa4b2877ee0c0ed03a3c0c8131522de Nässmetsa vesiveski teadaanne]]
* https://ais.ra.ee/index.php?tyyp=2&module=202&op=21&leidandmed=EAA.2469.1.10234
 
==Viited==

Viimane redaktsioon: 26. oktoober 2022, kell 18:11

Nässmetsa veski asukoht/paiknemine. Lõige Maaameti veebikaardilt.
Nässmetsa veski. 1977. a. Foto. O. Suuder, MKA arhiiv ERA.T.76.1.15404
Nässmetsa karjamõis 18.sajandi lõpus Mellini kaardil. Veskita.
Nässmetsa karjamõis koos vesiveskiga. u 1840, Rückeli kaardi lõige
Nässmetsa veski verstakaardil, u 1905.a.
Nässmõisa veski plaan 1977. a. O. Suuder, ERA.T.76.1.15404

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on ks[1]

Asula vanemad nimekujud on olnud Nesmetze, Nessmetzkuella, Dorff Nesmetz, Nestmeste, Hoflage Nessmets, Nestmöts. [2]

Saksa keeles on veski nimi Nesmetz Mühle.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski, hiljem ka saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski (karjamõisa veski).

Asukoht/Paiknemine

Seisukord ja muu teave

  • Veskihoone on ümber ehitatud-renoveeritud uuemaks saeveskihooneks.
  • Pais säilinud uuendatud kujul.
  • Paisjärv säilinud.

Ajalugu/Pärimus

Tegemist on põlise külaga, kuhu XVIII saj alguses rajati Vana-Antsla mõisa karjamõis – 1723. a revisjoniprotokolli kohaselt oli Markuse Miku maa karjamõisaks võetud. 1762. a Urvaste personaalraamatus enam küla kirjas polnud, karjamõis oli laienenud ja samade lisanimedega talupojad nagu 1723 paiknesid nüüd Vana-Antsla mõisa teistes külades. XIX saj lõpus oli Nässmõisa tuntud veski poolest. 1920. a-tel jagati karjamõisa maad asundustaludeks ja tekkis küla, mis 1977 liideti põhiliselt Taberlaane, osalt Kraavi külaga. Tänapäeval on karjamõisa koht kokku kasvanud Antsla linnaga. Rahvapärases kohanimes on asendunud -mõtsa sõnaga -mõisa, mis al XVIII saj-st vastas paremini koha olemusele. Esialgne Nässmõtsa küla näib olevat tekkinud veel põlisema Kobela küla ääremaale. [3]

Oli Vana-Antsla mõisa omanduses. EW ajal oli rentnike käes. Paigaldati turbiin Antsla linna elektriga varustamiseks. Hiljem on siin olnud vaid saekaater, mis töötas elektri jõul ja oli ka puidutöökoda.[4]

Eesti Rahvusliku Jõukomitee poolt aastatel 1938-1939 koostatud Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites on Nässmetsa veski omanikuks märgitud Hermann Koolmeister ja veskis paikneva turbiini võimsuseks on märgitud 10 hobujõudu (~7,5 kW) [5]

"Pärsimäe (Jaan) käes oli rendil ka väike Nässmõisa vesiveski teisel pool Antslat. Lugematuid kordi olen seal veskikorda oodanud. Aga ka Nässmõisa veskit ehitas ta alalõpmata ümber ja see lagunes tal sageli ka ära. B. Kangro." [6]

Lisainfo/välislingid

Viited