Pihuvere veski: erinevus redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ';Egon Mets ''Selle paiga, Pihuvere veskitalu varasem ajalugu on iseenesest küllalt hästi teada. Tegu oli omaaegse Võle mõisa Pihuvere karjamõisaga, millel oli oma veski. Kui...') |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
;Egon Mets | ;Egon Mets | ||
''Selle paiga, Pihuvere veskitalu varasem ajalugu on iseenesest küllalt hästi teada. Tegu oli omaaegse Võle mõisa Pihuvere karjamõisaga, millel oli oma veski. Kui Võle mõis 1844 Vanamõisa omandusse läks, sellega liideti ja 1863 mõisate nimestikust kustutati, siis müüs tõesti Vanamõisa mõisnik Gregor von Brevern Pihuvere karjamõisa koos tuuliku ja läheduses asuva Suur-Mullamäe taluga maha Karulast pärit jõukale kaupmehele Joosep Walterbergile. Selle suguvõsa (Walterbergi enda, tema tütre Matilde ja tütremehe Karl Wimbergi, hiljem viimaste tütre Ebba Sarali ja tolle abikaasa Karl Sarali) kätte jäi Pihuvere veskitalu ligi 70 aastaks. 1936. müüdi Pihuvere maha Laisaare perele (Arnold ja Helmi Laisaar), kes jätkasid veskipidamisega. Nähtavasti töötas vesiveski veel ka kolhoosi algusaegadel 1940. aastate lõpul, kuid millalgi lõpetas tegevuse ja jäi varemetesse. Seda aastat on raske dateerida. Igatahes 1975 valmis vesiveski varemetel tiigi ääres see Haljala kolhoosi puhkebaas, mis esimesel fotol näha (foto ongi tehtud 1975). Too vana foto tuulikuga on küll üliharuldane - tundub, et veski võis olla kahe režiimiga, kasutades vastavalt vajadusele tuult või veevoolu. Sellist fotot ei ole siinkandis (mina elan kõnealusest veskikohast vähem kui kilomeetri kaugusel) küll ringlemas näha olnud, ei ole kahjuks ka muid vanu fotosid sellest veskikohast. Kõik kunagised omanikud ja nende järeltulijad on Pihuvere-mailt ammu lahkunud, võimalik, et nende valduses leidub midagi. Aga see on vaid oletus.'' | ''Selle paiga, Pihuvere veskitalu varasem ajalugu on iseenesest küllalt hästi teada. Tegu oli omaaegse Võle mõisa Pihuvere karjamõisaga, millel oli oma veski. Kui Võle mõis 1844 Vanamõisa omandusse läks, sellega liideti ja 1863 mõisate nimestikust kustutati, siis müüs tõesti Vanamõisa mõisnik Gregor von Brevern Pihuvere karjamõisa koos tuuliku ja läheduses asuva Suur-Mullamäe taluga maha Karulast pärit jõukale kaupmehele Joosep Walterbergile. Selle suguvõsa (Walterbergi enda, tema tütre Matilde ja tütremehe Karl Wimbergi, hiljem viimaste tütre Ebba Sarali ja tolle abikaasa Karl Sarali) kätte jäi Pihuvere veskitalu ligi 70 aastaks. 1936. müüdi Pihuvere maha Laisaare perele (Arnold ja Helmi Laisaar), kes jätkasid veskipidamisega. Nähtavasti töötas vesiveski veel ka kolhoosi algusaegadel 1940. aastate lõpul, kuid millalgi lõpetas tegevuse ja jäi varemetesse. Seda aastat on raske dateerida. Igatahes 1975 valmis vesiveski varemetel tiigi ääres see Haljala kolhoosi puhkebaas, mis esimesel fotol näha (foto ongi tehtud 1975). Too vana foto tuulikuga on küll üliharuldane - tundub, et veski võis olla kahe režiimiga, kasutades vastavalt vajadusele tuult või veevoolu. Sellist fotot ei ole siinkandis (mina elan kõnealusest veskikohast vähem kui kilomeetri kaugusel) küll ringlemas näha olnud, ei ole kahjuks ka muid vanu fotosid sellest veskikohast. Kõik kunagised omanikud ja nende järeltulijad on Pihuvere-mailt ammu lahkunud, võimalik, et nende valduses leidub midagi. Aga see on vaid oletus.'' | ||
; https://www.facebook.com/groups/1673086139574301/posts/3565379647011598/ | |||
[[Fail:Pihuvere veski. Fb Vello Kallandi.jpg|thumb|320px|right|Pihuvere veski. Foto facebookist. ]] | |||
Viimane redaktsioon: 7. jaanuar 2024, kell 11:39
- Egon Mets
Selle paiga, Pihuvere veskitalu varasem ajalugu on iseenesest küllalt hästi teada. Tegu oli omaaegse Võle mõisa Pihuvere karjamõisaga, millel oli oma veski. Kui Võle mõis 1844 Vanamõisa omandusse läks, sellega liideti ja 1863 mõisate nimestikust kustutati, siis müüs tõesti Vanamõisa mõisnik Gregor von Brevern Pihuvere karjamõisa koos tuuliku ja läheduses asuva Suur-Mullamäe taluga maha Karulast pärit jõukale kaupmehele Joosep Walterbergile. Selle suguvõsa (Walterbergi enda, tema tütre Matilde ja tütremehe Karl Wimbergi, hiljem viimaste tütre Ebba Sarali ja tolle abikaasa Karl Sarali) kätte jäi Pihuvere veskitalu ligi 70 aastaks. 1936. müüdi Pihuvere maha Laisaare perele (Arnold ja Helmi Laisaar), kes jätkasid veskipidamisega. Nähtavasti töötas vesiveski veel ka kolhoosi algusaegadel 1940. aastate lõpul, kuid millalgi lõpetas tegevuse ja jäi varemetesse. Seda aastat on raske dateerida. Igatahes 1975 valmis vesiveski varemetel tiigi ääres see Haljala kolhoosi puhkebaas, mis esimesel fotol näha (foto ongi tehtud 1975). Too vana foto tuulikuga on küll üliharuldane - tundub, et veski võis olla kahe režiimiga, kasutades vastavalt vajadusele tuult või veevoolu. Sellist fotot ei ole siinkandis (mina elan kõnealusest veskikohast vähem kui kilomeetri kaugusel) küll ringlemas näha olnud, ei ole kahjuks ka muid vanu fotosid sellest veskikohast. Kõik kunagised omanikud ja nende järeltulijad on Pihuvere-mailt ammu lahkunud, võimalik, et nende valduses leidub midagi. Aga see on vaid oletus.
