Suure-Kambja elektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:KambjaKooliHEJ1956JaaMinek.jpg|thumb| | [[Fail:KambjaKooliHEJ1956JaaMinek.jpg|thumb|1956. a. kevad. Jääminek Kambja hüdroelektrijaama juures, ERM TM Fk 245, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1536119]] | ||
==Nimi/Nimed== | ==Nimi/Nimed== | ||
Viimane redaktsioon: 22. juuni 2026, kell 18:16
Nimi/Nimed
Suure-Kambja elektrijaam või täpsemalt Suure-Kambja kooli hüdroelektrijaam
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Suure-Kambja küla
Koordinaadid:
- XY: 6456456.97, 659998.57
- BL: 58.219737, 26.723294
Seisukord/Lisateave
Hüdroelektrijaam on hävinud.
Oja kallastel on näha puittrepi astmeid, mis viisid hej paisule. Samuti on oja ääres hej hoone puidust detaile: palk, mille küljes on fragment laudseinast. Endisest hej paisust ca 10 m eemal on maakivist laudahoone.
HEJ ehitus toimus toonase koolidirektori Jaan Aia eestvõtmisel. Ehitajateks olid koolilapsed. Fotode hulgas on L. Saartsi maal kooli elektrijaamast.
Varasemad kirjeldused
Ilukirjandus
- Ruskis, V. 1963. Metsajõe alistajad, kirjeldab värvikalt HEJ sünnilugu.
- Tootsi taskud. 1999.
Tekst raamatust „Tartumaa pärandkultuurist“ (2011)
Hüdroelektrijaam ehitati ōpilaste ja ōpetajate ühistööna. Rajatis hakkas elektri- voolu andma 23. märtsil 1955. a. Otsus oma elektrijaam ehitada tekkis seetőttu, et puudus väljavaade lähiaastatel riiklikust elektrivörgust voolu saada ning őppetöö lihtsustamiseks. Kohalik elektrijaam töötas aastani 1961. Siis lōpuks ühendati Suure-Kambja riikliku elektrivörguga. Őpetajate ja őpilaste kollektiiv tegi läbi ettevalmistusperioodi, mille käigus korraldati ekskursioone teiste elektrijaamadega tutvumiseks. Ehitustööd alga- sid 10. märtsil 1954. Ilukirjandusliku teose „Metsajõe alistajad“ (1963) autor Valentin Ruškis kirjeldab värvikalt hüdroelektrijaama ehitusega kaasnenud emotsioone ja sündmusi. Tősi, kohati veidi nõukoguliku hasardi ja paatosega ... Suvekuudel, kui lapsed koolivaheaega ja õpetajad puhkust pidasid, tehti paus ka elektrijaama ehitusel. Jätkati taas sügisel, mil ühe tööna vedasid őpilased püstitatud elektripostidele juhtmed. Selleks ajaks oli koolis tehtud nii palju ins- tallatsioonitöid, et 10 lampi voisid anda valgust. Kevadel, kui hüdroelektrijaam pidulikult avati, valgustas see koolimaja ruumid, opetajate elumaja, metskonna- maja, rahvamaja ja kaht talumaja. Elektrijaam öösiti ei töötanud. Kooli direktori Jaan Aia igapäevane kohustus oli hommikul elektrijaam käivitada ning öösel elektri andmine lõpetada. Elektrijaam pole säilinud. On vaid mälestus, kinnikasvanud koht oja ääres ning veepiiril üksik aampalk tükikese laudseinaga. Kambja kooli muuseumis saab näha maali kooli hüdroelektrijaamast, nähtuna kunstnik L. Saartsi pilgu läbi. Tootsi Taskud. 4. aruanne. 1999. [1]
