Ülemiste paberiveski: erinevus redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ' =KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI RAJAMISEST= ==PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST== Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise 105. aasta paiku. Uus leiutis levis aeglaselt lääne suunas ja läbis pika rännutee, enne kui ta meie kodumaale jõudis. 8. sajandil omandasid paberivalmistamise oskuse araablased. Sealt jätkus levik kaubandus- ja vallutusretkede vahendamisel. Leviku suunda sellel pikal teekonnal tähistasid järgmised punktid: * S...') |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
=KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI RAJAMISEST= | =KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI RAJAMISEST= | ||
; A. Kivi, O. Karma, E. Jaanvärk | |||
==PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST== | ==PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST== | ||
| 19. rida: | 21. rida: | ||
* Moskva (1563. aastal) | * Moskva (1563. aastal) | ||
* ja Tallinn sada aastat hiljem (1663. a.) | * ja Tallinn sada aastat hiljem (1663. a.) | ||
<!-- | |||
Paberivalmistamine toimus algselt peamiselt vee jõul töötavates paberiveskites, kus veejõu rakendamise kõrval oli rohkesti kasutada puhast ja pehmet vett. | Paberivalmistamine toimus algselt peamiselt vee jõul töötavates paberiveskites, kus veejõu rakendamise kõrval oli rohkesti kasutada puhast ja pehmet vett. | ||
Paberiveski toodang sõltus eelkõige tooraine - kaltsude saamise võimalusest. | Paberiveski toodang sõltus eelkõige tooraine - kaltsude saamise võimalusest. | ||
Paberimöldrid püüdsid seetõttu valitsusvõimult saada privileegi teatud piirkonnas ainuõiguslikuks kaltsude korjamiseks oma kaltsukorjajate kaudu. | Paberimöldrid püüdsid seetõttu valitsusvõimult saada privileegi teatud piirkonnas ainuõiguslikuks kaltsude korjamiseks oma kaltsukorjajate kaudu. | ||
Kaltsukorjaja tähtsus peegeldus mõnikord isegi paberi vesimärkides, mis kujutasid mitmes variandis kaltsukorjajat, margapuu ōlal. | Kaltsukorjaja tähtsus peegeldus mõnikord isegi paberi vesimärkides, mis kujutasid mitmes variandis kaltsukorjajat, margapuu ōlal. | ||
Kogutud kaltsud sorteeriti paberiveski ettevalmistusruumis materjali, värvuse jne. järgi, kõrvaldati nööbid ja haagid, harutati õmblused jne. ning lõigati vanadel vikatitel tükkideks. | Kogutud kaltsud sorteeriti paberiveski ettevalmistusruumis materjali, värvuse jne. järgi, kõrvaldati nööbid ja haagid, harutati õmblused jne. ning lõigati vanadel vikatitel tükkideks. | ||
Kaltse eelnevalt ei puhastatud ega desinfitseeritud, peenestatud kaltsud asetati võrkpõhjadega laudadele, mida siis raputati, et kõrvaldada tolm ja prügi. | Kaltse eelnevalt ei puhastatud ega desinfitseeritud, peenestatud kaltsud asetati võrkpõhjadega laudadele, mida siis raputati, et kõrvaldada tolm ja prügi. | ||
| 53. rida: | 54. rida: | ||
Käsitsi paberivalmistamine püttidest ammutamise teel kestis kuni XIX sajandini. | Käsitsi paberivalmistamine püttidest ammutamise teel kestis kuni XIX sajandini. | ||
==TALLINNA ESIMENE PABERIVESKI== | |||
TALLINNA ESIMENE PABERIVESKI | |||
Omaaegne Tallinna Linnaarhiivi juhataja Otto Greiffenhagen käsitles esimesena Tallinna paberitööstuse tekkimist ja selle arengut teoses «Die Baltische Papierindustrie in Wort und Bild. Reval 1922». | Omaaegne Tallinna Linnaarhiivi juhataja Otto Greiffenhagen käsitles esimesena Tallinna paberitööstuse tekkimist ja selle arengut teoses «Die Baltische Papierindustrie in Wort und Bild. Reval 1922». | ||
| 390. rida: | 390. rida: | ||
; A. Kivi, O. Karma, E. Jaanvärk | ; A. Kivi, O. Karma, E. Jaanvärk | ||
==Viited== | |||
Viimane redaktsioon: 8. juuni 2024, kell 20:37
KOLM SAJANDIT TALLINNA ESIMESE PABERIVESKI RAJAMISEST
- A. Kivi, O. Karma, E. Jaanvärk
PABERI VANIMAST VALMISTUSVIISIST
Paberivalmistamise viisi leiutasid hiinlased meie ajaarvamise 105. aasta paiku. Uus leiutis levis aeglaselt lääne suunas ja läbis pika rännutee, enne kui ta meie kodumaale jõudis. 8. sajandil omandasid paberivalmistamise oskuse araablased. Sealt jätkus levik kaubandus- ja vallutusretkede vahendamisel. Leviku suunda sellel pikal teekonnal tähistasid järgmised punktid:
- Samarkand Kesk-Aasias (kus paberivalmistamist märgitakse esmakordselt 751. aastal),
- Bagdad Iraagis (793. aastal),
- Kairo Egiptuses (900. aastal),
- Fess Marokos (1100. aasta paiku),
- Hispaania (1150. aastal),
- Lõuna-Itaalia (1276. aastal),
- Prantsusmaa (1320. aastal),
- Holland (1428. aastal),
- Rootsi (1523. aastal),
- Moskva (1563. aastal)
- ja Tallinn sada aastat hiljem (1663. a.)
