Kaarli hüdroelektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[File:Maaametiyld.JPG|thumb|300px|right|Kaarli hej asukoht Maaameti üldkaardil.]]
Vaata '''[[Kaarli elektrijaam]]'''>
[[File:Kaarli1755.jpg|thumb|300px|right|Kaarli mõis 1755. a kaardil.]]
[[File:1840Carlsberg1.jpg|thumb|300px|right|Kaarli kõrvalmõis 1840. a kaardil.]]
[[File:Kaarli hydroelektrijaam.jpg|thumb|300px|right|Kaarli hüdroelektrijaam, Kevad.]]
 
== Nimed ==
'''[[Kaarli hüdroelektrijaam]]''' on HEJ asulapõhine nimi. Paralleelnimed [[ Kaarli energiatalu ]] ja [[Kaarli veejõujaam]].
Kaarli asula nimi on eestikeelne mugandus endise Karlsbergi mõisa nimest. <ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
''Saksa k.'' '''[[Carlsberg hof]]''' .
[[Category:Hüdroelektrijaamad]]
 
== Asukoht == 
Veski asukoht, aadress:  [[ Viljandi maakond ]] ,  [[Mulgi vald]] (kuni 2017. a [[Halliste vald]]), [[ Kaarli küla ]] ,  Sillaotsa talu, kinnistu nr 19202:006:0190 ( elamumaa osa  ).  Asumi kood: 2406.  <ref> Maaamet http://inspire.maaamet.ee/kaart </ref>.
 
Vanema haldusjaotuse järgi  [[ Viljandimaa ]] ,  [[ Kaarli vald ]]  (1922 a. järgi) või ka [[Pärnumaa]], [[ Halliste kihelkond ]] , [[ Õisu mõis ]] (kuni 1917. a). 
 
Vesikondlik paiknemine:  [[ Raadi oja ]] kood: VEE1141200 , selle  [[ alamjooksul ]] . Oja [[eesvool]]:  [[Õisu järv]] =>> [[Kõpu jõgi]]. <ref> Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) </ref>
[https://maps.google.com/maps?q=NIMI_veski@58.198004,25.506588 Asukoht Google kaardil N: 58.198004 E: 25.506588]
 
[https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=588370.12960938,6451646.8928907,588765.63742188,6451886.8831251&punkt=588597.66867188,6451784.099922  Asukoht Maaamet kaardil X:6451783  Y:588586 ]
[[Category:Viljandimaa hej]]    [[Category:Kõpu jõe veskid]]
 
== Üldine seisund ==
Spetsiaalselt elektritootmiseks rajatud pais ja väike paisjärv.
 
HE-jaama hoone puudub.[[Category:Hooneta hej]]
 
== Tehniline teave ==
[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei;
 
[[Paisu]] üldine tänapäevane seisund:  Hea (R+) [[Category:Paisjärved]]; [[pais]]u kõrgus: 2 m; veetasemete vahe 1.25;  ülevoolu tüüp [[lailäviülevool]],  [[puitšandoorid]]. <ref>Keskkonnaagentuuri tõkestusrajatiste mõju hinnang </ref>
 
[[Kalatrepp]]:  pole kavandatud ja pole vajalik: määratletud liigivaene eurütoopsete liikide piirkond.<ref>Keskkonnaagentuuri tõkestusrajatiste mõju hinnang </ref>
 
[[Paisjärv]]e nimi on  [[Kaarli paisjärv]] , paisjärve kood:  VEE2089701, veepeegli pind 0,9 ha.
 
[[Sild]]: paisul puudub. Rimmu-Kaarli [[teetamm]] rajatud üle paisjärve.
 
==Ehitiste info==
HE jaama hoone puudub.
 
== Ajalugu ==
[[Kaarli mõis]]
 
Ordu maameister Siegfrid Lander von Sponheim läänistas 1416. aasta 13. detsembril kuue adramaa suuruse Jehentacke ehk Jodentack'i valduse
vennastele Henrick, Claes, Hermann ja Meinhard Tolckele. Valduse keskus paiknes arvatavasti enam-vähem sealsamas, kus hiljem Õisu mõisale kuulunud Kaarli kõrvalmõis, seega Õisu praegusest mõisasüdamest mõni kilomeeter Halliste poole.(1)
Veidi hiljem, 1445. aastal läänistati sealne kuueadramaaline valdus, Isentack, aga juba Johann Vinck von Overbergile, kes maksis selle eest Hansz Wulffile 1100 vana Riia marka.(2) Suurema kahtluseta oli too Johann Vinck või Finck aastail 1439-1450 Liivimaa ordumeistriks olnud Heidenreich Vincke von Overbergi sugulane. Näib üpris tõenäoline, et umbes tol ajal võis sinna kujuneda ka vähemalt 14 taluga mõisamajand. Meil pole vähimatki aimu, milline võis olla sealne hoonestus. Seevastu on teada, et mõnda aega elas või töötas seal keegi Janosi-nimeline mittesakslasest, s.t. eestlasest ehitusmeister, kes oli omal alal niivõrd võimekas, et näiteks 1528. aastal palgati ta taastama neli aastat varem maha põlenud Pärnu Nikolai kiriku torni.
 
Vinckede ehk Finckede omandusse jäi Jodentacki ehk Jõetaguse valdus 1534. aasta 14. juulini, siis pärandas Johann Finck juunior selle koos muude maade ja varadega oma kasupojale Jürgen Woldele.(4) Sealtpeale ei leia me selle
mõisakese kohta aga enam mingeid teateid, ent mälestus selle kunagistest omanikest Finckedest talletus aastasadadeks ühe Õisu mõisale kuulunud küla, Kaarli külje alla jäänud Vingivalla nimes?
 
Nõnda võimegi väita, et esimene mõisalaadne moodustis ei kujunenud
mitte Õissu, vaid sealt veidi eemale, Kaarlisse.
 
Ei ole täpselt teada, millal hilisema Õisu mõisa keskus oma praegusesse asukohta üle toodi, ent kui uskuda 1638. aasta sügisel tehtud maarevisjoni andmeid, pidi see juhtuma veidi enne Liivi sõda, seega millalgi XVI sajandi keskpaigas, ja selle rajaja ei olnud enam ükski Fincke ega Wolde, vaid keegi Stackelbcrgidest.(6) Varem oli sealsamas kohas paiknenud Õisu küla, sest veel 1551. aastalgi on räägitud selle talupoegadest, Osische buren`itest. (7)
<ref> Õisu. Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur. Ants Hein. Hattorpe, Tallinn, 2016  </ref>.
 
== Pärimus == 
 
==Hüdroelektrienergia tootmine==
Kaarli hüdroelektrijaamas on installeeritud  xxx kW generaator.
Keskmine toodetav võimsus on 3 kW.
 
==Lisanduv huviväärtus==
[[Õisu veskid]] ja [[Õisu HEJ]], [[Õisu mõis]], [[Kaarli mõis]], [[Kaarli raudteejaam]]
 
== Fotod ==
== Fotod ja kaardid == 
 
 
== Lisainfo ja lingid ==
[http://www.eelis.ee/default.aspx?state=9;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=163114916 Kaarli paisjärve info  Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteemis]
 
== Viited ==

Viimane redaktsioon: 5. detsember 2022, kell 16:32