Eesti joad: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
=SISSEJUHATUS= | =SISSEJUHATUS= | ||
==@ | ==@CoPilot:== | ||
Eesti pinnavormis leiduvad joad ja joastikud on valdavalt Põhja-Eesti klindi mõju all tekkivad veelangud, mis erinevad nii kõrguse, laiuselt kui geoloogiliselt. | Eesti pinnavormis leiduvad joad ja joastikud on valdavalt Põhja-Eesti klindi mõju all tekkivad veelangud, mis erinevad nii kõrguse, laiuselt kui geoloogiliselt. | ||
| 69. rida: | 69. rida: | ||
-------------------------------------------------------------------------- | -------------------------------------------------------------------------- | ||
=BIBLIOGRAAFIA | |||
<!-- | |||
=BIBLIOGRAAFIA, @CoPilot= | |||
== Eesti joad – bibliograafia ja kirjeldused == | == Eesti joad – bibliograafia ja kirjeldused == | ||
| 84. rida: | 87. rida: | ||
* Keila juga: ~9,7 cm/a | * Keila juga: ~9,7 cm/a | ||
Allikad: Eesti Loodus; WeskiWiki. | Allikad: Eesti Loodus; WeskiWiki. | ||
== Bibliograafia == | == Bibliograafia == | ||
| 109. rida: | 114. rida: | ||
=== Olulisemad teosed, mis käsitlevad Eesti jugasid === | === Olulisemad teosed, mis käsitlevad Eesti jugasid === | ||
0. Kalle Suuroja. Eesti joad, Tallinn 2003. | |||
1. “Eesti joad” – Eesti Loodus (artiklisari) | 1. “Eesti joad” – Eesti Loodus (artiklisari) | ||
Ilmunud mitmes numbris eri aastatel | Ilmunud mitmes numbris eri aastatel | ||
| 130. rida: | 138. rida: | ||
6. “Eesti geoloogia” (õpik ja käsiraamatud) | 6. “Eesti geoloogia” (õpik ja käsiraamatud) | ||
Selgitab jugade tekkemehhanisme (paekivi–liivakivi kontakt, erosioon).Ei ole jugade-keskne, kuid annab vajaliku tausta | Selgitab jugade tekkemehhanisme (paekivi–liivakivi kontakt, erosioon).Ei ole jugade-keskne, kuid annab vajaliku tausta | ||
: Kalle Suuroja monograafiad ja teatmikud | |||
Need on kõige detailsemad allikad, mis käsitlevad jugade tekkimist, geoloogiat ja ajalugu. | |||
::"Eesti joad" (2003) – See on tõenäoliselt tuntuim ja kõige põhjalikum raamat, mis annab ülevaate Eesti suurematest ja väiksematest jugadest, nende kõrgusest ja vooluhulgast. | |||
::"Põhja-Eesti joad" (2005) – Suunatud kitsamalt meie klindivööndi jugadele. | |||
::"Eesti 100 loodusimet" – Kuigi see raamat käsitleb loodust laiemalt, on selles märkimisväärne osa pühendatud just jugadele ja joastikele (Valaste, Jägala, Keila-Joa jne). | |||
::"Põhja-Eesti klint" (2005) – Kuna joad on klindi lahutamatu osa, leiab sellest põhjalikku teaduslikku selgitust jugade taandumise ja uute sängide tekkimise kohta. | |||
📗 Väiksemad väljaanded ja kohalikud kogumikud | 📗 Väiksemad väljaanded ja kohalikud kogumikud | ||
| 156. rida: | 175. rida: | ||
A. Raamatud, mis käsitlevad jugasid (osaliselt või peatükkidena) | A. Raamatud, mis käsitlevad jugasid (osaliselt või peatükkidena) | ||
0. Kalle Suuroja. Eesti joad, Tallinn 2003. | |||
1. “Põhja-Eesti pankrannik” | 1. “Põhja-Eesti pankrannik” | ||
Autorid: mitmed (TLÜ ökoloogia ja geoloogia autorid) | Autorid: mitmed (TLÜ ökoloogia ja geoloogia autorid) | ||
| 350. rida: | 372. rida: | ||
=== Vooluhulgad === | === Vooluhulgad === | ||
Ainult vähestel jugadel (Keila, Jägala, Narva, Vääna, Nõmmeveski, Joaveski) ületab keskmine vooluhulk 1 m³/s. | Ainult vähestel jugadel (Keila, Jägala, Narva, Vääna, Nõmmeveski, Joaveski) ületab keskmine vooluhulk 1 m³/s. | ||
=STRUKTUURI MALL= | |||
TIITELLEHT | |||
Eesti joad: bibliograafia ja kirjeldused | |||
Koostaja: [nimi] | |||
Aasta: [aasta] | |||
Allikad: Eesti Loodus, Looduskalender, WeskiWiki, Geoloogiaajakiri, Keskkonnaagentuur | |||
SISUKORD | |||
Sissejuhatus | |||
Jugade määratlused ja hüdroloogilised piirid | |||
Jugade geoloogiline taust | |||
Eesti jugade bibliograafia | |||
4.1 Raamatud | |||
4.2 Artiklid | |||
4.3 Kohalikud väljaanded | |||
4.4 Teaduslikud käsitlused | |||
Eesti joad – kirjeldused | |||
5.1 Põhja‑Eesti klindi joad | |||
5.2 Ida‑Eesti liivakivijoad | |||
5.3 Inimtekkelised joad | |||
Vooluhulgad ja erosioon | |||
Kokkuvõte | |||
Lisad | |||
8.1 Jugade tabel | |||
8.2 Viidete loend | |||
1. Sissejuhatus | |||
Lühike ülevaade Eesti jugade arvust, paiknemisest ja uurimislugu. | |||
Viide WeskiWiki üldkirjeldusele | |||
weskiwiki.ee | |||
. | |||
2. Jugade määratlused ja hüdroloogilised piirid | |||
Juga: ≥1 m vabalangust | |||
Joastik: mitmeastmeline ≥1,5 m astang | |||
Viited: Eesti Loodus, Looduskalender | |||
weskiwiki.ee | |||
. | |||
3. Geoloogiline taust | |||
Põhja‑Eesti klint | |||
Pae–liivakivi kontakt | |||
Erosioon ja taandumiskiirused (nt Jägala ~17 cm/a, Keila ~9,7 cm/a) | |||
Viited: WeskiWiki ja Eesti Loodus | |||
weskiwiki.ee | |||
. | |||
4. Eesti jugade bibliograafia | |||
4.1 Raamatud | |||
Põhja‑Eesti pankrannik — TLÜ ökoloogia ja geoloogia autorid | |||
Eesti maastikud — Jaan Eilart jt | |||
Eesti jõed — Henn Timm jt | |||
Eesti Looduse entsüklopeedia — mitmed köited | |||
Kättesaadavus: raamatukogud, Raamatukoi | |||
4.2 Artiklid | |||
Eesti Loodus (artiklisarjad jugadest) — arhiiv | |||
loodusajakiri.ee | |||
Looduskalender — vooluhulgad, erosioon | |||
Geoloogiaajakiri — klindi taandumine | |||
4.3 Kohalikud väljaanded | |||
Toila ja Aluoja | |||
Jägala juga ja Jägala jõgi | |||
Keila juga (valla trükised) | |||
4.4 Teaduslikud käsitlused | |||
TÜ geoloogia instituudi tööd | |||
Keskkonnaagentuuri hüdroloogilised aruanded | |||
5. Eesti joad – kirjeldused | |||
5.1 Põhja‑Eesti klindi joad | |||
Valaste | |||
Jägala | |||
Keila | |||
Vasaristi | |||
Turjekelder | |||
Viited: WeskiWiki tabelid ja kirjeldused | |||
weskiwiki.ee | |||
. | |||
5.2 Ida‑Eesti liivakivijoad | |||
Aluoja | |||
Joaveski | |||
Treppoja | |||
5.3 Inimtekkelised joad | |||
Sindi karestik | |||
Paldiski | |||
Tornimäe | |||
6. Vooluhulgad ja erosioon | |||
Üle 1 m³/s: Keila, Jägala, Narva, Vääna, Nõmmeveski, Joaveski | |||
Taandumiskiirused | |||
Viited: WeskiWiki ja Eesti Loodus | |||
weskiwiki.ee | |||
. | |||
7. Kokkuvõte | |||
Lühike kokkuvõte jugade tähtsusest, kaitsevajadusest ja uurimisest. | |||
8. Lisad | |||
8.1 Jugade tabel | |||
Veergude soovitus: | |||
Nimi | |||
Kõrgus | |||
Jõgi/oja | |||
Asukoht | |||
Vooluhulk | |||
Geoloogia | |||
Viited | |||
8.2 Viidete loend | |||
Kõik bibliograafia allikad standardiseeritud kujul. | |||
=TEKSTID= | |||
==Tornimäe juga== | |||
Laulasmaa Tornimäe juga (tuntud ka kui Laulasmaa juga või Tornimäe joastik) on üks Eesti vähem teadaolevaid ja salapärasemaid jugasid, kuna see on ajutine ehk efemeerne. | |||
Siin on täpsem info selle asukoha ja olemuse kohta: | |||
Asukoht | |||
Juga asub Laulasmaa küla ja Lohusalu poolsaare piiril, Tornimäe jalamil asuval järsakul. | |||
See paikneb Arvo Pärdi Keskuse ja mere vahelisel alal, kus maapind langeb järsult rannaastanguna alla mere suunas. | |||
Täpsemalt asub see kohas, kus Tornimäe alt alguse saav väike oja (allikaoja) jõuab liivakivist ja paekivist astanguni ning langeb sealt alla rannaliivale. | |||
Millal juga näha saab? | |||
Tornimäe juga ei ole püsiv nagu Jägala või Keila-Joa. Selle "asukoht" on looduses olemas, kuid vett näeb seal vaid teatud tingimustel: | |||
Suurvee ajal: Tavaliselt varakevadel lume sulamise ajal või sügiseste suurte vihmade perioodil. | |||
Kuivaperioodil: Suvel ja kuival sügisel on joasäng täiesti kuiv ning joa asukohta reedab vaid märg kaljusein või uuristatud säng metsa all. | |||
Iseloomustus | |||
Kõrgus: Juga on umbes 2 meetri kõrgune (mõnedel andmetel veidi rohkem, sõltuvalt sängi uhtumisest). | |||
Eripära: Erinevalt kuulsatest jugadest, mis langevad kõvalt paekaldalt, asub Tornimäe juga peamiselt liivakivipaljandil. See muudab selle geoloogiliselt väga huvitavaks, kuid samas ka hapraks – vesi kulutab pehmet liivakivi kiiresti. | |||
Miljöö: Kuna juga asub keset tihedat rannikumännikut ja on raskesti märgatav, peetakse seda üheks Eesti "peidetud pärliks". | |||
Huvitav fakt: Paljud matkajad, kes suvel Tornimäel jalutavad, ei teagi, et nad seisavad joa asukoha vahetus läheduses, sest ilma veeta sulandub see ümbritsevasse künklikku maastikku. Kui soovid juga voolamas näha, on parim aeg märtsi lõpp või aprilli algus kohe pärast lume sulamist. | |||
Kas plaanid minna seda lähiajal otsima või pakub sulle huvi just selle joa geoloogiline eripära? | |||
--> | |||
=Viited= | =Viited= | ||
* [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-loodus-arhiiv/ Eesti Loodus arhiiv] | * [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-loodus-arhiiv/ Eesti Loodus arhiiv] | ||
* [https://www.looduskalender.ee/vana/archive/index.html Looduskalender kuni 2016] | * [https://www.looduskalender.ee/vana/archive/index.html Looduskalender kuni 2016] | ||
* [https://www.looduskalender.ee/n/archive?page=0 Looduskalender >2016] | |||
* Geoloogiaajakiri | * Geoloogiaajakiri | ||
* Keskkonnaagentuur | * Keskkonnaagentuur | ||
Viimane redaktsioon: 3. mai 2026, kell 14:53
SISSEJUHATUS
@CoPilot:
Eesti pinnavormis leiduvad joad ja joastikud on valdavalt Põhja-Eesti klindi mõju all tekkivad veelangud, mis erinevad nii kõrguse, laiuselt kui geoloogiliselt.
Määratlused ja vooluhulga piirid
Juga - veelang, kus vesi kukub vabalt vähemalt 1 m kõrguselt.
Joastik - (ehk kaskaad) on veelangude süsteem, kus vesi langeb mitme järjestikuse astangu kaudu.
Iga astang on tavaliselt üle 1,5 meetri, kuid kogu joastiku kogulangus võib olla märksa suurem.. [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee]
Eestis on kokku loetud ligikaudu 34–36 mainimisväärset juga ja joastikku, millest osa on kunstlikult muudetud või tekitatud. [loodusajakiri.ee].
🌍 Geograafiline paiknemine ja tekkemehhanism
Peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klinditsoonis, kus Ordoviitsiumi paekivist moodustuvad astangud; joad tekivad paas-liivakivipiiril (astang püsib). [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee]. Klinditsooni kaugemale jäävad joad on tekkinud liivakivi ja lubjakivi kihistikes (nt Treppoja, Aluoja, Joaveski). [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee]
Mõned joastikud on inimtegevuse tulemus: kuivenduskraavid, vesiveskid, hüdroelektrijaamad (nt Sindi, Paldiski, Tornimäe, Valaste). [looduskalender.ee]
🏆 Peamised joad – kõrgus, vool ja asukoht
NimiKõrgus (m)Jõgi/ojaAsukohtMärkusedValaste jugakuni 30–32Valaste ojaIda-Viru, Toila valdKõrgeim kunstlikult süvendatud juga, kaitstud [loodusajakiri.ee], [en.wikipedia.org]Jägala juga7,8–8,1Jägala jõgiHarju, Jõelähtme valdKõrgeim looduslik juga, järsk kanjon [et.wikipedia.org], [en.wikipedia.org]Narva juga~6,5Narva jõgiIda-Viru, Narva linnSuur vooluhulk, kanjonorga tekkinud allaorg. [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Keila juga~6Keila jõgiHarju, Lääne-Harju valdVesiveski, kanjon. Vool jääb üle 1 m³/s [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Ahermu karjakallas~1,5Ahermu ojaIda-Viru, Lüganuse valdMoodustab kaskaadi. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Aluoja joastik~5,8Mägara ojaIda-Viru, Toila valdKaskaad; turismimagnet. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Kersalu, Vahiküla, Turjekelder jt3–4OjadHarju ja Ida-Viru maakondKoondavad klintijoagaalade mitmekesisuse. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]
Treppoja, Joaveski, Turjekeldri, Vasaristi, Saka – mitmed neist looduslikud kaskaadid, mida leidub klindi ala järsudel laskuvatel ojadel. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org]
🌊 Vooluhulgad ja erosiooniprotsessid
Ainult vähestel jugadel (Keila, Jägala, Narva, Vääna, Nõmmeveski, Joaveski) on keskmine vooluhulk üle 1 m³/s, teistel see jääb alla. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org] Astangud taanduvad aja jooksul:
Jägala juga ~17 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [et.wikipedia.org] Keila juga ~9,7 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [kalapeedia.ee]
Valaste juga on ka geoloogiline paljandus, mille lasundite kihistused ulatuvad üle 35 m. [loodusajakiri.ee], [kalapeedia.ee]
Kokkuvõte
Eesti joad ja joastikud on mitmekesised ja põnevad: kõrgeimad neist tekivad Põhja-Eesti klindi astangutel ning ulatuvad mitmekümne meetri kõrguseni. Looduslikud kaskaadid ja inimtekkelised veelangud pakuvad geoloogilist mitmekesisust ning rekreatsioonivõimalusi (nt rafting, matkarajad). Neid kaitstakse nii looduskaitse kui turismi huvidest.
NimiKõrgus (m)Jõgi/ojaAsukohtMärkusedValaste jugakuni 30–32Valaste ojaIda-Viru, Toila valdKõrgeim kunstlikult süvendatud juga, kaitstud [loodusajakiri.ee], [en.wikipedia.org]Jägala juga7,8–8,1Jägala jõgiHarju, Jõelähtme valdKõrgeim looduslik juga, järsk kanjon [et.wikipedia.org], [en.wikipedia.org]Narva juga~6,5Narva jõgiIda-Viru, Narva linnSuur vooluhulk, kanjonorga tekkinud allaorg. [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Keila juga~6Keila jõgiHarju, Lääne-Harju valdVesiveski, kanjon. Vool jääb üle 1 m³/s [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Ahermu karjakallas~1,5Ahermu ojaIda-Viru, Lüganuse valdMoodustab kaskaadi. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Aluoja joastik~5,8Mägara ojaIda-Viru, Toila valdKaskaad; turismimagnet. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Kersalu, Vahiküla, Turjekelder jt3–4OjadHarju ja Ida-Viru maakondKoondavad klintijoagaalade mitmekesisuse. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org] Lisaks esindavad olulisi joastikke:
Treppoja, Joaveski, Turjekeldri, Vasaristi, Saka – mitmed neist looduslikud kaskaadid, mida leidub klindi ala järsudel laskuvatel ojadel. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org]
🌊 Vooluhulgad ja erosiooniprotsessid
Ainult vähestel jugadel (Keila, Jägala, Narva, Vääna, Nõmmeveski, Joaveski) on keskmine vooluhulk üle 1 m³/s, teistel see jääb alla. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org] Astangud taanduvad aja jooksul:
Jägala juga ~17 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [et.wikipedia.org] Keila juga ~9,7 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [kalapeedia.ee]
Valaste juga on ka geoloogiline paljandus, mille lasundite kihistused ulatuvad üle 35 m. [loodusajakiri.ee], [kalapeedia.ee]
🛶 Joawõimalused ja rapids
Sindi karestik/Pärnu rapids – Eestis ainus looduslikult loodud rapids, ideaalne valdkond kanoe, kajaki-, freestyle- ja raftinguspordi harrastamiseks. Asub Pärnu jõe kallastel Sindi linnas. [visitestonia.com], [greendesti...ations.org] Rafting Jägala jõel – sobib kevadvedeliku ajal, huvi pakub nii allavoolu kui pakarafting kohtades. [balticnatu...ourism.com]
🏞️ Kaitse ning kultuuriline väärtus
Enamik juga ja joastikke on looduskaitse all, olles väärtuslikud geoloogilise, esteetilise ja ökosüsteemilise mitmekesisuse tõttu. [kalapeedia.ee], [Eesti joad...üklopeedia] Mitmed on oluline osa kalandusest, kus joastiku all võib moodustuda kalade kudemisala (nt Keila jõgi). [kalapeedia.ee]
Kokkuvõte
Eesti joad ja joastikud on mitmekesised ja põnevad: kõrgeimad neist tekivad Põhja-Eesti klindi astangutel ning ulatuvad mitmekümne meetri kõrguseni. Looduslikud kaskaadid ja inimtekkelised veelangud pakuvad geoloogilist mitmekesisust ning rekreatsioonivõimalusi (nt rafting, matkarajad). Neid kaitstakse nii looduskaitse kui turismi huvidest.
Kas soovid, et koostan kaardi ja tabeli Eesti jugade ja joastike kohta koos kõrguste ja asukohtadega?
Joad ja joastikud - Looduskalender.eelooduskalender.ee
Viited
- Eesti Loodus arhiiv
- Looduskalender kuni 2016
- Looduskalender >2016
- Geoloogiaajakiri
- Keskkonnaagentuur
