Veski omanik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata sama kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Mustand | |||
Algus... | |||
<!-- | |||
Esmaste veskite rajajad ja omanikud olid väga tõenäoliselt kloostrid ja piiskopi- ja ordulinnused, sest just nende lisandumisega Eesti olustikupilti tekkisid nö lossid-kindlused ja suured rühmad inimesi, kes polnud ise põllupidamises mitte mingil moel tegevad, kuid kelle käsutusse voolas kümniste ja koormistena märkimisväärne kogus teravilja ning samas tuli toita tsentraliseeritud korras suur hulk kloostrielanikke või linnuse-sõdalasi korraga. Otsest orjade kasutamist ristikirik ei soosinud ja nii tuli ajapikku käsikiviga jahvatamine välja vahetada vee jõul töötavate veskite vastu. Väga võimalik, et kloostrirahvas ja piiskopisulased kui haritum osa uutest peremeestest olid Eestimaa esimeste vesiveskite valmissaamiseks pisut rohkem võimelised panustama kui ilmikuist osavad relvavennad või sõjakad ordumehed. | Esmaste veskite rajajad ja omanikud olid väga tõenäoliselt kloostrid ja piiskopi- ja ordulinnused, sest just nende lisandumisega Eesti olustikupilti tekkisid nö lossid-kindlused ja suured rühmad inimesi, kes polnud ise põllupidamises mitte mingil moel tegevad, kuid kelle käsutusse voolas kümniste ja koormistena märkimisväärne kogus teravilja ning samas tuli toita tsentraliseeritud korras suur hulk kloostrielanikke või linnuse-sõdalasi korraga. Otsest orjade kasutamist ristikirik ei soosinud ja nii tuli ajapikku käsikiviga jahvatamine välja vahetada vee jõul töötavate veskite vastu. Väga võimalik, et kloostrirahvas ja piiskopisulased kui haritum osa uutest peremeestest olid Eestimaa esimeste vesiveskite valmissaamiseks pisut rohkem võimelised panustama kui ilmikuist osavad relvavennad või sõjakad ordumehed. | ||
| 9. rida: | 13. rida: | ||
14. sajandi keskel hoogustus eramõisate (saksapäraselt - rüütlimõisate) rajamine märgatavalt. | 14. sajandi keskel hoogustus eramõisate (saksapäraselt - rüütlimõisate) rajamine märgatavalt. | ||
Üha enam ja enam anti esialgu eelkõige just Liivimaa piiskoplikest maavaldustest teenekatele ja hierarhias kõrgel kohal olevatele ordu- ja kiriku-funktsionääridele päriseks omandiks maad, mida nad enne vaid maksukogujaina haldasid või rendilepingu alusel kasutasid. Pisut hiljem algas sama protsess ka Eestimaa osas. | Üha enam ja enam anti esialgu eelkõige just Liivimaa piiskoplikest maavaldustest teenekatele ja hierarhias kõrgel kohal olevatele ordu- ja kiriku-funktsionääridele päriseks omandiks maad, mida nad enne vaid maksukogujaina haldasid või rendilepingu alusel kasutasid. Pisut hiljem algas sama protsess ka Eestimaa osas. | ||
Säilinud ajalooürikute põhjal võib tõdeda, et esialgsed mõisad olidki vähese pindalaga majapidamishoonete kompleksid kuhu kuulus enamasti ka veski. Kuna algsete mõisate põllumaa osakaal oli üpris väike ja vajalik toit ning teravili saadi naturaalmaksudena talupoegadelt, siis teraviljast jahu saamine | Säilinud ajalooürikute põhjal võib tõdeda, et esialgsed mõisad olidki vähese pindalaga majapidamishoonete kompleksid kuhu kuulus enamasti ka veski. Kuna algsete mõisate põllumaa osakaal oli üpris väike ja vajalik toit ning teravili saadi naturaalmaksudena talupoegadelt, siis teraviljast jahu saamine mõisa- ja teeniapere toitmiseks tingis peaaegu alati veskite ehitamine mõisate juurde. | ||
15. sajandi keskpaigaks olid väga paljud mõisad muutunud naturaalmajanduslikeks lokaalseteks tootmisüksusteks. 1457. aastal välja antud peapiiskop Silvester Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust läänidele (sealhulgas ka veskitele) kogu Eesti- ja Liivima ulatuses. Üksiti võib seda lugeda mõisamajanduse ja pärisorjuse väljakujunemise daatumiks Eestis ning [[mõisaveski]]te omanditüübi valdavaks muutumise ajaks. | 15. sajandi keskpaigaks olid väga paljud mõisad muutunud naturaalmajanduslikeks lokaalseteks tootmisüksusteks. 1457. aastal välja antud peapiiskop Silvester Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust läänidele (sealhulgas ka veskitele) kogu Eesti- ja Liivima ulatuses. Üksiti võib seda lugeda mõisamajanduse ja pärisorjuse väljakujunemise daatumiks Eestis ning [[mõisaveski]]te omanditüübi valdavaks muutumise ajaks. | ||
| 26. rida: | 30. rida: | ||
Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtted: 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi- ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast jne. | Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtted: 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi- ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast jne. | ||
Veskite võõrandamisel tehti vahet, kas tegemist oli põllumajandusliku tootmiskompleksi osaks oleva veskiga või iseseisva tööstus-käitisena käsitletava veskiga. | Veskite võõrandamisel tehti vahet, kas tegemist oli põllumajandusliku tootmiskompleksi osaks oleva veskiga või iseseisva tööstus-käitisena käsitletava veskiga. | ||
Algselt anti võõrandatud vesiveskid rendile [[riigiveski|riigiveskitena]], hiljem enamus müüdi eravaldusesse. | Algselt anti võõrandatud vesiveskid rendile [[riigiveski|riigiveskitena]], hiljem enamus müüdi eravaldusesse ja neid võiks pärandi- ehk omandivaates nimetada [[eraveski]]teks. | ||
--> | |||
...lõpp | |||
[[Category:Mõiste]] | |||
[[Category:Molinoloogiline mõiste]] | |||
[[Category:Ajalugu]] | |||
Viimane redaktsioon: 23. oktoober 2023, kell 20:45
Mustand
Algus...
...lõpp
