Kaubi veski: erinevus redaktsioonide vahel
 
(ei näidata sama kasutaja 76 vahepealset redaktsiooni)
3. rida: 3. rida:
[[File:Kaubi2verstane.jpg|thumb|400px|right| Kaubi vesiveski 1912 a 2-Verstakaardil]]
[[File:Kaubi2verstane.jpg|thumb|400px|right| Kaubi vesiveski 1912 a 2-Verstakaardil]]
[[File:Osuuder1988.JPG|thumb|400px|right| Kaubi varemed 1988, Muinsuskaitse arhiiv, foto: O. Suuder]]
[[File:Osuuder1988.JPG|thumb|400px|right| Kaubi varemed 1988, Muinsuskaitse arhiiv, foto: O. Suuder]]
[[File:KaubiEK2.JPG|thumb|400px|right| Kaubi veski varemed 1999. a. Foto: Enno Kirt ]]
[[File:KaubiEK1.JPG|thumb|400px|right| Kaubi veski turbiin 1999. a. Foto: Enno Kirt ]]
[[File:2006turbiin.jpg|thumb|400px|right| Kaubi veski turbiin 2006, Veskivaramu, foto: R.V ]]
[[File:2006turbiin.jpg|thumb|400px|right| Kaubi veski turbiin 2006, Veskivaramu, foto: R.V ]]
[[File:2006varemed.jpg|thumb|400px|right| Kaubi veski varemed 2006, Veskivaramu, foto: R.V ]]
[[File:2019suvi.jpg|thumb|400px|right| Kaubi veski 2019 suvel, foto: Kuido Kattel]]
[[File:2019suvi.jpg|thumb|400px|right| Kaubi veski 2019 suvel, foto: Kuido Kattel]]
==Nimed==
==Nimed==
Veski tänapäevane enimkasutatav nimekuju on '''[[Kaubi veski]]'''.
Harvem kasutatakse naabertalu nimest üle kandunud nime [[Kauba veski]].
[[Kaubi tuulik|Kaubi tuulikust]] eristamiseks võib kasutada nimekuju [[Kaubi vesiveski]].


[[Veski]] tänapäevane enimkasutatav nimekuju on '''[[ Kaubi veski ]]'''.
Veski nimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Kaubo, Kaup, Kaubi (Caupi, Caupo). See omakorda põhineb eesnime Jakob vanapärasel, XVI saj korduvalt kirja pandud mugandusel Kaup. <ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.
 
Harvem kasutatakse naabertalu nimest üle kandunud nime [[Kauba veski]]'''.
 
[[ Kaubi tuulik|Kaubi tuulikust]] eristamiseks võib kasutada nimekuju '''[[Kaubi vesiveski]]'''.
 
[[Veski nimi]] on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Kaubo, Kaup, Kaubi (Caupi, Caupo). See omakorda põhineb eesnime Jakob vanapärasel,  
XVI saj korduvalt kirja pandud mugandusel Kaup. <ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>.


Veski oli/on [[jõuallika tüüp|jõuallika tüübilt]] [[vesiveski]] [[Category:Vesiveskid]] ja [[toodangu tüüp|toodangu tüübilt]] [[jahuveski]] [[Category:Jahuveskid]] ning
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.  
[[pärandi tüüp|pärandi tüübilt]] [[taluveski]]. [[Category:Taluveskid]]


''saksa k.'' '''[[Kaubi Mühle]]'''.
''saksa k.'' '''[[Kaubi Mühle]]'''.


==Asukoht==
==Asukoht==
Veski asukoht, aadress: [[Valga maakond]], [[Tõrva vald]], Patküla küla, Kaubi talu. Asumi kood: 6042.
Kinnistu number: 20302:002:1424; kinnistu nimi: Kauba-Veski kinnistu; kinnistu kasutustüüp: passiivne. Kaugus Tartust linnulennult: 67 km.


Veski asukoht, aadress: [[ Valga maakond ]] [[Category:Valga maakonna veskid ]], [[ Tõrva vald ]] [[Category:Tõrva valla veskid ]], [[ Patküla küla ]], [[ Kaubi talu ]]. [[Asumi kood]]: 6042.
Asukoht vanema haldusjaotuse järgi [[Helme kihelkond]], [[Patküla mõis]] (kuni 1917) või ka [[Valgamaa]], [[Patküla vald]] (kuni 1922. a.) või [[Helme vald]] (1938. a.).
 
[[Kinnistu number]]: 20302:002:1424; [[kinnistu nimi]]: Kauba-Veski kinnistu; [[Category:Eraldiseisev veskikinnistu ]] [[kinnistu kasutustüüp]]: passiivne [[Category:Passiivkasutuses kinnistu ]]. [[Kaugus]] Tartust linnulennult : 67 km.
 
Asukoht vanema haldusjaotuse järgi [[ Valgamaa ]], [[ Patküla vald]] (kuni 1922. a.) või [[Helme vald ]] (1938. a.) või ka  '''[[ Helme kihelkond ]]''' [[Category:Helme kihelkonna veskid ]], '''[[ Patküla  mõis]]''' (kuni 1917).


[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021  Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
[https://maps.google.com/maps?q=Kaubi_veski@57.955679,25.913021  Asukoht Google kaardil N: 57.955679  E: 25.913021 ]
34. rida: 29. rida:
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y: 613248 ]
[http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=613153.88766755,6425344.7521835,613304.7665738,6425435.6945663&punkt=613245.78218985,6425406.2023799  Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414  Y: 613248 ]


[[Vesikondlik paiknemine]]: [[veski]] paikneb [[Õhne jõgi|Õhne jõel]] [[Category:Õhne jõe veskid ]], (veekogu kood: VEE1013700) , umbes selle [[ keskjooksul ]]. Jõe [[suubla]] või [[eesvool]]: [[ Võrtsjärv ]] => [[ Emajõgi ]].
Veski paikneb [[Õhne jõgi|Õhne jõel]], (veekogu kood: VEE1013700), umbes selle keskjooksul. Edasivool [[Võrtsjärv]] => [[Emajõgi]] => [[Peipsi järv]]


==Tehniline teave==
==Tehniline teave==
Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2019. a.): hävinud. Osaliselt säilinud fragmendid turbiinikastist ja kaldakindlustuse kivimüüritisest. Aimatav vundamendi perimeeter ja derivatsioonikanali ava.


[[Veskihoone]] üldine tänapäevane (2019. a.) seisund: hävinud. Osaliselt säilinud fragmendid [[turbiinikast]]ist ja [[kaldakindlustus]]e kivimüüritisest. Aimatav [[vundamendi perimeeter]] ja [[derivatsioonikanali ava]] [[Category:Veski vundament ]].
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud mõned detailid ja fragmendid.  
 
Paisu kõrgus oli 1938. a. umbes 2,3 m; ülevoolu tüüp: lailäviülevool. Paisutus: puudub; veski paisjärv: puudub.
[[Veskipaisu]] üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud mõned detailid ja fragmendid [[Category:Hävinud veskipaisud ]].
 
[[Paisu]] kõrgus oli 1938. a. umbes 2,3 m [[Category:Keskmise kõrgusega paisud ]], ülevoolu tüüp: [[ lailäviülevool ]].
 
[[Paisutus]]: puudub; veski [[paisjärv]]: puudub.
 
[[Veski sild]]: hävinenud; end. ehitusmaterjal: oletatavalt puit ;


[[Veskitee]]: endine külasisene tee, tänapäeval kinni kasvanud, pole kasutuses. Kunagise uue [[teetamm]]i rajamine jäi pooleli.
Veski sild: hävinenud; veskitee: endine külasisene tee, tänapäeval kinni kasvanud, pole kasutuses. Kunagise uue [[tamm|teetammi]] rajamine jäi pooleli.


==Piirangud==
==Piirangud==


[[Natura 2000 ala]] : jah ([[veski]] paikneb [[Natura 2000]] piirangu-alal).
Natura 2000: jah, veski paikneb [[Natura 2000]] piirangu-alal.


[[Muinsuskaitseline ehitis]]: ei (Kaubi veski pole kantud [[MKA registris]]se).
Muinsuskaitseline ehitis: ei, [[Kaubi veski]] pole kantud MKA registrisse.


[[Kalapääs]]: pole vajalik, vaid mõned paisukivid jões.
Kalapääs: pole vajalik, paisust on säilinud vaid mõned paisukivid jões.


[[Kalda ehituskeeluvöönd]]: 50 m, [[kalda veekaitsevöönd]]: 10 m
Kalda ehituskeeluvöönd: 50 m, kalda veekaitsevöönd: 10 m


==Hüdroelektrienergia tootmine==
==Hüdroelektrienergia tootmine==


Teadaolevalt pole selles [[veskis]] [[hüdroelektrienergia]]t toodetud.
Teadaolevalt pole selles veskis hüdroelektrienergiat toodetud.


==Ehitise info==
OÜ ENNO PROJEKT poolt tehtud eel-uuringus "Õhne valgla veejõud" käsitletakse Kaubi taluveski hüdroenergia potensiaali detailselt. Fragmenti uurimusest Kaubi veski kohta saab täpsemalt vaadata siit: [https://weskiwiki.ee/veskid/valgamaa/kaubi/HydroressurssKAUBI.pdf PDF-fail ~1,2 MB]


[[Kaubi veski]] oli talukompleksist veidi eemale ehitaud kõrge maakivivundamendiga tahutud rõhtpalkidest hoone. Veskiruumidele lisaks olid ka eluruumid.
[[File:Uuringup2.jpg|400px|link=https://weskiwiki.ee/veskid/valgamaa/kaubi/HydroressurssKAUBI.pdf]]


Kunagise uue [[teetamm]]i rajamine [[veski]]st mööda on jäänud pooleli.  <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. A-2435 </ref>
==Ehitise info==
[[Kaubi veski]] oli talukompleksist veidi eemale ehitaud kõrge maakivivundamendiga tahutud rõhtpalkidest hoone. Veskiruumidele lisaks olid ka eluruumid. Kunagise uue [[Tamm|teetammi]] rajamine veskist mööda on jäänud pooleli <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. A-2435 </ref>.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
[[Kaubi veski|Kaubi vesiveski]] oli tüüpiline taluveski, mis on ehitatud pärast jõeäärsete talumaade erastamist Patküla mõisalt [[Kaubi, Juhan|Kaubi Juhan]]ile.
Maade eraldamine toimus tõenäoliselt 1864 aastal (arhiividokument: Special Charte des zum priv. Gute Owerlack gehörigen Grundstücks Nr.15; Kaubi Juhan.) <ref>  EAA.2486.3.173 leht 6 </ref> ning veskit ei saanud ehitada mitte varem kui 1871. aastal, mil Eesti- ja Liivimaal kaotati mõisnike veskiõigus <ref> Eesti ajalugu.Kronoloogia. kk Tänapäev, 2015. </ref>.


Ilmselt rajati pais ja veskihoone pisut enne sajandivahetust. Kaubi veski registreerimisel on veski tegevusaja alguseks märgitud 1889. aasta <ref> ERA.891.2.6561 </ref>. Verstakaardil aastast 1908 on Kaubi talu kõrval [[Õhne jõgi|Õhne jõel]] kujutatud paisjärve ja Kaheverstasel kaardil (1912) on [[Kaubi veski]] koht tähistatud vastava veski-tingmärgiga.


[[Kaubi vesiveski]] oli/on tüüpiline [[taluveski]], mis on ehitatud pärast jõeäärsete talumaade erastamist [[Patküla mõis]]alt '''[[Kaubi Juhan]]ile'''.  
1928. a. on [[Kaubi veski|Kaubi vesiveski]] EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena [[Johan Lutsberg]]i nimele. 1929. aastal renditi veski [[Helramm]]ile. <ref> ERA.891.2.6561 </ref>  
 
Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid [[Kaubi veski]] omanikeks 1938.a. [[Karl Maasik]] ja [[Liisa Timpmann]].
Maade eraldamine toimus tõenäoliselt 1864 aastal (arhiividokument: Special Charte des zum priv. Gute Owerlack gehörigen Grundstücks Nr.15; Kaubi Juhan.) <ref>  EAA.2486.3.173 leht 6 </ref> ning [[veskit]] ei saanud ehitada mitte varem kui 1871. aastal, mil [[Eesti- ja Liivimaa]]l kaotati [[mõisnike veskiõigus]] <ref> Eesti ajalugu.Kronoloogia. kk Tänapäev, 2015. </ref>.
Üheksa varjaga puit-kivipaisu kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. Veskis töötas 30 hobujõuline horisontaalne vesi-turbiin, mis käitas kolme kivipaari  50 + 46 + 44 tolli läbimõõdus. Veskis tehti lihtjahu ja tangu <ref>  ERA.1011.1.64  </ref>.                                  
 
Ilmselt rajati [[pais]] ja [[veskihoone]] pisut enne sajandivahetust. Kaubi veski registreerimisel on veski tegevusaja alguseks märgitud 1889. aasta <ref> ERA.891.2.6561 </ref>. [[Verstakaardil]] (1908) [[Kaubi talu]] kõrval [[Õhne jõgi|Õhne jõel]] kujutatud paisjärve ja [[Kaheverstasel kaardil]] (1912) on [[Kaubi veski]] koht tähistatud vastava veski-tingmärgiga.
 
1928. a. on [[Kaubi vesiveski]] EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena '''[[Johan Lutsberg]]i''' nimele. 1929. aastal renditi veski Helrammile. <ref> ERA.891.2.6561 </ref>  
Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid Kaubi veski omanikeks 1938.a. '''[[Karl Maasik]]''' ja '''[[Liisa Timpmann]]'''. 9 [[vari|varjaga]] [[puit-kivipaisu]] kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. [[Veski]]s töötas 30 [[hobujõud|hobujõuline]] horisontaalne [[turbiin]], mis käitas kolme [[kivipaar]]i - 50+46+44 [[toll]]i läbimõõdus. Veskis tehti [[lihtjahu]] ja [[tangu]]. <ref>  ERA.1011.1.64  </ref>                                 


Veski töötas kuni 1956. aastani.  <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. 1988. </ref>
Veski töötas kuni 1956. aastani <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. 1988. </ref>.


== Pärimus ==
== Pärimus ==
Puidust heinaküün asus veskist 10 m läänes. Hoone ehitataud veski põhjaküljele.
Hobusetee veskile kulges [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] vasakul kaldal - rohumaal, jõe paremkaldal - metsamaastikul. Samanimeline talukoht on ca 200 m kaugusel edelas, elatakse sees.


Puidust heinaküün asus [[veski]]st 10 m läänes. Hoone ehitataud [[veski]] põhjaküljele.
''Kaubi veski viimasel omanikul oli olnud 3 kaunist tütart.''
[[Veskitee|Hobusetee veskile]] kulges [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] [[vasakkallas|vasakul kaldal]] - rohumaal, jõe [[paremkallas|paremkaldal]] - metsamaastikul. Samanimeline [[talukoht]] on ca 200 m kaugusel edelas, elatakse sees.
 
Kaubi veski viimasel omanikul oli olnud 3 kaunist tütart.


Veski sai kahjustada 1968. a jääminekus ja seejärel hävis.  
''Veski sai kahjustada 1968. a jääminekus ja seejärel hävis. ''
<ref> EELIS RMK Pärandkultuuri objekt: Kaubi vesiveski ja veskitamm (203:VEV:003). </ref>
<ref> EELIS RMK Pärandkultuuri objekt: Kaubi vesiveski ja veskitamm (203:VEV:003). </ref>


99. rida: 86. rida:


== Viited ==
== Viited ==
[[Category:Veskid]]
[[Category:Veski]]
[[Category:Vesiveski]]
[[Category:Jahuveski]]
[[Category:Taluveski]]
[[Category:Valga maakond]]
[[Category:Tõrva vald]]
[[Category:Helme kihelkond]]
[[Category:Patküla  mõis]]
[[Category:Patküla  vald]]
[[Category:Helme vald]]
[[Category:Õhne jõgi]]
[[Category:Veski vundament]]
[[Category:Hävinud pais]]

Viimane redaktsioon: 22. september 2023, kell 12:55

Kaubi vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt
Kaubi talu kaart 1864.a. EAA.2486.3.173.6
Kaubi vesiveski 1912 a 2-Verstakaardil
Kaubi varemed 1988, Muinsuskaitse arhiiv, foto: O. Suuder
Kaubi veski varemed 1999. a. Foto: Enno Kirt
Kaubi veski turbiin 1999. a. Foto: Enno Kirt
Kaubi veski turbiin 2006, Veskivaramu, foto: R.V
Kaubi veski 2019 suvel, foto: Kuido Kattel

Nimed

Veski tänapäevane enimkasutatav nimekuju on Kaubi veski. Harvem kasutatakse naabertalu nimest üle kandunud nime Kauba veski. Kaubi tuulikust eristamiseks võib kasutada nimekuju Kaubi vesiveski.

Veski nimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Kaubo, Kaup, Kaubi (Caupi, Caupo). See omakorda põhineb eesnime Jakob vanapärasel, XVI saj korduvalt kirja pandud mugandusel Kaup. [1].

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.

saksa k. Kaubi Mühle.

Asukoht

Veski asukoht, aadress: Valga maakond, Tõrva vald, Patküla küla, Kaubi talu. Asumi kood: 6042. Kinnistu number: 20302:002:1424; kinnistu nimi: Kauba-Veski kinnistu; kinnistu kasutustüüp: passiivne. Kaugus Tartust linnulennult: 67 km.

Asukoht vanema haldusjaotuse järgi Helme kihelkond, Patküla mõis (kuni 1917) või ka Valgamaa, Patküla vald (kuni 1922. a.) või Helme vald (1938. a.).

Asukoht Google kaardil N: 57.955679 E: 25.913021

Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414 Y: 613248

Veski paikneb Õhne jõel, (veekogu kood: VEE1013700), umbes selle keskjooksul. Edasivool Võrtsjärv => Emajõgi => Peipsi järv

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2019. a.): hävinud. Osaliselt säilinud fragmendid turbiinikastist ja kaldakindlustuse kivimüüritisest. Aimatav vundamendi perimeeter ja derivatsioonikanali ava.

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud mõned detailid ja fragmendid. Paisu kõrgus oli 1938. a. umbes 2,3 m; ülevoolu tüüp: lailäviülevool. Paisutus: puudub; veski paisjärv: puudub.

Veski sild: hävinenud; veskitee: endine külasisene tee, tänapäeval kinni kasvanud, pole kasutuses. Kunagise uue teetammi rajamine jäi pooleli.

Piirangud

Natura 2000: jah, veski paikneb Natura 2000 piirangu-alal.

Muinsuskaitseline ehitis: ei, Kaubi veski pole kantud MKA registrisse.

Kalapääs: pole vajalik, paisust on säilinud vaid mõned paisukivid jões.

Kalda ehituskeeluvöönd: 50 m, kalda veekaitsevöönd: 10 m

Hüdroelektrienergia tootmine

Teadaolevalt pole selles veskis hüdroelektrienergiat toodetud.

OÜ ENNO PROJEKT poolt tehtud eel-uuringus "Õhne valgla veejõud" käsitletakse Kaubi taluveski hüdroenergia potensiaali detailselt. Fragmenti uurimusest Kaubi veski kohta saab täpsemalt vaadata siit: PDF-fail ~1,2 MB

Uuringup2.jpg

Ehitise info

Kaubi veski oli talukompleksist veidi eemale ehitaud kõrge maakivivundamendiga tahutud rõhtpalkidest hoone. Veskiruumidele lisaks olid ka eluruumid. Kunagise uue teetammi rajamine veskist mööda on jäänud pooleli [2].

Ajalugu

Kaubi vesiveski oli tüüpiline taluveski, mis on ehitatud pärast jõeäärsete talumaade erastamist Patküla mõisalt Kaubi Juhanile. Maade eraldamine toimus tõenäoliselt 1864 aastal (arhiividokument: Special Charte des zum priv. Gute Owerlack gehörigen Grundstücks Nr.15; Kaubi Juhan.) [3] ning veskit ei saanud ehitada mitte varem kui 1871. aastal, mil Eesti- ja Liivimaal kaotati mõisnike veskiõigus [4].

Ilmselt rajati pais ja veskihoone pisut enne sajandivahetust. Kaubi veski registreerimisel on veski tegevusaja alguseks märgitud 1889. aasta [5]. Verstakaardil aastast 1908 on Kaubi talu kõrval Õhne jõel kujutatud paisjärve ja Kaheverstasel kaardil (1912) on Kaubi veski koht tähistatud vastava veski-tingmärgiga.

1928. a. on Kaubi vesiveski EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena Johan Lutsbergi nimele. 1929. aastal renditi veski Helrammile. [6] Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid Kaubi veski omanikeks 1938.a. Karl Maasik ja Liisa Timpmann. Üheksa varjaga puit-kivipaisu kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. Veskis töötas 30 hobujõuline horisontaalne vesi-turbiin, mis käitas kolme kivipaari 50 + 46 + 44 tolli läbimõõdus. Veskis tehti lihtjahu ja tangu [7].

Veski töötas kuni 1956. aastani [8].

Pärimus

Puidust heinaküün asus veskist 10 m läänes. Hoone ehitataud veski põhjaküljele. Hobusetee veskile kulges Õhne jõe vasakul kaldal - rohumaal, jõe paremkaldal - metsamaastikul. Samanimeline talukoht on ca 200 m kaugusel edelas, elatakse sees.

Kaubi veski viimasel omanikul oli olnud 3 kaunist tütart.

Veski sai kahjustada 1968. a jääminekus ja seejärel hävis. [9]

Lisainfo ja välised lingid

Fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis

Viited

  1. ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  2. ↑ ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. A-2435
  3. ↑ EAA.2486.3.173 leht 6
  4. ↑ Eesti ajalugu.Kronoloogia. kk Tänapäev, 2015.
  5. ↑ ERA.891.2.6561
  6. ↑ ERA.891.2.6561
  7. ↑ ERA.1011.1.64
  8. ↑ ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. 1988.
  9. ↑ EELIS RMK Pärandkultuuri objekt: Kaubi vesiveski ja veskitamm (203:VEV:003).
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Kaubi_veski&oldid=18944"