Eesti joad: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 68. rida: | 68. rida: | ||
Joad ja joastikud - Looduskalender.eelooduskalender.ee | Joad ja joastikud - Looduskalender.eelooduskalender.ee | ||
-------------------------------------------------------------------------- | -------------------------------------------------------------------------- | ||
<!-- | <!-- | ||
=BIBLIOGRAAFIA, @CoPilot= | =BIBLIOGRAAFIA, @CoPilot= | ||
| 136. rida: | 138. rida: | ||
6. “Eesti geoloogia” (õpik ja käsiraamatud) | 6. “Eesti geoloogia” (õpik ja käsiraamatud) | ||
Selgitab jugade tekkemehhanisme (paekivi–liivakivi kontakt, erosioon).Ei ole jugade-keskne, kuid annab vajaliku tausta | Selgitab jugade tekkemehhanisme (paekivi–liivakivi kontakt, erosioon).Ei ole jugade-keskne, kuid annab vajaliku tausta | ||
: Kalle Suuroja monograafiad ja teatmikud | |||
Need on kõige detailsemad allikad, mis käsitlevad jugade tekkimist, geoloogiat ja ajalugu. | |||
::"Eesti joad" (2003) – See on tõenäoliselt tuntuim ja kõige põhjalikum raamat, mis annab ülevaate Eesti suurematest ja väiksematest jugadest, nende kõrgusest ja vooluhulgast. | |||
::"Põhja-Eesti joad" (2005) – Suunatud kitsamalt meie klindivööndi jugadele. | |||
::"Eesti 100 loodusimet" – Kuigi see raamat käsitleb loodust laiemalt, on selles märkimisväärne osa pühendatud just jugadele ja joastikele (Valaste, Jägala, Keila-Joa jne). | |||
::"Põhja-Eesti klint" (2005) – Kuna joad on klindi lahutamatu osa, leiab sellest põhjalikku teaduslikku selgitust jugade taandumise ja uute sängide tekkimise kohta. | |||
📗 Väiksemad väljaanded ja kohalikud kogumikud | 📗 Väiksemad väljaanded ja kohalikud kogumikud | ||
| 510. rida: | 523. rida: | ||
Kõik bibliograafia allikad standardiseeritud kujul. | Kõik bibliograafia allikad standardiseeritud kujul. | ||
=TEKSTID= | |||
==Tornimäe juga== | |||
Laulasmaa Tornimäe juga (tuntud ka kui Laulasmaa juga või Tornimäe joastik) on üks Eesti vähem teadaolevaid ja salapärasemaid jugasid, kuna see on ajutine ehk efemeerne. | |||
Siin on täpsem info selle asukoha ja olemuse kohta: | |||
Asukoht | |||
Juga asub Laulasmaa küla ja Lohusalu poolsaare piiril, Tornimäe jalamil asuval järsakul. | |||
See paikneb Arvo Pärdi Keskuse ja mere vahelisel alal, kus maapind langeb järsult rannaastanguna alla mere suunas. | |||
Täpsemalt asub see kohas, kus Tornimäe alt alguse saav väike oja (allikaoja) jõuab liivakivist ja paekivist astanguni ning langeb sealt alla rannaliivale. | |||
Millal juga näha saab? | |||
Tornimäe juga ei ole püsiv nagu Jägala või Keila-Joa. Selle "asukoht" on looduses olemas, kuid vett näeb seal vaid teatud tingimustel: | |||
Suurvee ajal: Tavaliselt varakevadel lume sulamise ajal või sügiseste suurte vihmade perioodil. | |||
Kuivaperioodil: Suvel ja kuival sügisel on joasäng täiesti kuiv ning joa asukohta reedab vaid märg kaljusein või uuristatud säng metsa all. | |||
Iseloomustus | |||
Kõrgus: Juga on umbes 2 meetri kõrgune (mõnedel andmetel veidi rohkem, sõltuvalt sängi uhtumisest). | |||
Eripära: Erinevalt kuulsatest jugadest, mis langevad kõvalt paekaldalt, asub Tornimäe juga peamiselt liivakivipaljandil. See muudab selle geoloogiliselt väga huvitavaks, kuid samas ka hapraks – vesi kulutab pehmet liivakivi kiiresti. | |||
Miljöö: Kuna juga asub keset tihedat rannikumännikut ja on raskesti märgatav, peetakse seda üheks Eesti "peidetud pärliks". | |||
Huvitav fakt: Paljud matkajad, kes suvel Tornimäel jalutavad, ei teagi, et nad seisavad joa asukoha vahetus läheduses, sest ilma veeta sulandub see ümbritsevasse künklikku maastikku. Kui soovid juga voolamas näha, on parim aeg märtsi lõpp või aprilli algus kohe pärast lume sulamist. | |||
Kas plaanid minna seda lähiajal otsima või pakub sulle huvi just selle joa geoloogiline eripära? | |||
--> | --> | ||
=Videod= | |||
[https://www.youtube.com/watch?v=xteTnhsyAoQ Videoülevaade Youtube`s]<br> | |||
Eestimaa on tõeline jugade maa | Эстония поистине страна водопадов <br> | |||
Sergei Listov<br> | |||
619 subscribers<br> | |||
150 views Nov 30, 2025<br> | |||
-------------------------------------------- | |||
Eestimaa on tõeline jugade maa, valdav osa neist asub Põhja-Eestis. Selles videos on kogutud 15 minu lemmikjuga. | |||
===Ida-Virumaa (8)=== | |||
# Narva juga. Kõige võimsam juga. Juga on kaheharuline, mida poolitab Kreenholmi saar. Idapoolse joaharu laius üle 100 m, kõrgus 7 m. Läänepoolse joaharu laius 60 m, kõrgus 3,5 m. | |||
# Valaste juga. Eesti kõrgeim juga - 30,5 m. | |||
# Saka (Kivisilla) joastik. Koosneb kolmest suuremast (6 m, 2 m ja 7,5 m) ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. | |||
# Aluoja joastik. Koosneb viiest suuremast astangust: 1,4 m, 0,8 m, 1,8 m, 1,4 m ja 0,5 m. | |||
# Karjaoru joastik. Koosneb kahest astangust: 3,5 m ja 5,5 m. Tuntud ka selle poolest, et keset juga on paigaldatud ekstreemne redel. Juga on raskesti ligipääsetav. | |||
# Langevoja joastik. Koosneb kahest astangust kõrgustega 1,5 ja 4 m. | |||
# Saka kanjoni (süvamerelasu) juga. Juga on harva veerohke, mistõttu joana ei näe seda tihti. | |||
# Tõrvajõe juga. Põhiastang on 2,5 m kõrgune. | |||
===Harjumaa (7)=== | |||
# Keila juga. See on 6 m kõrgune ja kuni 70 m laiune. Eesti jugadest on võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas. | |||
# Jägala juga. Joa kõrgus on umbes 8 m, laius üle 50 m. | |||
# Joaveski joastik. 160 meetri ulatuses on Loobu jõel kuus 0,5–1,1 meetri kõrgust astangut. | |||
# Nõmmeveski juga Valgejõel. Kõrgus 1,2 m, laius 17 m. | |||
# Treppoja joastik. Koosneb kuuest 0,3–1,5 m astangust. Joastiku kogukõrgus on 5,5 m. | |||
# Vasaristi joastik. Koosneb kolmest astangust: 0,5 m, 1,5 m ja 1,6 m. | |||
# Vahiküla joastik Vääna jõel. Umbes 50 meetri ulatuses asuvad kolm astangut, millest viimane on kõrgeim, umbes 1,5 m. | |||
=Viited= | =Viited= | ||
* [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-loodus-arhiiv/ Eesti Loodus arhiiv] | * [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-loodus-arhiiv/ Eesti Loodus arhiiv] | ||
* [https://www.looduskalender.ee/vana/archive/index.html Looduskalender kuni 2016] | * [https://www.looduskalender.ee/vana/archive/index.html Looduskalender kuni 2016] | ||
| 524. rida: | 596. rida: | ||
* [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/joad.html Mitu juga on Eestis?] | * [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/joad.html Mitu juga on Eestis?] | ||
* [https://weskiwiki.ee/images/f/f8/Mitu_juga_on_ELoodus.docx Mitu juga on Eestis. Eesti Loodus.] | * [https://weskiwiki.ee/images/f/f8/Mitu_juga_on_ELoodus.docx Mitu juga on Eestis. Eesti Loodus.] | ||
* [https://www.youtube.com/watch?v=xteTnhsyAoQ Youtube] | |||
Viimane redaktsioon: 29. juuli 2026, kell 14:58
SISSEJUHATUS
@CoPilot:
Eesti pinnavormis leiduvad joad ja joastikud on valdavalt Põhja-Eesti klindi mõju all tekkivad veelangud, mis erinevad nii kõrguse, laiuselt kui geoloogiliselt.
Määratlused ja vooluhulga piirid
Juga - veelang, kus vesi kukub vabalt vähemalt 1 m kõrguselt.
Joastik - (ehk kaskaad) on veelangude süsteem, kus vesi langeb mitme järjestikuse astangu kaudu.
Iga astang on tavaliselt üle 1,5 meetri, kuid kogu joastiku kogulangus võib olla märksa suurem.. [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee]
Eestis on kokku loetud ligikaudu 34–36 mainimisväärset juga ja joastikku, millest osa on kunstlikult muudetud või tekitatud. [loodusajakiri.ee].
🌍 Geograafiline paiknemine ja tekkemehhanism
Peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klinditsoonis, kus Ordoviitsiumi paekivist moodustuvad astangud; joad tekivad paas-liivakivipiiril (astang püsib). [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee]. Klinditsooni kaugemale jäävad joad on tekkinud liivakivi ja lubjakivi kihistikes (nt Treppoja, Aluoja, Joaveski). [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee]
Mõned joastikud on inimtegevuse tulemus: kuivenduskraavid, vesiveskid, hüdroelektrijaamad (nt Sindi, Paldiski, Tornimäe, Valaste). [looduskalender.ee]
🏆 Peamised joad – kõrgus, vool ja asukoht
NimiKõrgus (m)Jõgi/ojaAsukohtMärkusedValaste jugakuni 30–32Valaste ojaIda-Viru, Toila valdKõrgeim kunstlikult süvendatud juga, kaitstud [loodusajakiri.ee], [en.wikipedia.org]Jägala juga7,8–8,1Jägala jõgiHarju, Jõelähtme valdKõrgeim looduslik juga, järsk kanjon [et.wikipedia.org], [en.wikipedia.org]Narva juga~6,5Narva jõgiIda-Viru, Narva linnSuur vooluhulk, kanjonorga tekkinud allaorg. [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Keila juga~6Keila jõgiHarju, Lääne-Harju valdVesiveski, kanjon. Vool jääb üle 1 m³/s [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Ahermu karjakallas~1,5Ahermu ojaIda-Viru, Lüganuse valdMoodustab kaskaadi. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Aluoja joastik~5,8Mägara ojaIda-Viru, Toila valdKaskaad; turismimagnet. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Kersalu, Vahiküla, Turjekelder jt3–4OjadHarju ja Ida-Viru maakondKoondavad klintijoagaalade mitmekesisuse. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]
Treppoja, Joaveski, Turjekeldri, Vasaristi, Saka – mitmed neist looduslikud kaskaadid, mida leidub klindi ala järsudel laskuvatel ojadel. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org]
🌊 Vooluhulgad ja erosiooniprotsessid
Ainult vähestel jugadel (Keila, Jägala, Narva, Vääna, Nõmmeveski, Joaveski) on keskmine vooluhulk üle 1 m³/s, teistel see jääb alla. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org] Astangud taanduvad aja jooksul:
Jägala juga ~17 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [et.wikipedia.org] Keila juga ~9,7 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [kalapeedia.ee]
Valaste juga on ka geoloogiline paljandus, mille lasundite kihistused ulatuvad üle 35 m. [loodusajakiri.ee], [kalapeedia.ee]
Kokkuvõte
Eesti joad ja joastikud on mitmekesised ja põnevad: kõrgeimad neist tekivad Põhja-Eesti klindi astangutel ning ulatuvad mitmekümne meetri kõrguseni. Looduslikud kaskaadid ja inimtekkelised veelangud pakuvad geoloogilist mitmekesisust ning rekreatsioonivõimalusi (nt rafting, matkarajad). Neid kaitstakse nii looduskaitse kui turismi huvidest.
NimiKõrgus (m)Jõgi/ojaAsukohtMärkusedValaste jugakuni 30–32Valaste ojaIda-Viru, Toila valdKõrgeim kunstlikult süvendatud juga, kaitstud [loodusajakiri.ee], [en.wikipedia.org]Jägala juga7,8–8,1Jägala jõgiHarju, Jõelähtme valdKõrgeim looduslik juga, järsk kanjon [et.wikipedia.org], [en.wikipedia.org]Narva juga~6,5Narva jõgiIda-Viru, Narva linnSuur vooluhulk, kanjonorga tekkinud allaorg. [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Keila juga~6Keila jõgiHarju, Lääne-Harju valdVesiveski, kanjon. Vool jääb üle 1 m³/s [en.wikipedia.org], [Eesti joad...üklopeedia]Ahermu karjakallas~1,5Ahermu ojaIda-Viru, Lüganuse valdMoodustab kaskaadi. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Aluoja joastik~5,8Mägara ojaIda-Viru, Toila valdKaskaad; turismimagnet. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org]Kersalu, Vahiküla, Turjekelder jt3–4OjadHarju ja Ida-Viru maakondKoondavad klintijoagaalade mitmekesisuse. [en.wikipedia.org], [et.wikipedia.org] Lisaks esindavad olulisi joastikke:
Treppoja, Joaveski, Turjekeldri, Vasaristi, Saka – mitmed neist looduslikud kaskaadid, mida leidub klindi ala järsudel laskuvatel ojadel. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org]
🌊 Vooluhulgad ja erosiooniprotsessid
Ainult vähestel jugadel (Keila, Jägala, Narva, Vääna, Nõmmeveski, Joaveski) on keskmine vooluhulk üle 1 m³/s, teistel see jääb alla. [looduskalender.ee], [en.wikipedia.org] Astangud taanduvad aja jooksul:
Jägala juga ~17 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [et.wikipedia.org] Keila juga ~9,7 cm/a [Eesti joad...üklopeedia], [kalapeedia.ee]
Valaste juga on ka geoloogiline paljandus, mille lasundite kihistused ulatuvad üle 35 m. [loodusajakiri.ee], [kalapeedia.ee]
🛶 Joawõimalused ja rapids
Sindi karestik/Pärnu rapids – Eestis ainus looduslikult loodud rapids, ideaalne valdkond kanoe, kajaki-, freestyle- ja raftinguspordi harrastamiseks. Asub Pärnu jõe kallastel Sindi linnas. [visitestonia.com], [greendesti...ations.org] Rafting Jägala jõel – sobib kevadvedeliku ajal, huvi pakub nii allavoolu kui pakarafting kohtades. [balticnatu...ourism.com]
🏞️ Kaitse ning kultuuriline väärtus
Enamik juga ja joastikke on looduskaitse all, olles väärtuslikud geoloogilise, esteetilise ja ökosüsteemilise mitmekesisuse tõttu. [kalapeedia.ee], [Eesti joad...üklopeedia] Mitmed on oluline osa kalandusest, kus joastiku all võib moodustuda kalade kudemisala (nt Keila jõgi). [kalapeedia.ee]
Kokkuvõte
Eesti joad ja joastikud on mitmekesised ja põnevad: kõrgeimad neist tekivad Põhja-Eesti klindi astangutel ning ulatuvad mitmekümne meetri kõrguseni. Looduslikud kaskaadid ja inimtekkelised veelangud pakuvad geoloogilist mitmekesisust ning rekreatsioonivõimalusi (nt rafting, matkarajad). Neid kaitstakse nii looduskaitse kui turismi huvidest.
Kas soovid, et koostan kaardi ja tabeli Eesti jugade ja joastike kohta koos kõrguste ja asukohtadega?
Joad ja joastikud - Looduskalender.eelooduskalender.ee
Videod
Videoülevaade Youtube`s
Eestimaa on tõeline jugade maa | Эстония поистине страна водопадов
Sergei Listov
619 subscribers
150 views Nov 30, 2025
Eestimaa on tõeline jugade maa, valdav osa neist asub Põhja-Eestis. Selles videos on kogutud 15 minu lemmikjuga.
Ida-Virumaa (8)
- Narva juga. Kõige võimsam juga. Juga on kaheharuline, mida poolitab Kreenholmi saar. Idapoolse joaharu laius üle 100 m, kõrgus 7 m. Läänepoolse joaharu laius 60 m, kõrgus 3,5 m.
- Valaste juga. Eesti kõrgeim juga - 30,5 m.
- Saka (Kivisilla) joastik. Koosneb kolmest suuremast (6 m, 2 m ja 7,5 m) ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust.
- Aluoja joastik. Koosneb viiest suuremast astangust: 1,4 m, 0,8 m, 1,8 m, 1,4 m ja 0,5 m.
- Karjaoru joastik. Koosneb kahest astangust: 3,5 m ja 5,5 m. Tuntud ka selle poolest, et keset juga on paigaldatud ekstreemne redel. Juga on raskesti ligipääsetav.
- Langevoja joastik. Koosneb kahest astangust kõrgustega 1,5 ja 4 m.
- Saka kanjoni (süvamerelasu) juga. Juga on harva veerohke, mistõttu joana ei näe seda tihti.
- Tõrvajõe juga. Põhiastang on 2,5 m kõrgune.
Harjumaa (7)
- Keila juga. See on 6 m kõrgune ja kuni 70 m laiune. Eesti jugadest on võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas.
- Jägala juga. Joa kõrgus on umbes 8 m, laius üle 50 m.
- Joaveski joastik. 160 meetri ulatuses on Loobu jõel kuus 0,5–1,1 meetri kõrgust astangut.
- Nõmmeveski juga Valgejõel. Kõrgus 1,2 m, laius 17 m.
- Treppoja joastik. Koosneb kuuest 0,3–1,5 m astangust. Joastiku kogukõrgus on 5,5 m.
- Vasaristi joastik. Koosneb kolmest astangust: 0,5 m, 1,5 m ja 1,6 m.
- Vahiküla joastik Vääna jõel. Umbes 50 meetri ulatuses asuvad kolm astangut, millest viimane on kõrgeim, umbes 1,5 m.
Viited
- Eesti Loodus arhiiv
- Looduskalender kuni 2016
- Looduskalender >2016
- Geoloogiaajakiri
- Keskkonnaagentuur
