Illi veski (1): erinevus redaktsioonide vahel

(Uus lehekülg: '{{Korduv nimi}} ==Nimi/Nimed== Veski tänapäevane nimi: Illi veski, Illi veski (1) ka Varesepalu veski. ==Asukoht/Paiknemine== Veski asukoht, aadress: *Tartu maa...')
 
 
(ei näidata sama kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Korduv nimi}}
{{Korduv nimi}}
[[Fail:EAA.1809.2.293 leht 2. Rückeri kaart 1839. lõige. Illi veski.png|thumb|320px|right| Illi veskikoht Rückeri kaardil. 1839.]]
[[Fail:2f. Pangodi mõisa plaan EAA.2072.3.48a-10. 1839, 1844 lõige 2. Illi veski ja metsavahi.jpg|thumb|320px|right| Illi veskikoht Pangodi mõisa plaanil. 1839.<ref>EAA.2072.3.48a-10</ref>]]
[[Fail:7a. 1867 Pangodi mõisa mõisa üldplaanid. Maamõõtjad ... EAA.3724.4.1279 k 4. 1867. Lõige Illi.jpg|thumb|320px|right| Illi veskikoht Pangodi mõisa üldplaanil. 1867.<ref>EAA.3724.4.1279</ref>]]
==Nimi/Nimed==
==Nimi/Nimed==
Veski tänapäevane nimi:
Veski tänapäevane nimi:
9. rida: 13. rida:
Veski asukoht, aadress:  
Veski asukoht, aadress:  
*Tartu maakond, Nõo vald
*Tartu maakond, Nõo vald
*Illi oja  (VEE1037600), edasivooll: Elva jõgi
*Illi oja  (VEE1037600), edasivool: Elva jõgi
*Koordinaaadid: N:58,2065 ; E:26,4397
*Koordinaadid: N:58,2065 ; E:26,4397


==Seisukord/Lisateave==
==Seisukord/Lisateave==
Hoone seisukord:  säilinud? / varemed? / hävinud?
Hoone seisukord:  hävinud/ümberehitatud
 
==Ajalugu/Pärimus==
''Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu,  kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.''<ref> Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est</ref>
 
Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt [[Pangodi]] mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), [[Sauter Laur]] (mölder) kui [[Sauter Hill]] – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.
 
==Möldrid/Veskipidajad==
[[Sauter]] oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii [[Nuti]], [[Illi]] kui [[Lauri]] veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski. 
Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha.
Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi [[Paursonitena]], kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid.
 
Sautri nimi vakuraamatutes (Vana-Nõo mõis, millele Tammiste (Tamsa) küla kuulus, eraldati Unipiha mõisast alles 1759. aastal; Uuta ja Varimõisa on kogu aeg Pangodi all olnud):
* 1684: Uuta külas mölder, Sauter Märt, Sauter Peep
* 1688: Uuta külas Sauter Pets, mölder Sauter Pertel, Varimõisas mölder [[Sauter Laur]]
* 1723: Uuta külas mölder [[Sauter Hill]]
* 1731: Unipiha mõisas Sauter Marcus - Külle Paapi ja Kahu Jaani maal väike veski
* 1744: Unipiha mõisa Tammiste külas Sauter Lauri veski
* 1758: Pangodi mõisa Uuta (Ohota) külas Sauter Peetri Jaak, hajatalus [[Sauter Laur]]; Vanamõisa (hlj Varimõisa) külas mölder [[Sauter Lauri]] kõrval [[Hilli Mick]], on mölder.
* 1810: Vana-Nõo Tammisto külas [[Sautra veski]], kuulub talupoeg [[Sautra Jaanile]].
 
====Illi möldrid Pangodi vallakohtu protokollide põhjal<ref>EAA.2797</ref>====
{| class="wikitable" style="text-align: center"; span style="font-size:105%"
!style="background:#ebecf0; " | Aastad
!style="background:#ebecf0; " | Nimi
!style="background:#ebecf0; " | Märkused
|-
|1848-1851
|[[Mihkel Grossberg]]
|tulnud Haaslavast, läinud Kambjasse
|-
|1851-1856
|[[Hans Sassi]]
|
|-
|1856-1857
|[[Jürgenson]]
|möldrioskusteta
|-
|1858-1865
|[[Jaan Look/Loog]]
|augustis 1868 veski ära põlenud
|-
|1870-1873
|[[Hans Koger]]
|
|-
|1873-1882
|[[Hindrik Koger]]
|poeg Laur Koger
|-
|1882-1889
|[[Jüri Lomp]]
|suri 1889; lesk Liis Lomp
|-
|1889-1902
|
|
|-
|1902-u 1919
|[[Hendrik Kukk]]
|tulnud Laiuse Kivijärvelt; snd Vana-Pornusel
|-
|1920-1935
|[[Märt Karu]]
|snd Laiusel; [[Hendrik Kukk]]e väimees
|-
|}
 
==Tegevus Illil pärast veskitöö lõpetamist==
* 19.06.1935 kinkis Märt Karu kohapidamise õigused Tartus elavale pojale Heinrich Karule. Pooled kinnitasid, et veski polnud töötanud 1932. aastast alates.
* 22.04.1936 kinnitati Illi veskikoht Heinrich Karu nimele.
* 19.11.1936 Heinrich Karu müüs koha Georg Lellele ja [[Aleksander Kreil]]ile, kes seadsid veskihoones tööle aurujõul villa- e [[vildivabriku]].
* 13.04.1939 [[Illi vildivabrik]] hävis tulekahjus<ref>Illi vildivabrik põles teiskordselt
https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/13/29</ref>
* 1946-1960 Illil Elva Rajooni Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi vildivabrik.
* 1960-? vildivabriku hoonetes on sisse seatud Elva Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi limonaaditsehh. Tegutses veel 1980. aastatel.
* 1994-2016 Illi puidutööstus. 19.09.1994 ostis endise limonaaditööstuse hoone A. Alikas. AS KEN>OÜ Treimeister tegevusalaks oli puidutoodete valmistamine ja müük. 10.06.1998 tulekahju järel hoone taastati.
* Alates 2016. aastast eraomandis, tegevusvaldkonnaks endiselt puit ja puidutooted.   
 
==Galerii==
<gallery>
Fail:Illi veski. Foto R. Sahker 1914. Tiit Käsper erakogu. Elva linn vanadel fotodel Fb.jpg|Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust
Fail:Illi veski. Foto R. Sahker.1914. Tiit Käsperi kogust. Fb.jpg|Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust
Fail:T-3.19.2103 plaan t Fragment. Õueala. 1936.jpg|Illi veskikoht A-79. 1936. Fragment.<ref>ERA.T-3-19.2103</ref>
Fail:Illi vilditööstus. Milvi Tootsi kogu – väiksem koopia .png|Illi vildivabrik. Milvi Tootsi kogust
Fail:Elva limonaaditehas Illil. ERM TM Fk 437.jpg|Elva limonaaditehas Illil. Foto: Ilja Kala. ERM TM Fk 437
Fail:Illi. Treimeistrilt ostes 1. 2016.jpg|Puidutööstuse hoone Illi veskikohal. 2016. Foto: A. Sülla
Fail:Illi. Treimeistrilt ostes 3. Algise fotod.jpg|Puidutööstuse hoone tagakülg. 2016. Foto: A. Sülla
Fail:P1050516 sügis 2023.JPG|Illi veskikoht 2023. aasta sügisel
</gallery>
 
 
==Viited==
 
[[Category:Elva jõgi]]
[[Category:Vesiveski]]
[[Category:Hävinud]]
[[Category:Tartu maakond]]

Viimane redaktsioon: 20. veebruar 2024, kell 11:40

Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.

Illi veskikoht Rückeri kaardil. 1839.
Illi veskikoht Pangodi mõisa plaanil. 1839.[1]
Illi veskikoht Pangodi mõisa üldplaanil. 1867.[2]

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane nimi: Illi veski, Illi veski (1) ka Varesepalu veski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

  • Tartu maakond, Nõo vald
  • Illi oja (VEE1037600), edasivool: Elva jõgi
  • Koordinaadid: N:58,2065 ; E:26,4397

Seisukord/Lisateave

Hoone seisukord: hävinud/ümberehitatud

Ajalugu/Pärimus

Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu, kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.[3]

Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt Pangodi mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), Sauter Laur (mölder) kui Sauter Hill – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.

Möldrid/Veskipidajad

Sauter oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii Nuti, Illi kui Lauri veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski. Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha. Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi Paursonitena, kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid.

Sautri nimi vakuraamatutes (Vana-Nõo mõis, millele Tammiste (Tamsa) küla kuulus, eraldati Unipiha mõisast alles 1759. aastal; Uuta ja Varimõisa on kogu aeg Pangodi all olnud):

  • 1684: Uuta külas mölder, Sauter Märt, Sauter Peep
  • 1688: Uuta külas Sauter Pets, mölder Sauter Pertel, Varimõisas mölder Sauter Laur
  • 1723: Uuta külas mölder Sauter Hill
  • 1731: Unipiha mõisas Sauter Marcus - Külle Paapi ja Kahu Jaani maal väike veski
  • 1744: Unipiha mõisa Tammiste külas Sauter Lauri veski
  • 1758: Pangodi mõisa Uuta (Ohota) külas Sauter Peetri Jaak, hajatalus Sauter Laur; Vanamõisa (hlj Varimõisa) külas mölder Sauter Lauri kõrval Hilli Mick, on mölder.
  • 1810: Vana-Nõo Tammisto külas Sautra veski, kuulub talupoeg Sautra Jaanile.

Illi möldrid Pangodi vallakohtu protokollide põhjal[4]

Aastad Nimi Märkused
1848-1851 Mihkel Grossberg tulnud Haaslavast, läinud Kambjasse
1851-1856 Hans Sassi
1856-1857 Jürgenson möldrioskusteta
1858-1865 Jaan Look/Loog augustis 1868 veski ära põlenud
1870-1873 Hans Koger
1873-1882 Hindrik Koger poeg Laur Koger
1882-1889 Jüri Lomp suri 1889; lesk Liis Lomp
1889-1902
1902-u 1919 Hendrik Kukk tulnud Laiuse Kivijärvelt; snd Vana-Pornusel
1920-1935 Märt Karu snd Laiusel; Hendrik Kukke väimees

Tegevus Illil pärast veskitöö lõpetamist

  • 19.06.1935 kinkis Märt Karu kohapidamise õigused Tartus elavale pojale Heinrich Karule. Pooled kinnitasid, et veski polnud töötanud 1932. aastast alates.
  • 22.04.1936 kinnitati Illi veskikoht Heinrich Karu nimele.
  • 19.11.1936 Heinrich Karu müüs koha Georg Lellele ja Aleksander Kreilile, kes seadsid veskihoones tööle aurujõul villa- e vildivabriku.
  • 13.04.1939 Illi vildivabrik hävis tulekahjus[5]
  • 1946-1960 Illil Elva Rajooni Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi vildivabrik.
  • 1960-? vildivabriku hoonetes on sisse seatud Elva Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi limonaaditsehh. Tegutses veel 1980. aastatel.
  • 1994-2016 Illi puidutööstus. 19.09.1994 ostis endise limonaaditööstuse hoone A. Alikas. AS KEN>OÜ Treimeister tegevusalaks oli puidutoodete valmistamine ja müük. 10.06.1998 tulekahju järel hoone taastati.
  • Alates 2016. aastast eraomandis, tegevusvaldkonnaks endiselt puit ja puidutooted.

Galerii

  • Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust

    Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust

  • Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust

    Illi veski. Foto: R. Sachker. 1914. Tiit Käsperi kogust

  • Illi veskikoht A-79. 1936. Fragment.[6]

    Illi veskikoht A-79. 1936. Fragment.[6]

  • Illi vildivabrik. Milvi Tootsi kogust

    Illi vildivabrik. Milvi Tootsi kogust

  • Elva limonaaditehas Illil. Foto: Ilja Kala. ERM TM Fk 437

    Elva limonaaditehas Illil. Foto: Ilja Kala. ERM TM Fk 437

  • Puidutööstuse hoone Illi veskikohal. 2016. Foto: A. Sülla

    Puidutööstuse hoone Illi veskikohal. 2016. Foto: A. Sülla

  • Puidutööstuse hoone tagakülg. 2016. Foto: A. Sülla

    Puidutööstuse hoone tagakülg. 2016. Foto: A. Sülla

  • Illi veskikoht 2023. aasta sügisel

    Illi veskikoht 2023. aasta sügisel


Viited

  1. ↑ EAA.2072.3.48a-10
  2. ↑ EAA.3724.4.1279
  3. ↑ Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est
  4. ↑ EAA.2797
  5. ↑ Illi vildivabrik põles teiskordselt https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/13/29
  6. ↑ ERA.T-3-19.2103
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Illi_veski_(1)&oldid=21591"