(ennokirt)®: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 21 vahepealset redaktsiooni)
31. rida: 31. rida:
=<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:180%"> Helme kihelkonna nimi/nimed </div>=
=<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:180%"> Helme kihelkonna nimi/nimed </div>=


{|
<span style="font-size:100%">Helme kihelkond (''[`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse›'') – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal, <br>
|
sks ''Helmet'',  ''Helmede'', ''Helmed'', ''Helmode'', ''Helmd'', 1366 ''Helmeden'' (kihelkond),  ''Kirchspiel Helmet im Kreis Fellin''. <br>
<span style="font-size:80%">Helme kihelkond (''[`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse›'') – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal, sks ''Helmet'', 1366 ''Helmeden'' (kihelkond).
Arvatavasti kuulus Helme ala muinasajal omaette kihelkonnana Sakalasse. Al 1224. a maade jagamisest arvati algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust oli otse ordumeistrile alluv piirkond. Kirikukihelkonda on C. E. Napiersky järgi mainitud arvatavasti 1329. 1560–1621 oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Pärnu maakonna koosseisus, seejärel Viljandi ja 1920. a-test Valga maakonnas.  
Arvatavasti kuulus Helme ala muinasajal omaette kihelkonnana Sakalasse. Al 1224. a maade jagamisest arvati algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust oli otse ordumeistrile alluv piirkond. Kirikukihelkonda on C. E. Napiersky järgi mainitud arvatavasti 1329. 1560–1621 oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Pärnu maakonna koosseisus, seejärel Viljandi ja 1920. a-test Valga maakonnas.  
</span style>
</span style>
|
 
<span style="font-size:80%">
<span style="font-size:100%">
1613 on mainitud Helmes kahte kirikut, üks sakslastele, teine eestlastele. ''Helme'' nimi tuleneb kahtlemata isikunimest, kuid kas see on saksapärane ''Helmet'', nagu on Põhja-Tartumaa ''Helmete'' vasteks pakkunud V. Pall ja tema järgi Saaremaa ''Elme mõisa'' puhul ühe võimalusena M. Kallasmaa või on tegu muinaseesti nimega, pole selge. Vrd liivi isikunime ''Elmede'' (1303). M. J. Eisen ja tema järel L. Kettunen on Helme puhul toonud vasteks ''helmes : helme ja helm : helme'', mis oletatavasti võisid isikunime lähtekohaks olla. Nii vanade isikunimede puhul tuleks arvestada ka Skandinaavia eesnimelaene.<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
1613 on mainitud Helmes kahte kirikut, üks sakslastele, teine eestlastele. ''Helme'' nimi tuleneb kahtlemata isikunimest, kuid kas see on saksapärane ''Helmet'', nagu on Põhja-Tartumaa ''Helmete'' vasteks pakkunud V. Pall ja tema järgi Saaremaa ''Elme mõisa'' puhul ühe võimalusena M. Kallasmaa või on tegu muinaseesti nimega, pole selge. Vrd liivi isikunime ''Elmede'' (1303). M. J. Eisen ja tema järel L. Kettunen on Helme puhul toonud vasteks ''helmes : helme ja helm : helme'', mis oletatavasti võisid isikunime lähtekohaks olla. Nii vanade isikunimede puhul tuleks arvestada ka Skandinaavia eesnimelaene.<ref>  Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016  </ref>
</span style>
</span style>
|}


=<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:180%"> Helme kihelkonna asukoht/paiknemine </div>=
'''HELME KIHELKOND''' asub Valgamaa lääneosas, Võrtsjärvest lõunas ja edelas. Kaugus Valga linnast otsejoones 25 km. Helme khk puutub kokku läänes Tarvastu ja Paistu kihelkonnaga Viijandimaal, Karksi khk-ga Pärnumaal,  idas Rõngu ja Sangaste kihelkonnaga. Lõunas Lätimaaga.
Kihelkonna pindala umbes 545 km2, sellest veekogusid 3.0 km2 ehk 0.6%.<br>
Suurim pikkus põhjakirdest lõunaedelasse Leebiku valla põhjatipust Võrtsjärve kaldalt üle Aitsra mõisa Kätemõstu ojani Läti piiril 30.5 km, <br>
suurim laius lääneloodest idakakku, Hummuli valla idatipust Soka talu juurest Taagepera valla läänepiirini 29.9 km.
<ref>Eesti. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V - Valgamaa. <br>
Tartus, 1932. Eesti Kirjanduse Seitsi kirjstus.</ref>
Helme kihelkond on/oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Rootsi aegse Pärnumaa ehk Pärnu kreisi koosseisus, seejärel Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis ning 1920. a-test EW Valga maakonnas. <ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Helme_kihelkond </ref>
Kihelkonnakiriku, Helme Püha Neitsi Maarja kiriku geograafilised koordinaadid:
*XY: 6429780.74, 611311.59 |[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ZKXOdLf Maaameti kaart]
*BL: 57.995366, 25.8824 |[https://maps.app.goo.gl/8WzqS7LZnKouGD8A6 Googli kaart]
*PL: 57°59’42”, IP: 25°523O |[https://kaart.delfi.ee?bookmark=86ba0b8116b33e15d2a7412d7b8c7ef6 Delfi/Regio kaart]


=<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:180%"> Helme kihelkonna ajalugu </div>=
=<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:180%"> Helme kihelkonna ajalugu </div>=
Helme on oletatavalt üks vanemaid kihelkondi Eestis. Võib oletada, et sellelaadne alljaotis ulatub tagasi juba muistsesse eestlaste
iseseisvuse aega. Kiriklik-administratiivse ühiku tähtsuse omandas ta alles maa vallutuse järele ristisõdijate poolt.
Maajagamisel Tartu piiskopi ja ordu vahel 1224. a. jäi muistsesse eesti Sakala maakonda kuuluv Helme Saksa ordule.
Piiskop nõudis küil Helme päraltolevat Hummulit, Roobet ja Koorküia (,,terrae Humularia, Rupenia ja Kyriania”) enesele, väites, et need kohad kuuluvad tema päralt olevasse Ugandisse, kuid paavsti saadik Moodena piiskopp  Wilhelm vahekohtunikuna leidis tunnistajate varal, et kõnesoievad kohad asuvad siiski Sakalas, ja jättis nad seepärast ordule. Tartu piiskopile jäi Sakala ja seega ka Helme üle ainult kõrgem vaimline vöim. Ordu alana näib Helme esiotsa alluvat Karksi foogtile, pärastpoole kuulus


[https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/ajalugu/kihelkonnad/helme/helme-kihelkonna-ajaloost/  Vaata <u>mulgimaa.ee</u> helme kihelkonna ajaloost]
[https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/ajalugu/kihelkonnad/helme/helme-kihelkonna-ajaloost/  Vaata <u>mulgimaa.ee</u> helme kihelkonna ajaloost]
307. rida: 348. rida:


==Viited==
==Viited==
[[Category:Helme kihelkond]]

Viimane redaktsioon: 24. november 2024, kell 20:58

MeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpg

HELME KIHELKOND

Meander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpg


Vöökiri60.jpgVöökiri60.jpgVöökiri60.jpgVöökiri60.jpg

Helme kihelkonna nimi/nimed

Helme kihelkond ([`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse›) – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal,
sks Helmet, Helmede, Helmed, Helmode, Helmd, 1366 Helmeden (kihelkond), Kirchspiel Helmet im Kreis Fellin.
Arvatavasti kuulus Helme ala muinasajal omaette kihelkonnana Sakalasse. Al 1224. a maade jagamisest arvati algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust oli otse ordumeistrile alluv piirkond. Kirikukihelkonda on C. E. Napiersky järgi mainitud arvatavasti 1329. 1560–1621 oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Pärnu maakonna koosseisus, seejärel Viljandi ja 1920. a-test Valga maakonnas.

1613 on mainitud Helmes kahte kirikut, üks sakslastele, teine eestlastele. Helme nimi tuleneb kahtlemata isikunimest, kuid kas see on saksapärane Helmet, nagu on Põhja-Tartumaa Helmete vasteks pakkunud V. Pall ja tema järgi Saaremaa Elme mõisa puhul ühe võimalusena M. Kallasmaa või on tegu muinaseesti nimega, pole selge. Vrd liivi isikunime Elmede (1303). M. J. Eisen ja tema järel L. Kettunen on Helme puhul toonud vasteks helmes : helme ja helm : helme, mis oletatavasti võisid isikunime lähtekohaks olla. Nii vanade isikunimede puhul tuleks arvestada ka Skandinaavia eesnimelaene.[1]

Helme kihelkonna asukoht/paiknemine

HELME KIHELKOND asub Valgamaa lääneosas, Võrtsjärvest lõunas ja edelas. Kaugus Valga linnast otsejoones 25 km. Helme khk puutub kokku läänes Tarvastu ja Paistu kihelkonnaga Viijandimaal, Karksi khk-ga Pärnumaal, idas Rõngu ja Sangaste kihelkonnaga. Lõunas Lätimaaga.

Kihelkonna pindala umbes 545 km2, sellest veekogusid 3.0 km2 ehk 0.6%.
Suurim pikkus põhjakirdest lõunaedelasse Leebiku valla põhjatipust Võrtsjärve kaldalt üle Aitsra mõisa Kätemõstu ojani Läti piiril 30.5 km,
suurim laius lääneloodest idakakku, Hummuli valla idatipust Soka talu juurest Taagepera valla läänepiirini 29.9 km. [2]

Helme kihelkond on/oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Rootsi aegse Pärnumaa ehk Pärnu kreisi koosseisus, seejärel Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis ning 1920. a-test EW Valga maakonnas. [3]

Kihelkonnakiriku, Helme Püha Neitsi Maarja kiriku geograafilised koordinaadid:

Helme kihelkonna ajalugu

Helme on oletatavalt üks vanemaid kihelkondi Eestis. Võib oletada, et sellelaadne alljaotis ulatub tagasi juba muistsesse eestlaste iseseisvuse aega. Kiriklik-administratiivse ühiku tähtsuse omandas ta alles maa vallutuse järele ristisõdijate poolt.

Maajagamisel Tartu piiskopi ja ordu vahel 1224. a. jäi muistsesse eesti Sakala maakonda kuuluv Helme Saksa ordule. Piiskop nõudis küil Helme päraltolevat Hummulit, Roobet ja Koorküia (,,terrae Humularia, Rupenia ja Kyriania”) enesele, väites, et need kohad kuuluvad tema päralt olevasse Ugandisse, kuid paavsti saadik Moodena piiskopp Wilhelm vahekohtunikuna leidis tunnistajate varal, et kõnesoievad kohad asuvad siiski Sakalas, ja jättis nad seepärast ordule. Tartu piiskopile jäi Sakala ja seega ka Helme üle ainult kõrgem vaimline vöim. Ordu alana näib Helme esiotsa alluvat Karksi foogtile, pärastpoole kuulus











Vaata mulgimaa.ee helme kihelkonna ajaloost

 Helme kihelkonna ajalugu - 1. Õhne - elu tee   

 Helme kihelkonna ajalugu - 2. Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur   

 Helme kihelkonna ajalugu - 3 . Võitlused vaenuväega   

 Helme kihelkonna ajalugu - 4. Süüdimatus  

  Helme kihelkonna ajalugu - 5. Loodus – kõik voolab (Panta Hrei)   

  Helme kihelkonna ajalugu - 6. Tults ja tema viis veskit   

Vöökiri60.jpgVöökiri60.jpgVöökiri60.jpgVöökiri60.jpg

Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)

 ALGUS   AJALUGU   INIMESED   SÕDA   SÜÜDIMATUS  
 LOODUS   ÕHNE   PÄRAND   PAIGAD   EHITISED    KAART  

Helme kihelkonna pärandkultuuri ja –maastike lühiatlas 2019 -2022

Tõrva linna lähiümbruse pärandkultuuri ja –maastiku objektid M 1:100 000

Tõrva linna lähiümbruse pärandkultuuri ja –maastiku objektid M 1:100 000
Legend: tume/must - olemasolevad objektid; punane - hävitatud või likvideeritud

1. Kihelkond ja linn tervikuna, mõjuala

  • 1.1 Helme kihelkonna/Tõrva valla Tõrva linna mõjuala kaart,
    • Foto 1.1,
    • Foto 1.2,
    • Foto 1.3,
    • Foto 1.4j
    • Foto 1.5
  • 1.2 Tõrva koolid
  • 1.3 Linnavalitsused
  • 1.4 Linna asutused
  • 1.5 Linna volikogud
  • 1.6 Linna veskid
  • 1.7 Helme piimaühisus, vt eraldi köide Helme piimaühisus
  • 1.8

2. Õhne jõgi

    • 2.0 Õhne jõgi
    • 2.1 Õhne vesiveskid
    • 2.2 Õhne pikiprofiil
    • 2.3 Õhne iidkanjon devonis, fotod.
    • 2.4 Õhne suletud veehaare Tartu veehaare, linna suletud puurkaevud ja veehaarde rekonstrueerimise lugu
    • 2.5 Eesti devoni iidkanjonid,
    • 2.6 Tõrva/Tultsi vesiveski.
    • 2.7 Õhne (Tultsi /Tõrva veski rekonstrueerimise projekt ja ajalugu, eraldi köited, paisjärv
    • 2.8 Tultsi vesiveski
    • 2.9 Õhne kalapääs
    • 2.10 Õhne vee . . . .
    • 2.11 Patküla kraav ja valgala fotokoaart

3. Helme jõgi

    • 3.1 Helme jõe Vanamõisa järve veevahetusvee veehaare ja torustik, kaart ja pikiprofiil
    • 3.2 Koruste oja kaart ja oja tehnilised andmed
    • 3.3 Ennuse oja kaart ja oja tehnilised andmed
    • 3.4 Upruse järv
    • 3.5 Ennuse järv
    • 3.5

4. Pokardi oja

5. Helme soo, ja kinnikasvanud jäänukjärved

    • 4.1 Helme suurjärv, 100 ha, 1 km2
    • 4.2 Helme suurjärve uurimisjoonised
    • 4.2 Kinnikasvanud järv 1. (tiik 1.)
    • 4.3 Kinnikasvanud järv 2. (tiik 2.)
    • 4.4 Kinnikasvanud järv 3. (tiik 3.)
    • 4.5 Kinnikasvanud järv 4. (tiik 4.)
    • 4.6 Kinnikasvanud järv 5 (tiik 5.)
  • 5. Vanamõisa järv
    • 5.1 Vanamõisa Legend
    • 5.2 Vanamõisa järve kirjeldus enne plaanilist ülekoormamist/reostamist, autorid ja süüdlased
    • 5.3 Vanamõisa järve uuringud
    • 5.4 Vanamõisa järve saneerimise kava,
    • 5.5 Vanamõisa järve veevahetuse projekti ideekavand
    • 5.6 Vanamõisa järve settemuda utiliseerimise ideekavand
  • 6. Riiska järv
  • 7. Õhne (Tultsi /Tõrva veski ja paisjärv)
    • 7.1 Õhne saeveski ja veejuhtmed
  • 8. Tikste talu, veski ja paisjärv
  • 9. Patküla järv
  • 10. Ennuse järv
  • 11. Devonipaljandid:
    • 11.1 Õhne: Liivarand
    • 11.2 Helme j.orjak.
    • 11.3 Helme j. Arstle
  • 12. Vooluvee ürgorud:
    • 12.1 Õhne jõe ürgorg, asustus ja objektid
    • 12.2 Helme jõe ürgorg, asustus ja objektid
    • 12.3 Pokardi oja ürgorg, asustus ja objektid
    • 12.4 Ennuse oja ürgorg, asustus ja objektid
    • 12.5 Patküla oja ürgorg, asustus ja objektid
    • 12.6 Koruste oja ürgorg, asustus ja ojektid
    • 12.7 Kangru oja asustus, kaart kaart ja kirjeldus
    • 12.8 Kantsioja ürgorg, kaart ja kirjeldus
  • 13. Musumägi, Õhne ja Vanamõisa järve paaris-ürgmaastik
  • 14. Tantsumäe voorestik ja ürgmaastik
  • 15. Helme kants ja ürgmaastik, kantsi kaardid ja fotod, ajalugu
  • 16. Keisrepalu mets, Härma liivakarjääri pärand/ürgmaastik, holotseeni ürgvooluvagumuste koondumisala (NB!)
  • 17. Tohtri park ja tohtrijaoskond
  • 18. Kooli park
  • 19. Helme mõis ja ordulossi varemed
  • 20. Mõisavalitsus
  • 21. Patküla mõis
  • 22. Kaarlimäe karjamõis
  • 23. Vanamõisa karjamõis
  • 24. Roobe kõrts
  • 25. Roobe mõis
  • 26. Helme kirikla
  • 27. Ürgne sõjateeristmik:
    • 27.1 Tartu suund
    • 27.2 Valga suund
    • 27.3 Viljandi suund
    • 27.4 Holdre/Koorküla suund
  • 28. Devoni ajastu ürgorud


(ennokirt)(1)

Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)

KÖIDE 1

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

(ennokirt)(2) (ennokirt)(3)

Võitlused vaenuväega (3)

'

KÖIDE 1

Teema 1

tekst

Linn tervikuna ja mõjuala, linna 1944. aasta 17. septembri põlengu ala

Linna põlengu üksikasjad ning tõenäolised põhjused: Rinde ülemineku eel või ajal sihilikku manuaalset süütamine ei ole tõenäoline, kuna vt kaarti, ei ole süüdatud strateegilisi objekte ja plekkkatusega hooneid. Kirjutaja viibis enne ja pärast rinde üleminekut linnas, ning märgib järgmist: Sõjaliselt elanike elamute põletamine ei olnud mõlemale vaenupoolele strateegiliselt vajalik.

Linnas ei olnud kaitserajatisi ega patareisid. Pealetungijal ei olnud vajalik linnast lausläbiminekut, kuna haare põhja ning lõuna suunalt oli otstarbekam.

Linna looduslik olukord ei võimaldanud otse rünnakut, kuna Helme soo, Õhne, Helme ja Jõku jõgede ürgorud ei võimaldanud kiiret läbimist, Tõrva-Tartu mnt oli Rulli-Jõgeveste vahel langetatud puudega läbipääsematu. Rünne suunati piki Jõgeveste-Roobe mnt-d ja üle Õhne Helme aslevikust põhjat Taagepera ja Koorküla suunas.

Linnas ei olnud ühtegei kaevikut ega muud laadi kindlustust. Kahurituli suunati ainult Õigeusu kiriku tornile, mis purustati. Tõenäoliselt torni purustamise käigus esimene lask tabas linnavalitsuse volikogu hooneosa, teine korrigeeritud lask tabas torni. Linna rünnati peamiselt pardarelvade tulega, vt lisatud foto. Lisan ka kahritule laskeala kaardi, kus on näha laskeala plaan.


tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

(ennokirt)(4) (ennokirt)(5) (ennokirt)(6)

Kristjan Tults ja tema veskid (6)

KÖIDE 1

Teema 1

Mälestusmärk/haud Helme surnuaias

KTultsHauatahisHelme.jpg

tekst

tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

(ennokirt)®


Süüdimatus (4)

KÖIDE 1

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

Viited

  1. ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  2. ↑ Eesti. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V - Valgamaa.
    Tartus, 1932. Eesti Kirjanduse Seitsi kirjstus.
  3. ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/Helme_kihelkond
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=(ennokirt)®&oldid=23308"